Eesti Looduse fotov�istlus
2007/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2007/05
Suur-mosaiikliblikas ja teelehe-mosaiikliblikas

Mosaiikliblikad sobivad oma eluviisi iserasuste tttu mudelliikideks populatsioonibioloogia uurijaile, seetttu teatakse nende kohta sna palju.

Mosaiikliblikad on Euraasias ja Phja-Ameerikas laialt levinud: tegemist on nn. boreomontaansete liikidega, kes elavad phja-parasvtmes ning luna pool mgedes. Kik Euraasia liigid kuuluvad perekonda mosaiikliblikas Euphydryas. Sstemaatikud on eristanud veel perekondi nimedega Hypodryas ja Eurodryas, kuid molekulaarbioloogilistele uurimustele toetudes on need ksitletavad siiski alamperekonna tasemel [12].

Euraasia mandril elab kaheksa ja Phja-Ameerikas kuus liiki mosaiikliblikaid [1]. Eestis elab nendest kaks: suur-mosaiikliblikas (E. maturna) ja teelehe-mosaiikliblikas (E. aurinia). Phja-Soomes elab veel E. iduna. Mitut mosaiikliblikaliiki vib ksitleda kollektiivliigina, sest neil on kirjeldatud palju alamliike: ainuksi teelehe-mosaiikliblikal on neid vhemalt 34. Eestis elav suur-mosaiikliblikas kuulub alamliiki E. maturna staudingeri ja teelehe-mosaiikliblikas alamliiki E. aurinia estonica. Viimane, nagu nimetusestki aimata vib, on kirjeldatud Eestis: seda tegi liblikauurija Wilhelm Petersen 1902. aastal. Mlemal liigil on palju hist ning seetttu vaatlemegi neid koos.


Kuidas neid ra tunda. Mosaiikliblikad sarnanevad kige rohkem vrkliblikatega. Ent nende tiivamuster on veidi kirjum kui vrkliblikate htlane punakaspruun phitoon. Mlemad mosaiikliblikad on peaaegu hesuurused: tiibade siruulatus suur-mosaiikliblikal 3846 mm, teelehe-mosaiikliblikal 3046 mm. Teelehe-mosaiikliblika tiibade phitoon on kahvatukollane. Tagatiiva lakljel, heledamal servaalal, hakkab silma hulk musti punkte, alaklje servavli jb htlaselt hallikaskollaseks. Suur-mosaiikliblika tiivamuster on kontrastsem ja punakama tooniga, mustad punktid tagatiival puuduvad ning alaklje servavli on punane (vt. fotodelt).


Eluviis. Mlemad liigid on vheliikuvad ja elavad vikeste kolooniate ehk osapopulatsioonidena. Nende eluviisis leiab ka erinevat. Rohkem on uuritud suur-mosaiikliblikat [16, 17]. Ja selgub, et teatud erinevusi selle liigi eluviisis on ka areaali eri osades.

Levila lunaosas munevad emasliblikad vikeste saarepuude (hariliku vi ahtalehise saare) lehtedele, harvem lodjapuu lehtedele sna suurte portsjonite kaupa (80320 muna). Arenguks on soodsam veidi niiske keskkond. Rvikupesad asuvad 1,53 meetri krguste noorte saarepuude tipmises osas. Juba enne talvitumist hukkub kuni 70% rvikutest. Sgisel, olles judnud kolmandasse vi neljandasse kasvujrku, laskuvad rvikud maapinnale ja talvituvad vrgendiga kokku pimitud taimeosade vahel nn. talvituspesas. Kevadel vib seega lhestikku olla kuni 100 rvikut ja nende edasine edu oleneb sellest, kui palju on lhikonnas toitu ja kas neid pole avastanud vaenlased.

ks rvik sb kuni kmme hrgheina noort taime pevas, seega on nende toidunudlus vrdlemisi suur. Inglismaal on nende peamine toidutaim palu-hrghein. Liblikad munevad veidi vhem (80150 muna) maapinna lhedale taimelehtedele, kuid harva otse toidutaimele, pigem selle krvale. sna lhikest aega elavad rvikud hulgi koos, edasi jagunevad viksemateks rhmadeks. Kevadel toituvad maapinna lhedal kulus.

Umbes samuti kituvad liblikad ka Soomes, kusjuures nad munevad ainult hrgheinale, vaid erandjuhtudel teistele taimedele, kuni 320 muna kogumikus. Juhuslike toidutaimedena on mrgitud haab, kask, paakspuu.

Luna pool kestab areng he aasta, Soomes ja Rootsis on theldatud ka kaheaastast arengutsklit. Ilmselt oleneb see sellest, kas rvik juab mai keskpaigaks saavutada kuuenda kasvujrgu ja nukkuda vi mitte. Muidu lheb rvik uuesti puhkestaadiumisse (diapausi) ja rkab jrgmisel kevadel.

