Eesti Looduse fotov�istlus
2007/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2007/05
Pilk le Carl Linn kodulve

Maailmakuulus teadlane Carl Linn ei ole Eesti Looduse psilugejale tundmatu. Ligi kolm aastakmmet tagasi, Linn 200. surma-aastal phendas ajakiri temale kolmandiku septembrinumbrist (1978 9, lk. 548568). Nagu toonane, on ka selle aasta thtpev thelepanu all kogu maailmas, eriti aga Rootsi Kuningriigis. Paotame sel puhul pisut ka tema kahe kodumaja ust.

Carl Linn sndis Smlandi maakonna Kronobergi lni lmhulti valla Rshulti klas aedniku ja kohaliku pastori Nils Linnaeuse ja Stenbrohulti misa eelmise pastori ttre Christina Brodersonia esiklapsena. Suurema osa oma elust veetis ta Uppsalas ja selle lhistel Hammarbys. Noor Carl tuli Uppsala likooli ppima 1728. aastal ning juba 1741. aastal sai temast sama likooli meditsiini ja botaanika ppetooli juhataja. Ta ttas seal professorina elu lpuni (1778). 1655. aastal Olof Rudbecki rajatud Uppsala likooli botaanikaaed sai peagi ka tema koduks.

Prast Linn surma jeti vana botaanikaaed maha, ent selle kunagi maailmakuulsa botaanikaaia taastas 1919. aastal asutatud Rootsi Linn hing, vttes aluseks Linn botaanikadissertatsioonis Hortus Upsaliensis (1745) esitatud aia plaani.

Taimeliikide paigutus seal on praeguseni tpselt selline nagu Linn pevil vastavuses tema taimede seksuaalssteemiga. hel pool asuvad mitmeaastased, teisel heaastased taimed. Nende hulgas on esilekndiv osathtsus ravimtaimedel, maitsetaimedel ja muudel majandusliku vrtusega rtidel.


Kodu Uppsala botaanikaaias. Majas otse taimekollektsioonide krval elas Carl Linn 35 aastat koos viis aastat oodanud pruudi (abieluettepanek 1735, kihlus 1738, laulatus 1739) Sara Lisaga (Elisabeth). Nende kuuest lapsest said tisealiseks poeg Carl (1741) ning ttred Lovisa (1749), Sara Christina (1751) ja Sophia (1757). Maja ees on Linn elusuurune mlestussammas ks paljudest maailmas pstitatuist.

Nd muuseumina avatud maja alumise korruse avar sgituba paelub barokse mbli ja hbedast ning portselanist lauanudega, nende hulgas hunnitu maasikavaagen, millelt arstist-botaanikust pereisa si suurtes kogustes podagraraviks tarvilikke metsmaasikaid, ning isiklike vapilillede harakkuljustega kaunistatud veiniklaasid ja Hiinas valmistatud teeserviis. Teistes tubades on mitmesugust Linn pere majakraami ja riietusesemeid, aga Sara Lisa esindustoa seinu ehivad tema maalid, sealhulgas vaade ta isa Johan Moraeniuse maakodule Sveden Dalecarlia (Dalarna) maakonnas Faluni lhistel, kus 1739. aastal peeti ka pulmapidu.

Teisel korrusel on Carl Linn kabinet, ttoad, herbaarium, putukakogu, loomakogu piiritusepurkides. Raamatukogu aknast oli hlpus juhendada tliste ja lipilaste toimetamist botaanikaaias, samas oli ka loengusaal.

Nendes ruumides on rohkesti mlestusesemeid ja kingitusi krgetelt aukandjatelt, Saksa, Vene, Prantsuse, USA ja paljude teiste riikide teaduste akadeemia diplomid ja tunnistused, ent muu hulgas ka maalidel kujutatud Lapi amaanitrumm.

Siin valmis 1753. aastal kahekiteline Species Plantarum, mille kallal ttades koormas Linn end sedavrd, et tekkisid pidevad valud rindkeres. Jlle sai ta abi metsmaasikatest. Samal aastal annetas kuningas Adolph Frederik talle, esimest korda tsiviilisikule, Rootsi Kuningriigi Phjathe ordeni.


Teine kodu Hammarbys. Suviti meeldis kogu perel olla looduses, sest Uppsala hk tundus olevat ebatervislik ja linn ise krarikas. Seeprast ostis Linn 1758. aastal linna lhistel (13 km) kaks talu Hammarby ja Svja, aasta hiljem veel he naaberkrundi Edelby. Seal rajas ta vrliikide istanduse ja kasvatas kodumaiseid liike, mis ei talunud Uppsala botaanikaaia niisket pinnast. Keisrinna Katariina II seemnekingituse abil rajati Sibiria osakond.

Prast Uppsala suurt kahjutuld 1766. aastal hakkas Linn muretsema oma kollektsioonide prast: nende tarvis ehitati muuseumihoone Hammarby mele peahoone taga. Kahekorruseline peahoone oli valminud 1762, seal elas 1778. aastal leseks jnud Sara Lisa koos kahe ttrega (vallalise Lovisa ja Sophiaga) oma elu lpuni (1808).

Riik ostis noorema ttre Sophia prijatelt kogu Hammarby ja alates 1879. aastast kuulub see muuseumiks sisustatuna Uppsala likoolile. Rohke valiku seas (riietusesemetest Linn-aegse tapeedini) on vrtuslikumad portreemaalid, sealhulgas pulmapilt ja 48-aastase Carli portree, tema ia dr. Johan Moraeuse portree, tema epoja S. N. Hki maalitud pildiseeria Linn pereliikmetest, Linnportrtt prof. T. Tullbergilt, suur kogu kuulsat teadlast kujutavaid skulptuure ja graveeringuid, nende seas Inglanderi valmistatud medaljon, millel on teadaolevalt parim portree von Linnst: see on laialt tuntud koopiatena Wedgwoodi portselanil. Magamistoa ukse kohale on pintseldatud: Innocue vivito, Numen adest (ela sta, Jumal on siin). Ukse taga on Carl Linn surivoodi.

Linn tkohustused vttis 1777 le tema akadeemilise kraadita audoktorist poeg Carl. Oma viimasel eluaastal otsustas isa, et ta ei pranda oma herbaariumi vheste botaanikuvimetega pojale. Herbaarium ji emale, kll aga pris poeg muud kollektsioonid ja raamatukogu.

Vallaline Carl suri peagi kollatppe (1783). Herbaarium, muud kogud, raamatukogu, kirjavahetus ja ksikirjad mdi (1784) Londonisse. Kogud omandas inglise loodusteadlane sir James Edward Smith 900 Inglise kuldmndi eest.



Eesti Looduses on varem Carl Linn kohta ilmunud:
1.

Kallak, Henni 1978. Karl Linn ja liik. Eesti Loodus 29 (9): 558560.
2.

Kukk, Erich 1978. Karl Linn, teadusliku sstemaatika rajaja. Eesti Loodus 29 (9): 548552.
3.

Laasimer, Liivia 1978. Karl (Carl) Linn ja taimesstemaatika. Eesti Loodus 29 (9): 561564.
4.

Masing, Viktor 1978. Eluslooduse suurjaotistest. Eesti Loodus 29 (9): 553558.
5.

Roost, Virve 1978. Mnda Rootsi botaanikaaedadest ja parkidest. Eesti Loodus 29 (9): 564568.
6.

Roost, Virve 1990. Kuulsaid orhideeuurijaid 1: Carl von Linn (17071778). Eesti Loodus 41 (1): 3637.



TOOMAS FREY
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012