Eesti Looduse fotov�istlus
2007/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2007/3
Tlinmme, tsuv maastik paeplatool

Tallinna mbrust on ldiselt tugevasti mjutanud pealinlaste prgi ja vljasitudest rohelusse jnud taak. Vaid veerandtunnise autosidu kaugusel Tlinmmes asuv raba ja jrv on aga meeldiv oaas, kuhu loodusvaenulikud loodusesbrad pole veel judnud. Talvine retk Vna maastikukaitsealal viib kohtadesse, kuhu muul ajal kuiva jalaga ei pse.

Vna maastikukaitsealast phja poole jv Trisalu vana sjavebaas on hea nide selle kohta, mis juhtub, kui suvilast linna sitev puhkaja pseb oma neljarattalise sbraga maastikule liiga ligi. nneks pole sealsed isetekkelised ohtlike jtmete (eterniit, litnnid, klmkapid) prgimed veel maastikukaitsealale valgunud, kuna kaitstavale piirkonnale on autoga veidi raske pseda. Kohe Vnalt Keila-Joale viiva maantee rest algab soine loopealne ja kuigi mnes kohas on maastikuautodega ritatud teelt vlja trgida, sumbuvad autohled juba paarisaja meetri kaugusel laiub viimasel poolsajandil sna puutumatuna psinud lodumets.

Matka Tlinmme rappa ja selle mbrusesse tasub alustada juba Vna misa juurest: nii saab veidi ringi vaadata ka misapargis, kust leiab keskaegse linnuse varemed ja korrastatud pargiteed. Linnulennult on Vnast Tlinmme vaatetornini kigest kolm kilomeetrit, kuid tegelikult tuleb lbi kia mni kilomeeter rohkem, kui valida Jrve talu aia tagant kulgev teerada.


Phja poolt tulles satud sohu. Otsustades 1930. aastate Eesti kaartide phjal, oli Tlinmme jrve mbrus toona tunduvalt tihedamini asustatud kui praegu. Matkaja, kes on esimestest vesistest lagendikest le saanud, leiab niteks Vna poolt tulles ja paarsada meetrit enne Keila-Joa suvilaid lunasse keerates ige pea mahajetud taluteid ja -radu kunagi inimeste tallatud, nd vaid metsloomade kasutada.

Samas on phjapoolne lhenemistee sna raske ja eksitav. Vsa vaheldub vesiste loopealsete lohkudega ning vahetult enne jrve on ka kummikutega sna vaevaline edasi liikuda. Kunagi vttis Tlinmme jrv enda alla suure ala 38 hektarit. Ent prast 1937. aasta ebannestunud maaparanduskatseid saada hid heinamaid on jrve tase langenud: vesi laiub kigest 6,5 hektaril. Jrve pindala vheneb iga aastaga. Allesjnud veesilm asub jrvesvendi lunaosas, nnda jb phja poolt tulijale lpuks ette lbimatu tsiksoo, mis rtest tihedalt pilliroogu kasvanud.

Matkajal on kige mugavam lheneda Tlinmme jrvele ida poolt. Kruusatee viib kahe talumajani. Kui enne esimest maja pigata taluteelt le heinamaa metsa vahele, saab
ettekujutuse, milline jrvekallas kunagi olla vis. Mnnimets lpeb endise jrvekalda res nagu ligatult ja algab mtmatu pilliroovli, mille vahel vesi ja jrvemuda lhevad aina sgavamaks.

Kui kallast mda edasi liikuda, ei j siingi mrkamata ennesjaaegsed inimtegevuse jljed. Nii niteks on mnisada meetrit enne Jrve talu (asus varem Tlinmme ehk Humala jrve kaldal) nha paadi vettelaskmise palkreeling, mis lpeb pillirookrte vahel. Sealsamas on ka mingisuguse palkidest rannaehitise vaevu mrgatavad jnused. Nende juurest paistab juba krkjate vahelt tkike veesilma ja kui jrv js pole, kohtab seal isegi talviti khmnokk-luiki.

