Eesti Looduse fotov�istlus
2007/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2007/05
Kuidas Linn mjutab ndisteadust?

Nii Charles Darwinit kui ka Carl von Linnd on sdistatud tuhandeid kordi selles, et nad ei piirdunud ainult selliste teadusideedega, mis viksid veel tnapevalgi muudatuste ja tiendusteta kehtida. Niisiis: selles, et nende loodut on edasi arendatud.

12. sajandist ndisajani on teadlaste seas olnud kasutusel (sageli ekslikult Isaac Newtonile omistatud) vljend: me neme praegu rohkem ja kaugemale, sest seisame hiiglaste lgadel.

Kas Linn tehtu on vaid ndse teaduse vrikalt minevikku vajunud vundament? Jtkem krvale tohutu hulk taimede ja loomade nimesid, mille teaduslik esmakirjeldaja ta oli ja mille taga on paljuthendav lhend L. 1751. aastal Stockholmis ilmunud teoses Philosophia Botanica on kirjas paljud elusolendite klassifitseerimise ja nimetamise printsiibid, mis tnu jrjekindlale tarvitusele klbavad praegugi. Esimene phimte on nimetada liigid kahe ladinakeelse snaga perekonna ja liigi nime(tuse)ga. Kuni Linnni oli teaduskeeles nime asemel mitmesnaline kirjeldus, mille ta tnu targale ideele kahesnaliseks muundas.

Teine: klassifitseerida elusmaailm hierarhilise ssteemina ehk hendada liigid perekondadeks, liita need seltsidesse ja klassidesse. Kolmas: vtta klassifikatsiooni aluseks vrreldavate tunnuste anals, mitte liikide vlimus. Selleks defineeris ta hulga taimede morfoloogia misteid, mida kasutatakse praegugi. htlasi on antud suur hulk ranges toonis soovitusi nimetuste andmise, eri tunnuste kasulikkuse ja botaaniku muu tegevuse kohta. Tubli osa neist on ka ndses botaanilise nomenklatuuri rahvusvahelises koodeksis (viimane versioon ilmus 2007).

Tnapeval rhmitatakse elusolendeid nende sugulusmra alusel. Et Linn (vanuigi kll khklemisi) liikide muutumatusesse uskus, jtab muidugi he osa ta klassifitseerimiskunstist minevikku. Praegu on lgi all Linn klassifitseerimisksuste hierarhia, soovitakse see asendada (hpoteetilise) flogeneesi puid paremini kirjeldava ksitlusega. Paraku on sellele palju vastuseisjaid: Linn nitas oma botaanika filosoofia raamatus, et hierarhiline ssteem on suhtlusvahend botaaniku ja lihtinimese vahel ning peab arvestama tolle asjas orienteerumise hlpsust. Nii vttis ta ka seltsi miste kasutusele ainult selleks, et inimene arvukate perekondade seas paremini hakkama saaks.

Linn andis samas raamatus ka botaanikute eneste klassifikatsiooni. Kirjeldajate, oraatorite, poleemikute jt. seas on ka uudishimulike botaanikute klass, mille niteks ta ti Eesti taimi esimest korda teaduslikult uurinud Johann Christian Buxbaumi.



Erast Parmasto, akadeemik, EM pllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012