Eesti Looduse fotov�istlus
2007/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2007/05
Eesti ilmaolud kliimauurijaid imestama ei pane

Jaak Jaagus on sndinud 24. detsembril 1956 Tartus. Lpetas 1980 Tartu likooli geograafina. Kaitses kandidaadit 1989. aastal Leningradi hdrometeoroloogiainstituudis. 19801991 Sakus Eesti agrometeoroloogia laboratooriumis teadur, 1991. aastast on ttanud T geograafia instituudis, alates 1996 dotsent. Uurinud meteoroloogiliste vljade ruumilist ja ajalist muutlikkust; Eesti sademete-, hutemperatuuri- ja lumikattereiimi; kliima pikaajalisi muutusi ja nende mju jgede ravoolule, atmosfri tsirkulatsiooni mju ilmastiku kikumistele Eestis. Eesti geograafia seltsi ja Eesti looduseuurijate seltsi liige.

p>Ilma teema on alalpmata kne all, eriti siis, kui vljas midagi ebaharilikku snnib. Viimane suur llatus oli mdunud talv. Kuidas klimatoloogid selliseid tavapratuid ilmaolusid hindavad?


Ma ei arva, et midagi vga erakordset on olnud. Meie ilmastikule on leldse iseloomulikud sna suured kikumised. hel aastal vib niteks aprilli keskel olla lumi maas ja talvine ilm ning teisel aastal peaaegu suvi. Sellised suured erinevused aastati on iseloomulikud just meie leminekuaastaaegadele ja ka talvele.

Kui meenutada 1980ndate aastate lpu ja 1990ndate alguse talvesid, siis need olid tervikuna mrksa soojemad kui 2007/2008. aasta. Mullune talv oli mnevrra erandlik aga selle poolest, et detsember ja jaanuari esimene pool oli vga soe, mil mdeti nende kuude kohta ka rekordiliselt krged pevased hutemperatuurid. Ent seejrel saabus klm aeg, mistttu tervikuna see talv vga soe ei olnudki.

Teine thelepanuvrne aeg oli kevadise vrdpevsuse ajal: 21.23. mrtsi paiku. Nendel pevadel oli soe, peval 15 kraadi ja enamgi. Mni judus isegi peenrad ra teha ning esimesed seemnedki mulda panna.

Meie ilmastikule omaste kikumiste taustal ei saagi vga elda, et meie ilmaga nd midagi lahti oleks. Et ajakirjanduses sellistest ebaharilikest ilmaoludest aeg-ajalt juttu tehakse, on loomulik: see, mis vljas snnib, mjutab inimesi vga otseselt. Ilm jb ilmselt alatiseks jututeemaks.

Klimatoloogid teevad vahet kliima muutumisel ja kikumisel. Kust see piir tmmatakse?


Seda piiri pole tpselt paika pandud. Mneti on see suhteline vi ka tinglik. Kik oleneb ajaskaalast, mille kliimat uurida. Kui me vaatleme tuhandeaastasi vi veelgi pikemaid ajavahemikke, siis vrdlemisi reeglipraselt on vaheldunud jajad ja -vaheajad. Isegi neid tskleid vib pidada kliima kikumisteks.

Kliima on oma sisult ikkagi pikaajaline ilmade reiim ja heaastased rmused ning kikumised sellesse ei puutu, sest pikaajalises reiimis vivad need tasanduda. Kui niteks uurida temperatuuri aegridu aastase sammuga, siis tihtipeale vivad nendes ilmneda vga suured erinevused. Aastad ei ole selles mttes vennad ja niisuguse suure vnkumise taustal on kliimamuutust raske jreldada. Et ldse teha statistiliselt usaldusvrseid jreldusi, on maailma meteoroloogiaorganisatsioonis kokku lepitud, et vhemalt kolmkmmend aastat peaks olema see periood, mille jooksul rehkendatakse kliimanitajate keskmised vrtused.