Kige mugavam on Tlinmmel matkata talvel, kuigi linnuvaatluselamus jb sel ajal kesiseks. Kui krkjavahe on kvaks klmunud, saab Jrve talu juurest astuda otse jle ja jalutada lunakaldal asuva vaatetornini. Kui aga j veel ei kanna, tuleb ette vtta pikem retk teha ring mber talu, judmaks jrvest vljuva kanali rde, millel asub purre.


Tammi pidi rappa. Meil kulus veelgi rohkem aega: sattusime oma seltskonnaga kanalist leujutatud luhale, mille j veel ei kandnud. Seastap ette tuli vtta pikem ring mda maaparanduseks rajatud veehoidla kaldatammi luna poole, et otsida mni kuivem koht Tlinmme rabale psemiseks.

Veehoidla on vrdlemisi vike tehisveekogu (0,6 ha), mis asub Tlinmme jrvest ja htlasi Jrve talust kagu pool. Veerohketel aegadel ujutab ta le ka Tlinmme raba rde jvad madalad alad. Tammi taga laiuvad madalad veehoidlad, millest lsi kaudu vett vlja lastakse. Lsid nivad ttavat seniajani. Ilmselt ongi see tammipealne Tlinmme veehoidla kaldal ainus viis pseda ilma kalamehesrikuteta raba idaservale.

Siiski saab matkaja ka veehoidla tammil muda nha ja kraave letada. Veerohke aastavahetus on titnud kik kraavid ja seeprast pole teekond raba lnekaldale kaugeltki rahulik phapevamatk: tuleb otsida langenud puid, et vhemalt kahest suuremast kraavist le saada. Kuid vaev on seda vrt: rabaserva judes avaneb sna llatav vaatepilt, mida Keila-Joa suvilate naabrusest ei teaks oodatagi rabamaastik, mis on kenasti lume alla peitnud oma aeglaselt jtuvad, kohati sgavad laukad ja mudased lohud. Kevadel vib siin kohata sookurgi, rabaservades aga metsist. Viimasel suvel nhti raba res ka palju kullilisi.


Peidetud vaatetorn. Jrvekalda tunneb silmapiirilt ra krgemate puude jrgi. Rabamnnik varjabki lunast lheneva matkaja eest vaatetorni: see hakkab isegi talvisel ajal silma alles pris torni lhedusse judes. Ligi nelja meetri krgune he platvormiga rajatis on ehitatud 2004. aastal. Ta asub vikesel neemel jrve lunakaldal ja selle otsast on nha enamik allesjnud veesilmast. Eemal on aimatav ka tsiksoo, kus enne jrve allalaskmist oli samuti veevli. Jrve kattev tumepruun j, mille vahelt immitseb pinnale roostepruuni vett koos mudaga, annab tunnistust sellest, et veekogu on sna madal ja ilmselt jtub kreda pakasega suures osas phjani. Mtes ongi veekihi paksuseks kikjal saadud alla he meetri, millele lisandub meeter-kaks muda, enne kui vastu tuleb paeplatoo. Seetttu pole Tlinmme jrvel ka tpilisi talvise kalapgi jauke. Seega ei saa j paksust hinnata selle jrgi, kas kalamehed on juba kohal vi mitte. Tuleb ise proovida.

Vaatetorni juurest on tagasitee juba tunduvalt lihtsam, sest jrve lunakaldalt kulgeb teeke, mis on Harku valla arenguplaanis ra mrgitud kui tulevane thistatud matkarada. Praegu on see veel vaid aimatav ja letab mitmes kohas vesiseid kraave, mis ka talvel vivad olla kattunud salakavalalt hukese jkirmega vi mattunud tuisklume alla.

