Eesti Looduse fotov�istlus
2007/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2007/4
Karvasjalg-kakk mustrhni riline

Rhnide taotud ja muud looduslikud nsused vanades puudes sobivad elukohaks paljudele liikidele, tavaliste hulgas mnelegi haruldasele ja kaitsealusele. Viimaste hulka kuulub ka karvasjalg-kakk, kelle meelispesapaigad on mustrhni vanad pesansused.

Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) on ise eluviisiga vike kakuline, kel pikkust vaid 25 cm. Peval peidab ta end enamasti tihedas kuusevras vi puunes. ldilmelt on karvasjalg-kakk pruun: selg ja tiivad pruunid, kirjatud heledamate thnidega; alapool valge, pruunithniline. Jalad on sel kakul sulis, nagu nimigi tleb. Pea tundub kehaga vrreldes sna suur, silmad on kollased.

Et karvasjalg-kakk on pris uudishimulik, siis peamiselt nhakse teda mnest nsusest vlja vaatamas. Kaku laulu vib sagedamini kuulda veebruarist mai alguseni: heleda ja pehme klaga ugugugugug vi pup-pup-pup vib eri lindudel varieeruda nii pikkuses, kiiruses kui ka tmbris [4]. Sageli laulavad kakud pikka aega, tehes vaid mnesekundilisi pause. Tuulevaiksel l vib karvasjalg-kaku laul kosta mitme kilomeetri kaugusele.


Elupaik ja kombed. Karvasjalg-kakk on tpiline vanade metsade lind, kes meil pesitseb suuremates metsalaamades, enamasti kuuse-segametsades ja mnnikutes [8]. Sobiva nsuse leidumisel vib elada ka mujal, niteks haavasalus vi kiduras rabamnnikus. Karvasjalg-kakk ei tle ra ka sobivate mtmetega pesakastist. Niteks Soomes, kus see liik on kige tavalisem kakuline, elab suurem osa neist just inimktega loodud varjualuses. Vimalikuks on see saanud tnu linnu- ja loodushuvilistele, kes on sealsetesse metsadesse les pannud tuhandeid pesakaste [3]. Eestis on selliseid vaid kputis. Aga nende jrele puudub ka suurem vajadus, vhemalt metsades, kus leidub veel vanemaid mnde, suuri haabu ja mustrhne. Tulundusmetsades, kust suured ja nsad puud vlja raiutakse, on pesakastid siiski teretulnud.


Elukoha valikul on peale sobiva, kaasrilisteta nsuse vhemalt sama oluline, et pesapaiga mbruses leiduks piisaval hulgal toitu. Karvasjalg-kakk sb peamiselt leethiiri, eri liiki uruhiiri ja mets-karihiiri. Halbadel hiireaastatel, kui hiiri jb vheks, vib pda rohkem vrvulisi. Saaki jahib see vike kakk metsalagendikel, vsastumata raiesmikel vi ka lihtsalt metsas. Olenevalt saagirohkusest on aprilli esimesel poolel kaku pesas 39 valget muna, enamasti kll 5 vi 6 [8]. Mai keskpaiku kooruvad tibud, kes okolaadivrviliste sulekeradena lahkuvad pesast juunis.

Osa karvasjalg-kakkusid, peamiselt emased ja noored, rndavad talveks luna poole. Isased on paiksemad. Karmidel talvedel liiguvad paigale jnud linnud laiemalt ringi, sest paksu lume alt on vikestel kakkudel hiiri raske ktte saada. Headel hiireaastatel, kui kakud kasvatavad les palju poegi, vib sgiseti mrgata karvasjalg-kaku sissernnet. Eestis toimus see viimati 2005. aasta sgisel.


Levik ja arvukus. Karvasjalg-kakk on levinud nii Euraasia kui ka Phja-Ameerika okasmetsavndis. Suurem osa Euroopa populatsioonist jb Venemaa, Valgevene, Norra, Rootsi ja Soome aladele. Viksemaid jnukpopulatsioone leidub veel Kesk-Euroopa krgustike metsades Austrias, veitsis, Saksamaal jm.

Eestis on karvasjalg-kakk paigutise levikuga, sna harv haudelind, keda praegu arvatakse meil olevat 200400 paari [2]. Aastakmnete eest peeti teda heks Eesti metsade arvukamaks kakuliseks [8, 9], kuid nd see enam nii ei ole. Vhenemise phjused ei ole selged, kuid suure tenosusega ei tulene see hoogustunud metsaraiest [5]. Leviku ja arvukuse muutuste taga vis vhemalt osaliselt olla hoopis hndkaku arvukuse suurenemine: rstast ainult veidi suurem karvasjalg-kakk ei taha riiaka, suure ja praegu laialt levinud hndkakuga krvuti elada (aga hndkakku on Eesti metsades kuni 2000 paari). Vi ega tal lastagi elada, sest hndkakk on metsnugise, kassikaku ja kanakulli krval ks karvasjalg-kaku peamisi looduslikke vaenlasi.

Karvasjalg-kaku praegusest tpsest levikust Eestis levaadet ei ole, kuid loodetavasti annab selle peatselt uus Eesti lindude levikuatlas. Neis piirkondades, kus ta elab, vib sageli leida mitut paari lhestikku pesitsemas. Niteks Viidume looduskaitsealal, mis on vaid 18 km2 suurune, elab neid toredaid kakke vhemalt kolm paari. Kindlasti vib karvasjalg-kakke kohata Eesti suurematel kaitsealadel niteks Lahemaa, Soomaa ja Karula rahvuspargis ning Krvemaa ja Luitemaa maastikukaitsealal [6].


1. Cramp, Stanley (ed.) 1985. The Birds of Western Palearctic. Vol. IV. Oxford University Press.

2. Elts, Jaanus jt. 2003. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 1998.2002. a. Hirundo 16: 5883.

3. Hagemeijer, Ward J. M.; Blair, Michael J. 1997. The EBCC atlas of European breeding birds: Their distribution and abundance. Poyser, London.

4. Jonsson, Lars 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsklopeediakirjastus, Tallinn.

5. Kontkanen, Harri jt. 2004. Rvlinnud ja metsamajandus. Eesti entsklopeediakirjastus, Tallinn.

6. Lhmus, Asko jt. 2001: Kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid Eesti kaitsealadel ja thtsatel linnualadel. Hirundo Suppl. 4: 37167.

7. Mikkola, Heimo 1983. Owls of Europe. Poyser, Calton.

8. Randla, Tiit 1976. Eesti rvlinnud. Valgus, Tallinn.

9. Renno, Olav (koost.) 1993. Eesti linnuatlas. Valgus, Tallinn.



REIN NELLIS
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012