Selleks, et rkida kliima muutustest, on vaja vga pikka vaatlusrida. Kui selle keskmistes nitajates on muutused sees, siis vib kneleda kliimamuutustest. Kuid tihtipeale vetakse seejuures vrdluseks inimese vi ka inimkonna eluiga, mis on tegelikult suhteliselt lhike; vaadeldakse lhemaid perioode ja rgitakse, et selle ajavahemiku jooksul, niteks saja aasta jooksul on kliima muutunud. Ka tnapeva kliima soojenemist jreldatakse viimase viiekmne kuni saja aasta ehk 20. sajandi jooksul tehtud ilmavaatluste phjal.


Praegune suundumus on soojenemine. Suurt sd selles nhakse inimtegevusel. Kelle panust viks siiski suuremaks pidada?


See on ks tnapeva klimatoloogia thtsamaid ksimusi, millele ei osata heselt vastata.

Inimtegevuse mjul paiskub atmosfri veelgi ssihappegaasi ja muid kasvuhoonegaase. Arvatakse, et see on ks kliima soojenemise olulisi phjustajaid. On loodud lausa selliseid mudeleid, mille abil ptakse erisuguseid mjutusi hinnata, kuid nende puhul on mramatus sna suur.

Inimtegevuse s kliimasoojenemises on siiski vga vaieldav, kuigi poliitikute jaoks on asi hene ning on hulgaliselt argumente, mis seda seisukoha lubaksid eelistada. Vrdlemisi palju on aga neid, kes on sellele seisukohale selgelt vastu ja peavad mitmesuguseid looduslikke, sealhulgas kosmilisi mjutusi palju thtsamaks.


Mulle tundub, et kliima soojenemises nhakse ennekike halba. Miks see nii on?


Loomulikult vib iga selline muutus tuua nii hid kui ka halbu tagajrgi, mjuda mnele taime- vi loomaliigile soodsalt, teiste arengut aga samas prssida.

Kui tnapeva kliimassteemis kaob mingi mjutuse tttu dnaamiline tasakaal, ei osata selle tagajrgi ette nha. Kui rgitakse kas vi tuumakatastroofist, mille kigus samuti maakera tasakaal muutub, siis keegi ei tea, mismoodi hakkaksid loodusprotsessid edasi arenema. Muutuste tttu seisab inimkond teadmatuse lvel. Selle ees tuntakse hirmu ega osata valmistuda.

Kliimasoojenemise negatiivsematest tagajrgedest on ehk kige tsisem lunapoolsematel aladel kliima muutumine kuivemaks ja seetttu veevarude vhenemine. Tenoliselt jvad vga suured alad, mis praegu on viljakandvad, veepuuduse ktte. Phjapoolsematel aladel muutuvad kliimaolud arvatavasti ldiselt soodsamaks. Lhispolaaraladel ja ka meil ei juhtu midagi hullu, kui pisut soojem on.

Ilmselt on aga vga palju niisuguseid mjutusi, mida teadlased ei oska praegu adekvaatselt hinnata.


Kliima soojenemise krval on rgitud sedagi, et hakkab jahenema. Millele see teooria tugineb?


Kliima jahenemise kohta on mitu teooriat. ks ldisem seletus on seotud jrgmise jajaga, mis kunagi umbes kmne tuhande aasta jooksul lheneb. Need kosmilised tegurid, mis on phjustanud jaegade vaheldumist, hakkavad sedapidi mjutama, et kliima viks jahedamaks minna.

Vrdlemisi reaalne kliimajahenemise mehhanism on aga seotud Euroopale sooja toova Golfi hoovusega. Soojema kliima tingimustes hakkab hoovus ja selle mju Euroopa ilmastikule aegamisi nrgenema. Soojemat hku siia enam nii palju ei jua, mistttu hakkabki kliima jahenema.