Et pseda Tlinmme jrve poolt Jrve talu juurde kruusateele tagasi, lheb taas vaja hid kummikuid vi matkasaapaid. Veehoidlasse kulgeva kanali algusotsas on veidi le kallaste ajanud. Judnud raudtorudest purdeni, on viimane takistus letatud. Nd siirdume taluteed pidi tagasi tsivilisatsiooni rppe Keila-Joalt Vna viivale asfaltteele.


Salakavalad loopealsed. Maantee rest leiab rohkelt psasmarana loopealseid, mis oma olemuselt ongi sna niisked kasvukohad, kuna asuvad paepealsel ja savine aluskiht ei lase sadeveel kohe ra voolata. Talvel on sellistes kohtades oht vajuda lbi hkj: pealt klmunud salakavalad lombikesed voolavad alt thjaks ning j jb loopinnase kohale rippu. Kui jalg sealt lbi vajub, pseb siiski pelgalt ehmatusega.

mber jrve matkata nnestub arvatavasti vaid vga klmal talvel, kui pakane on kestnud pikka aega. Vaatetornini saab kll kas vi kummikutega kohale, ent sealt edasi on jrve lunakallas vga soine ja tsuv. Ka lnekallas on rmiselt vesine, ilmselt ei piisa seal isegi rtsadest, kui pakane abiks pole.


Kaitseala saab peagi matkaraja. 1991. aastal loodud ja 2000. aastal laiendatud kaitseala asub Tallinna piirist umbes 17 km kaugusel Harku vallas. Kaitseala loodi esialgu Loode-Eestile iseloomulike psasmarana loopealsete kaitseks. Psasmarana (III kaitsekategooria) lood on kogu maailmas vga haruldased. Nad on levinud vaid hukese savika moreeniga kaetud kompaktsel paealusphjal. Kevaditi ja sgiseti ning suuremate sadude jrel ei jua vesi maasse imbuda ja koguneb sna suurel alal lohkudesse.

2000. aastal laiendati kaitset ka linnurikkale Tlinmme jrvele ja Tlinmme rabale. Tlinmme jrv oli enne Teist maailmasda Eesti olulisemaid linnujrvi. Kuid veetaseme alandamise tttu 1937. aastal on jrv oma thtsuse peaaegu minetanud. Maastikukaitsealal asub ka Vna ehk Tlinmme kurisu, kuhu voolab Tlinmme jrvest algav Kuriste oja. Kaitseala vtab enda alla 407 ha. Valdav maastikutp on prand-kultuurmaastik.

Kuna paepinnasel loopealsed on sgiseti ja kevaditi vee all, pole seal kohati kerge matkata. Seevastu ei koorma loopealseid, jnukjrve ja raba suvitajate prahihunnikud ja loomad pole samuti minema pgenenud. Matkajal tuleb soistel maastikel aga pingsalt kuivemat teed otsida.

Kaitsealustel maastikel pole liikumispiiranguid. Harku valla arengukava jrgi tuleb jrveni rajada thistatud matkarada ja pstitada infotahvel. Pooleteistkmne kilomeetri pikkune pperada peaks algama Jrve talu juurest ning kulgema Tlinmme jrve lunakallast pidi praeguse vaatetornini ja sealt 300400 meetrit edasi kuni puhkekohani, mida alles rajatakse. Samas saab ette vtta ka pikemaid jalgsimatku (510 km) mber ja lbi Tlinmme raba, mida esialgu ei thistata.

Praegu vaieldakse, kas laudtee oleks vajalik. Raja kavandajate arvates sobiks Tlinmme lhikonna koolidele pperajaks, kus saaks nha eri kooslusi ja maastikke. Peamised tmbenumbrid on tsiksoojrv ja kevadised ning sgisesed linnuvaatlused RMK ehitatud tornist. Seni tuleb vaatlustornini juda omapi, kas otse mda jrvekallast kulgevat rada pidi vi keerulisemalt, Tlinmme raba kaudu. Vaatepilt on nii ehk teisiti ootamatu ja omaprane: vahelduvad maastikud otse valglinnastuva Tallinna klje all.



Kaido Einama
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012