Valmikute lennuaeg on umbes ks kuu, juuni keskpaigast juuli keskpaigani. Isane liblikas kasutab kaaslase leidmiseks passimise taktikat: ta istub vljavalitud paigas ja ootab mda lendavaid emasliblikaid [16]. Ka liblika kitumises on piirkonniti erinevusi. ldiselt ei liigu nad vga palju ja kui, siis jrgmise sobiva laiguni kuni kahe kilomeetri ulatuses. Tehhis on leitud, et liblikad lendavad laiemalt ringi kui Soomes. Seetttu saab rohkem liblikaid otsa. Soomes eelistavad liblikad elupaigana lunapoolseid metsaservi, kus varakevadel on soe, nii et rvikud saavad kiiresti areneda. Valmikuid vib nha lilleitel nektarit imemas, aga nad ei tle ra toitumisest ka rebase ekskrementidel.

Teelehe-mosaiikliblika elupaigad on niisked lillerohked mrjad vi soostunud niidud ja vrdlemisi kuivad alvarid [3, 5]. Tegelikult on ka alvaritel piisavalt niiskeid piirkondi. Phja-Iirimaal elavad nad isegi liivikuil. Liblikas muneb munad 530 kaupa toidutaime lehtede alakljele. Rvikute toidutaimede loetelu on pikem kui eelmisel liigil. Sellesse kuuluvad mitmed teelehed, mailased, kurerehad, leedrid, peetrileht, emajuur, palderjan, kuslapuud, enelad, lodjapuud. Inglismaal on toidutaimena mrgitud veel harilik iatar ja tui-thtpea. Sgiseni toituvad rvikud koos vrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides toidutaimede vrskeid lehti. Nukustaadium kestab kaks-kolm ndalat. Lendavad mai lpust juuni keskpaigani, seega ilmub see liik veidi varem kui suur-mosaiikliblikas ning tema lennuaeg on lhem. Populatsiooni suurus varieerub aastati tugevasti. Phjuseks ilmselt vaenlased ja toidunappus varakevadel. Liblikad liiguvad vhe ja osapopulatsioonid vivad aeg-ajalt vlja surra. Siis asustavad ala uuesti lhimbrusest tulijad, kui neile sobivate alade vahel on hendusteed. Teelehe-mosaiikliblikad vivad elada ka raiesmikel, mille pindala letab hektari.

Levik maailmas ja Eestis. Mlemad liigid on levinud alal, mis hlmab Euroopat ning ulatub lbi Kesk-Aasia kuni Kaug-Ida ja Koreani vlja. Leitud ka Mongooliast ja Loode-Hiinast [2, 9]. Suur-mosaiikliblika levila ulatub Venemaal (Kesk-Jakuutias ja Baikali taga) phjas kuni metsatundrani. Soomes elavad mlemad liigid vaid luna ja kaguosas, kusjuures teelehe-mosaiikliblika levila on tunduvalt ahtam kui suur-mosaiikliblikal.

Rootsis on mlemad liigid levinud htmoodi kuni Kesk-Rootsini. Elavad ka Ltis ja Leedus. Mitmel pool Euroopas on need liigid kadunud (Belgia, Luksemburg). Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis, Tehhis ja Austrias ning arvatavasti veel mitmes riigis on populatsiooni ulatus vhenenud le 75% [11]. Inglismaal on mnel pool populatsiooni ulatus viimase 30 aasta jooksul vhenenud kuni 50%. Itaalias on praegusel ajal silinud ainult ks suur-mosaiikliblika populatsioon.

Soomes soodustavad levikut raielangid, mis muudavad metsa mosaiiksemaks. Seetttu ei ole vhemalt suur-mosaiikliblikas ohustatud ja arvatavasti on psinud muutumatuna oma 40 aastat. Poolas on kolm suurt ala, kus suur-mosaiikliblikas tunneb end uurijate snul vga hsti. Eestis ei ole nende liikide levikut phjalikumalt uuritud, kuid seni avaldatud andmete phjal on mlemad liigid levinud sna htlaselt [4, 7, 8, 10, 13, 14]. Juhuslike andmete phjal vib vita, et suur-mosaiikliblikas on oma elupaikades tunduvalt arvukam kui teelehe-mosaiikliblikas. Tundub, et teelehe-mosaiikliblikas ongi muutunud haruldasemaks kui suur-mosaiikliblikas, sest mitmest varasemast leiukohast on ta kadunud.


Ohustatus ja kaitse. Ohustatusest rkides tuleks prata thelepanu nii looduslikele vaenlastele kui ka inimmjule.

Mosaiikliblikate peamised looduslikud vaenlased on kiletiivaliste, aga ka kahetiivaliste hulka kuuluvad parasitoidid ning rvputukad. Ka Eestis elav kilplutikas Picromerus bidens vib rvikute tiheda kooselu ajal vhendada oluliselt nende arvu [6, 15]. Lindude eest on rvikud paremini kaitstud. Taimedest rvikutesse talletatud erilised ained iridoidid muudavad nad lindudele kibedaks ja vastumeelseks. See, et mosaiikliblikad munevad hte kohta vga palju mune, on hest kljest hea, sest nii on vaenlastel neid raskem leida. Teiselt poolt jlle: kui vaenlased munakogumiku vi rvikute seltsingu siiski avastavad, vivad nad selle viimseni hvitada.