Paraku on kliimassteem niisuguses ebapsivas olekus, et see vib muutuda nii- ja naapidi. Kindlasti ei julgeks ma ennustada, millised on ilmastikuolud kmne vi kahekmne aasta prast. Vib-olla on siis testi jahedam. Kuid kik niisugused tulevikuennustused on siiski pigem spekulatsioonid. Mina olen oma uuringutes kasutanud ksnes olemasolevaid andmeid. Kuni praegusajani vib nende andmete phjal jreldada vaid soojenemistendentsi nii Eestis kui ka mujal Phja-Euroopa aladel.


Mned ajad tagasi rgiti palju El Niost. Kas mingeid seoseid on leitud ka Eesti ilma ning El Nio nhtuse vahel?


Seost on ptud otsida nii Eesti kui ka ldiselt Euroopa ilmastiku puhul. Omal ajal uurisin ka mina seda ning tepoolest ilmnes vga tagasihoidlik seos meie ilmaoludega. Kui oli tugev El Nio ehk lunaostsillatsiooni indeks nitas El Nio ehk sooja faasi, siis olid meie kevaded suhteliselt sajusemad. Kui oli klm faas, siis olid kevaded meil kuivemad.

Keerulisemaid statistilisi meetodeid kasutades on ka mned teised uurijad nidanud, et mningaid seoseid vib vlja tuua. Need avalduvad atmosfri tsirkulatsiooni kaudu, sest El Nio on mingil mral seotud Phja-Atlandi ostsillatsiooniga, mis omakorda avaldab mju meie talve ilmastikule.

Siiski tuleb rhutada, et need seosed ei ole otsesed. Selle nhtusega kaasnevad ulatuslikud ilmastikukikumised eelkige troopilises piirkonnas ja lunapoolkeral. Meie jme ses mttes El Nio tegevusalast peaaegu teisele poole maakera.


Kliimauurijatele on Eesti vrdlemisi hea koht teaduse tegemiseks. eldakse, et Eesti asub kliima poolest huvitavas piirkonnas. Mis mttes see kliima meil nii eriline on?


Eriliseks vib meie kliimat pidada ehk selle poolest, et mujal maakeral, kuskil kaugemates piirkondades enamasti ei leia selliseid kliimaolusid nagu Eestis. Ainult lhialadel Ltis, Loode-Venemaal, Luna-Soomes ja osalt ka Kesk-Rootsis on kliimaolud Eesti omadega vrdlemisi sarnased. Mujal on need mrksa teistsugused: kontinentaalsemad vi merelisemad vi kiirgusreiimilt erinevad. Niteks Phja-Ameerika Suure jrvistu piirkond, mis on looduslikult Eestiga sarnane, paikneb tunduvalt viksemal laiuskraadil, mistttu on sealne kiirgusreiim teine.

Kliima uurimise mttes on Eesti vga soodsa koha peal: paljud mjutegurid avaldavad siin ilmastikule sna suurt mju. Niteks Lnemeri mjutab Eesti-siseseid kliimaerinevusi oluliselt. Vrdlemisi vikese maa-ala peale on nii meso- kui ka mikroklimaatilised (maastiku erisustest phjustatud) erinevused suured. Seetttu on Eesti meso- ja mikroklimaatiliste iserasuste uurimiseks olnud soodne paik. Eestit on nimetatud lausa mikrokliima varaaidaks. Niteks meist ida pool Venemaal on tohutu suur ala, kuid ksikud regionaalsed kliimaerinevused jvad tagasihoidlikuks.

Oma uuringutes oleme koostanud kaarte Euroopa kohta, et nidata Phja-Atlandi ostsillatsiooniindeksi korrelatsiooni talve keskmise hutemperatuuriga. Lnemere piirkonnas, seejuures Eestis ja Loode-Venemaal on see korrelatsioon kige tugevam. Kui lnevool on tugev, siis juab soe hk ookeanilt meie alale vlja ning mjutab vga oluliselt siinset ilma. Kui see vool on nrgem ja soe hk meie alale ei ulatu, siis mravad meie ilmastiku ra klmad mandri kohal kujunenud humassid.

