Eesti Looduse fotov�istlus
2007/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Essee EL 2007/3
Luha leujutused kaitsevad linna

Inimeseks olemine thendab vimet korraldada ja ehitada oma mbrust teistsuguseks paljudel sellistel viisidel, mis teistele loomadele on kttesaamatud. Aga see ktkeb vaid pool inimese tarkusest. Niisama thtis pool on inimese vime mitte korraldada ja ehitada oma mbrust teistsuguseks kigil neil viisidel, mis on talle kttesaadavad. Tegemine nuab aru, mittetegemine ehk rahulejtt aga tit aru.

Niteks oskame katta maad asfaldiga. Et sidukid porri kinni ei jks, lemra ei tolmutaks, vhem prutaks. Jalutada, joosta ja jalgrattaga sita on hea ka asfaldita teel, vi vhemalt pole vahe kuigivrd suur, nii et selle tarvis radu tehes ja kattes (mida linnapinnast pole just vhe) tasub tarvitada kogu tarkust.

Asfalt ei lase lbi vett, vihmausse, putukaid ega taimi. Seeprast pole asfaltkattega maal kellelgi eriti midagi sa.

Kui sademed taevast langevad ja maasse imbuvad, siis tavaliselt umbes pool veest aurub aja jooksul samas paigas maapinnalt ja taimede kaudu hku tagasi, teine pool aga imbub pikkamda phjavee kaudu allikatesse ja ojadesse ja jkke. Ent kui maa on asfaldiga kaetud, siis voolab suurem osa veest kohe eemale, nlvu ja torusid pidi je suunas; niimoodi satub jkke korraga rohkem vett.

Nagu asfalti panna, oskame ka jekaldaid kindlustada. Rajada kaldavallid ja betoonist kaldamrid, mis krgemagi veetaseme korral hoiavad jge oma sngis, laskmata linna ega luhale valguda.

Aga vett tuleb vahel vga palju. Siis, kui lumi sulab, vi pikka aega paduvihma kallab. Emaje valgala hlmab viiendiku Eestit ja jkke juab vett kogu sellelt alalt.

Je voolukiirus sltub peamiselt langust, see ei pruugi suurvee ajal suurem olla. Kll on aga veetase siis krgem. Kui palju krgem, oleneb sellest, kui palju vaks krgusesse je ristlikepindala suurendab. Mida laiemale alale vesi ulatub, seda vhem jetase tuseb. Mida kindlamad ja pstisemad kaldarajatised, seda krgem on suurveeaegne jetase.

Tulvaveest le ujutatud luhad mahutavad vga palju vett. Hulk kordi rohkem kui jesng.

Kui luhad on linna lhedal, siis tnu neile mahtuvale veele ei tuse veetase linnavahel nnda krgele kui luhapuhvrita. Mida suuremad luhad ja mida lhemal linnale, nii la- kui allavoolu, seda kindlam kaitse. Kui aga luhale ehitada, teda krgemaks teha, seetarvis jge piirates, siis tuleb ka linnavahel rajada krgemad jeseinad, sest jrgmine suurvesi on nd seetttu kilisem ja ulatub krgemale. Ja jrelikult just nende kaitserajatiste tttu, kui jgi neist millalgi le ulatub, on katastroof hullem kui siis, kui luhad olnuks alles. Neid katastroofe on tundnud Praha, Dresden, Wittenberg, London, hulk jerseid Lne-Euroopa linnu. Peatselt ka Tartu: kui Ropka-Ihaste ja teised linnalhedased luhad enam le ei ujuta.

Kui valime koduks saare vi jekalda, siis kindlasti ka saare vlude ja jeveere rikkuse prast. Pikemalt paigale jdes ja majandust edendades tuleb paraku varem vi hiljem ette kummaline olukord: transport saarele on kallis, jgi tekitab ehitamisel ksnes probleeme. Niisiis tuleb tahtmine saared kaotada, sillates nad mandriga, ja suunata jeveed tnavavanni. Aga tahte le saab jrele melda.

Kui kossteemide veeringe rahule jtta, siis on sellest rmu rohkemgi. Luhad ka puhastavad jevett. Ja kannavad rikast elustikku. leujutatavaid luhtasid tasub hoida. Neid kaotades kasutame vaid poolt aru.


Peetud ettekandena Eesti teaduste akadeemia looduskaitsekomisjoni 243. ldkoosolekul LUSi majas 18. detsembril 2006. Tnan Urmas Uri, Aleksander Maastikut ja Marek Sammulit asjakohaste tpsustuste eest.



Kalevi Kull
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012