Liblikate heaolu mjutab ka inimene oma tegevusega, seda eesktt elupaiku kujundades. Tundub, et nende liikide elukeskkonnale on mjunud soodsalt hajus talumajapidamine ning komme metsas loomi karjatada. Nd, kui maaelu sel moel on enamasti hbunud, ohustabki nende liikide elupaiku peamiselt vsastumine. Suur-mosaiikliblikas vajab vikesi raiesmikke ja saare jrelkasvu. Teelehe-mosaiikliblikas aga vajaks karjatatavaid looduslikke niiskemaid niite ja teeservi.

Halvasti on mjunud ka maaparandusega rajatud pllulaamad, muutused niitmis- ja karjatamistavades, elupaikade killustatus ja eraldatus. Need probleemid ei kummita teelehe-mosaiikliblikat mitte ksnes Euroopas, vaid ka Loode-Hiinas.

Liigid on kaitse all kigis EL maades, llitatud elupaiga direktiivi ja Berni konventsiooni nimestikesse. Kuuluvad ka IUCN punasesse raamatusse.

Et mosaiikliblikad elavad vikeste kolooniatena, siis saab neid ssta ka vikesi maa-alasid kaitse alla vttes. Suur-mosaiikliblikale on Eestis loodud ka ks hoiuala, kus on kavas vtta meetmeid tema elupaiga kaitseks.


1. Higgins Lionel G. 1978. A revision of the genus Euphydryas Scudder (Lepidoptera: Nymphalidae). Entomol. Gaz. 29: 109115.

2. Higgins, Lionel G.; Riley, Norman D. 1980. A field guide to the butterflies of Britain and Europe. Ed. 4. Collins, London.

3. Hula, Vladimir et al. 2004. Marsh Fritillary (Euphydryas aurinia) in the Czech Republic: Monitoring, metapopulation structure, and conservation of the endangered butterfly. Entomol. Fennica 15: 231241.

4. Keskla, Tnu 1992. Distribution maps of Estonian butterflies (Lepidoptera: Hesperioidea, Papilionoidea). Acta Musei Zoologici Universitatis Tartuensis 6.

5. Konvicka, Martin et al. 2005. Habitat of pre-hibernating larvae of the endangered butterfly Euphydryas aurinia (Lepidoptera: Nymphalidae): What can be learned from vegetation composition and architecture? Eur. J. Entomol. 100 (3): 313322.

6. Konvicka Martin et al. 2005. Picromerus bidens (Heteroptera: Pentatomidae) as predator of the Checkerspot Euphydryas aurinia (Lepidoptera: Nymphalidae). Entomol. Fennica 16: 233236.

7. Kruus, Mrt; Luig, Jaan 2005. Suur-mosaiikliblikas Euphydryas maturna. Vilbaste, Kristel (koost.). Rahvusvahelise thtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Tallinn.

8. Kruus, Mrt; Luig, Jaan 2005. Teelehe-mosaiikliblkias Euphydryas aurinia. Vilbaste, Kristel (koost.). Rahvusvahelise thtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Tallinn.

9. Kudrna, Otakar 2002. The distribution Atlas of European Butterflies. Oedippus 20.

10. Sulcs, Aleksander; Viidalepp, Jaan 1974. Verbreitung der Grossschmetterlinge im Baltikum I. Tagfalter (Diurna). Deutsche Entomologische Zeitschrift, N. F. 21: 353403.

11. Swaay, Chris van; Warren, Martin 1999. Red Data Book of European butterflies (Rhopalocera). Nature and Environment Series 99. Council of Europe Publishing, Strasbourg.

12. Zimmermann, Marie; Wahlberg, Niklas; Descimon, Henri. 2000. Phylogeny of Euphydryas Checkerspot Butterflies (Lepidoptera: Nymphalidae) Based on Mitochondrial DNA Sequence Data. Ann. Entomol. Soc. Am. 93 (3): 347355.

13. Viidalepp, Jaan 1966. Фауна и распространение дневных чешуекрылых (Rhopalocera+Grypocera) Прибалтики. TR toimetised 180, zooloogia-alaseid tid III: 339.

14. Viidalepp, Jaan; Remm, Hans 1996. Eesti liblikate mraja. Valgus, Tallinn.

15. Vrabek, Vladimir; Jindra Zdenek 1998. The caterpillars of the rare butterfly Euphydryas maturna (Lepidoptera: Nymphalidae) as food for the predatory bug Picromerus bidens (Heteroptera: Pentatomidae). Entomol. Probl. 29 (2): 8790.

16. Wahlberg, Niklas 1998. The life history and ecology of Euphydryas maturna (Nymphalidae: Melitaeini) in Finland. Nota Lepid. 21: 154169.

17. Wahlberg, Niklas 2001: On the status of the scarce fritillary Euphydryas maturna (Lepidoptera: Nymphalidae) in Finland. Entomol. Fennica 12: 244250.



MATI MARTIN
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012