Viimastel aastakmnetel on kliimasoojenemine kige tugevamini avaldunud just Eesti, Lti ja Loode-Venemaa piirkonnas. Meil on kige enam soojenenud mrtsikuu. Sellest mnevrra vhem on tusnud veebruari ja aprilli ning mrksa vhem jaanuari ja mai hutemperatuur. lejnud kuudel aastast pole kuu keskmine hutemperatuur tusnud.


Eestis on ilma vaadeldud sna pikka aega ja kunagi oli ilmavaatluskohti praegusest tunduvalt rohkem. Kas ndse vaatlusvrgu tihedusega vib rahul olla?


Meteovrgustikku on praegusajaks omajagu hrendatud. Kige tihedam oli see 1960.1970. aastatel. Ilmajaamade arv selle aja jooksul oluliselt vhenenud ei ole, kll aga on lpetatud t paljudes viksemates vaatluspostides.

Kas see vrk on piisav vi mitte, oleneb konkreetsest nitajast, mida uurida. Tiesti heaks vib seda pidada igapevaste ilmaennustuste tarbeks vi selleks, et saada ldine pilt ilmastiku olukorrast Eestis.

Kui aga eeldada, et kik Eesti erisugused maastikupiirkonnad peaksid olema ilmajaamadega kaetud, siis on lnki kll. Niteks on katmata Luna-Eesti krgustikud. Tisilmajaam viks psivalt tegutseda kas Otep vi Haanja krgustikul. Neis piirkondades on mned ilmastikunitajad selgelt erinevad kui madalamatel aladel.

Loomulikult on kliimauurijatele hea, kui vaatlusvrk on tihe ning andmeid tuleb palju. Kuskilt jookseb siiski majandusliku otstarbekuse piir, mistttu pole mtet meteovrgustikku lpmatult tihedaks ajada.

Viimasel ajal on palju juurde tulnud automaatseid mtmisjaamu, mis jvad vlja riiklikust mtevrgust. Kige enam on selliseid pandud maanteede rde. Neid on mitukmmend ja nendega mdetakse ning salvestatakse snagi suur hulk andmeid, mida siiamaani pole saadud ega jutud veel tdelda. Maanteeilmajaamad on meldud eelkige selleks, et mta (tee)olusid mingis kindlas kohas ehk mikrokliima tingimusi. Riikliku meteovrgu vaatlusjaamade asukohavalik lhtub aga sellest, et jaama asukoht kirjeldaks vimalikult vhe piirkonna mikrokliima erisusi ja kajastaks eesktt ldkliimaolusid. Seetttu asuvad need pigem lagedamate kohtade peal, kus kohalikud mjud on viksemad.


Praegusajaks on paljud vaatluspunktid asendatud automaatjaamadega. Kas see on toonud kaasa ka probleeme andmete kogumisel ning vrdlemisel sajanditagustega?


Peaaegu kik Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudi ilmajaamad on alates 2003. aasta sgisest linud le automaajaamade tarvitusele. Alguses oli nende lesseadmisega muret ja probleeme omajagu, kuid praeguseks on kik arvatavasti juba heas tkorras.

Ilmaandmed tulevad nd pisut teistmoodi, aga mnes mttes on need palju paremini kttesaadavad kui varem. Ka Internetis saab neid pidevalt vaadata.

Andmekogumisviisi vahetuse puhul tuleb paratamatult arvestada, et mningaid probleeme vib esile kerkida. Mingil mral vib kannatada andmete vrreldavus: mtmisvahendite muutused vivad aegritta tekitada nihkeid, kuid mitte alati. Niteks temperatuuriandmete puhul see nii suur probleem kindlasti ei ole. Selliseid vigu saab kas vi arvutuslikult tasandada. Aegrea homogeensus on oluline just pikkade aegridade analsi puhul. Seejuures on thtis, et vaatlusi oleks tehtud htmoodi, hes kohas, hesuguse mteriistaga. Mnikord vib neid muutusi arvestamata juda andmeanalsil pisut valedele jreldustele.


Eestis on ksjagu asjaarmastajatest ilmavaatlejaid: kll uuritakse seaprna vi otsitakse mrke metsloomade kitumisest. Vib nende ennustustes tetera sees olla?


Ilmselt on. Niteks viks tuua seaprna jrgi ennustamise, mida Vadim elnin tegi juba aastakmneid tagasi. See on vrdlemisi edukaks osutunud.

Selline ilmaennustus toetub arusaamale, et looduses peaksid olema teatavad seosed vi et loodusel peaks olema vime ette nha seda, missugune ilm viks tulla; loodus mingil mral kohaneb juba ette selle ilmaga, mida on oodata.

Niisugust ilmaennustusviisi pole teaduslikult uuritud. Minu teada ei ole tehtud ka mingit statistilist analsi loodusnitajate phjal antud ennustuste paikapidavuse kohta. Ma arvan, et selliselt on vimalik pigem ldisemas plaanis ilma kiku ette nha vi anda kvalitatiivselt hinnanguid. Niteks seda, kas tuleb klm vi soe talv. Ei usu aga, et niteks praegu kevadel oleks vimalik tpselt ennustada augusti teise ndala keskmist hutemperatuuri vi sademete hulka.

Mul on hsti meelde jnud ks seik, kui osalesin ilmatarkade kokkutulekul Jgeval 2005. aastal. Oli augusti algus ja ilmad olid vga vihmased ning tundus juba, et sgis tulebki ktte. Tuntud ilmatark Liisu Raplamaalt tles aga oma loodusvaatluste jrgi tiesti kindlalt, et on oodata veel ilusat suve ja soe aeg lheb pikalt edasi. Tegelikult oligi nii, see ennustus osutus igeks: augusti keskel lks kuivaks ja jrgneva septembrikuu jooksul oli vga kena suvine ilm. Ilmatark oli tookord oma ennustuses raudkindel. Ta rhutas, et tuleb loodust jlgida ja osata vaadata. Ma usun testi, et neil, kes elavad maal ja looduse keskel, on kogemuslikud thelepanekud, mis paljudel juhtudel lubavad igesti ilma ennustada.


Kas vanarahva tlused ilma kohta peavad ndisajal paika? Ilmaolud on ju mneti muutunud.


Vanarahva tlusi on mitmesuguseid. Mned neist kivad igapevase ilmaennustuse kohta: niteks, kui taevas on niisugused pilved, siis vib varsti sadu oodata. Ma arvan, et srased paar peva ette kuulutavad thelepanekud peavad praegusajalgi paika, sest protsessid on ikka samasugused.

Mul on meeles, kui 1980ndatel Vadim elnini mainitu, et need looduse mrgid, mille jrgi tema on aastakmnete jooksul ilma ennustanud, enam hsti paika ei pea. Pikaaegseid ennustusi nagu klm talv, soe suvi jms. ei maksaks enam usaldada.


Kimas on rahvusvaheline polaaraasta, sinagi oled he suurprojektiga seotud. Millega on tegu ja kuidas eestlased sinna kaasati?


Meid kaasati sellesse vrdlemisi juhuslikult. Minu noorem kolleeg Mait Sepp on oma uuringuteks kasutanud Venemaal koostatud tsklonite andmebaasi, kus on kirjas kik phjapoolkera tsklonid, mis on hurhuvljade andmete phjal saadud. Ta analsis selle andmebaasi alusel Eesti ilma mjutavate tsklonite sageduse ja liikumisteede muutusi. Mait esines hel konverentsil ja ilmselt sealt hakkaski rahvusvaheline koost arenema.

Mne aja prast kutsuti meid osalema Arktika tsklonite uurimises. See oli osake suurest Euroopa Liidu 6. raamprogrammi projektist Damocles, mis on meldud Phja-Jmere basseini merej, mere ja atmosfriprotsesside uuringuteks. Selle piirkonna kohta pole piisavalt andmeid, seetttu ongi korraldatud rahvusvaheline polaaraasta.

Projektitaotluse kigus tuli atmosfriosa juhi Timo Vihmaga Soome meteoroloogia instituudist jutuks, et nende mtmiste kigus viks teha ilmavaatlusi Phja-Jmerel olevas Vene polaarjaamas. Timo Vihma kahtles, kas keegi tahab seal mtmisi teha. Aga mulle tundus, et siiski viks, ja leldse oleks see vga huvitav ning kasulik, mistttu pakkusingi meid vlja. Ja nii see Arktika ekspeditsioon tuli, mingil mral tahtmatult, sest meil ei ole suuri kogemusi selles vallas.

Esmalt oli kavatsus teha need vlitd Vene polaarjaamas. Alles hiljem selgus, et ks Vene baas oli oma tegevuse hiljuti lpetanud ja jrgmine pidavat alustama alles 2007. aasta sgisel. Seejrel ilmnes vimalus teha tid prantslaste laeval Tara, mis pannakse jsse triivima. Ka paljud selle projekti teised uurimisrhmad plaanitsesid kasutada seda laeva, et oma mtmisi teha.

Tara alustas triivi Phja-Jmere merejs 2006. aasta sgisel ja siis viisid Erko Jakobson ning Timo Palo osa meie varustust uurimislaevale. Tookord lksid nad kohale Vene jlhkujal ja jid vaid lhikeseks ajaks, et paigaldada mteseadmed ning need tle panna.

Alates tnavu aprillist on seal aga tsisem t kimas: Tarale ei linud mitte ainult meie inimesed, vaid ka umbes kolmkmmend teadlast projekti teiste partnerite hulgast. Seekord jb Erko paariks ndalaks, Timo aga septembrini. Ilmselt on meie aparatuur sellel uurimisvljal veel jrgmiselgi suvel.


Millal Tara peaks jst vlja judma?


2008. aasta suve lpus vi sgisel ehk kaks aastat prast seda, kui laev triivi alustas. Srane on eeldus; jtriiviga peaks ta judma kuskile Grnimaa ja Teravmgede vahele, nii nagu omal ajal Fridtjof Nanseni laev Fram. Kui meil mdunud aasta detsembris oli Bremenis Damoclese aastakoosolek, siis peakoordineerija Jean-Claude Gascard avaldas siiski kahtlust, et vib-olla laev ei triivigi nii ruttu vlja. Selles mttes on tegu vrdlemisi avantristliku ettevtmisega: keegi ei tea tpselt, kus ja kas Tara jst vlja juab. Paljud asjad on seejuures ettengematud, erinevalt teistest teadusprojektidest, kus tplaan on vga tpselt paika pandud.

Ootamatustega tuleb selle projekti juures igatahes arvestada. Niteks eelmisel sgisel, kui kik mteriistad said Tara juurde jle vlja pandud ning tkorda seatud, tuli mne peva prast torm, mis lhkus j. Hea, et ldse juti aparatuur j pealt ra korjata.


Sinu eestvttel on ilmunud ksjagu kliimateemalisi kogumikke. Millal viks oodata sinu raamatut Eesti kliimast?


Siiamaani ilmunud kogumikud on T geograafia instituudi toimetiste sarjast ja need on eelkige seotud Eesti teadusfondi uurimistoetustega. Kogumikud on vlja antud uurimisraha toel ja kajastavad uuringute tulemusi. Oma tid on neis avaldanud paljud Eesti kliimauurijad. Sellel kevadel peaks ilmuma taas ks samalaadne artiklitekogu.

Aga mahukamat raamatut Eesti kliimast on mul testi kavatsus kirjutada. Seda olen kunagi ka avalikult lubanud. Algus on tehtud: sisukord on olemas ja osa peatkke kirjutatud. Paraku on muude tegemiste krvalt vga vhe aega jnud, nnda pole juba ligemale aasta saanud raamatut kirjutada. Siiski arvan, et mne aasta prast saab see ehk valmis.



KLIIMAUURIJAT JAAK JAAGUST KSITLENUD KATRE PALO
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012