Eesti Looduse fotov�istlus
2007/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Pisikesed inimkaaslejad EL 2007/6
Majasoomukas ja kodusoomukas

Alustame inimesega eluruumi jagavaid pisikesi loomi tutvustavat sarja soomukatest, kes elavad meie kodus seal, kus on soe ja ksiti niiske.

Soomukalisi (Thysanura) 820 mm pikkusi loomakesi on maailmas le 400 liigi, neist nelja on leitud ka Eestist. Kaua aega on soomukaid peetud putukate klassi vlislugsete alamklassi heks primitiivsemaks seltsiks, ent aina enam levib seisukoht, et neid loomi tuleks ksitleda omaette klassina putukate klassi krval. Ja ilmselt on selles ka oma iva.

Soomukad on vga vana loomarhm. Esimesed leiud prinevad kivististest, mille vanust hinnatakse 300 miljonile aastale. Seega sibasid nad maakeral juba siis, kui maailma valitsesid dinosaurused. Nagu putukatele iseloomulik, on ka soomuklastel kuus jalga. Muus osas nad aga erinevad mneti tpilistest putukatest: neil on iseloomulikult pikk, sale ja tiivutu keha. Mitmete tagakehallide (29) khupoolel paiknevad tagakeha toetavad torujad jtked (griflid). Kopulatsiooni ei toimu: isane kinnitab vrgendiniidikeste abil maapinnale vastaspoolt ligi meelitava lhnastatud spermatofoori, mille emane hiljem les korjab. Maapinnale munetud munad ei hakka arenema, kui need vett juurde ei saa.

Kik soomukad on vga varjatud eluviisiga ning seetttu ei torka inimesele tavaelus silma. Oma kehaehituse iserasuste tttu saavad nad elada ksnes paikades, kus on piisavalt niiskust. Selleprast vibki looduses soomukaid leida metsakdust, puukoore ja kivide alt, kaljupragudest, koobastest ja muudest nsustest, termiidi- ja sipelgapesadest. Koobastes elavad liigid on pimedad, teistel on vikesed silmad. Nad on sna soojalembesed ning seeprast meie laiustel looduses ei ela. Eri liiki soomukalised elavad liigiti kindlates elupaikades, kuid kaks neist majasoomukas (Lepisma saccharina) ja kodusoomukas (Thermobia domestica) tunnevad end vga hsti inimeste elamutes ning on seetttu levinud kikjal le maailma.


Majasoomukas on kuni 1,9 cm pikkune, tahapoole htlaselt aheneva, veidi lamenenud kehaga putukas. Oma nime on ta saanud keha katvatelt vikestelt hallidelt, hbedaselt helkivatelt soomustelt. Soomused arenevad kehale alles prast kolmandat kestumist, enne seda on looma keha sile ja tume. Pea klge kinnituvad tundlad on peened, kuid lhemad kui kodusoomukal. Tagakeha tipul paikneb kolm pikka ja kaks lhikest jtket. Kolme esimese kasvujrgu vastsetel on jsemed ja kehajtked heledamad kui keha kollakashallid.

Majasoomukad on vga vilkad ja vldivad valgust. Peval peituvad need loomakesed pragudesse ja nsustesse, kust ilmuvad vlja hmaruses. Toiduotsingul vtavad sageli ette pikemaid retki. Nad liiguvad vimalikult varjatult ning kiiresti, aeg-ajalt peatudes ja otsekui arutledes, millises suunas edasi minna. Kui toit leitud, jvad nad mneks ajaks selle lhedusse. Tnapeval levivad majasoomukad uutesse elupaikadesse nende munadega saastunud paberpakendite, mbli vi muude esemetega.

Majasoomukas on prit troopikast, kus ta elab niisketes ja rohkeid varjevimalusi pakkuvates elupaikades. Eestis vib teda leida ksnes ketavate hoonete alumistel korrustel, aga ka lemiste korruste vannitubades, kimlates ja kraanikausside lheduses seal, kus on tema jaoks piisavalt soojust ja niiskust. Ta vajab elukeskkonda, kus suhteline huniiskus on 7295% ja temperatuur 2232 C (sobivaim 27 C).

Sellistes oludes muneb emane soomukas elu jooksul kuni sada muna, korraga ks kuni kolm. Ta teeb seda kogu elu kestel ja aasta ringi. Majasoomuka munad on elliptilised ja vrdlemisi suured, kuni millimeetri pikkused. Vast munetud munad on pehmed ja valkjad, mne tunni mdudes muutuvad need pruuniks. Olenevalt temperatuurist kooruvad munadest vastsed 36 ndala jooksul. Nad sarnanevad vanematega, ent kestuvad iga kahe-kolme ndala tagant, enne tiskasvanuks saamist tavaliselt 67 korda.

Ka jrglaste kasvukiirus oleneb temperatuurist. Ideaalsetes oludes saab munast koorunud vastsest tiskasvanud soomukas 43 pevaga, mnel juhul kulub selleks aga isegi kuni kolm aastat. Erinevalt telistest putukatest, kes tiskasvanult enam ei kasva, kasvavad nemad kogu elu jooksul. Elades kuni 3,5 aastat, kestuvad nad selle aja jooksul veel kuni 50 korda. Soomukad vivad nlgida mitu kuud ja on andmeid, et isegi kuni aasta.


Kodusoomukas on majasoomukast ehk veidi kogukam, vrvuselt pruunikashall. Tema eluviis on majasoomuka omaga sna sarnane. Siiski vajab kodusoomukas veidi kuivemat, suhtelise huniiskusega kuni 85%, ja veel soojemat elupaika. Selleprast pole ta nii laialdaselt levinud. Aeg-ajalt on seda liiki ilmselt ka varem Eestisse toodud, kuid viimased kindlad leiud prinevad aastast 2005. Ilmselt oli ta siia sattunud koos kasutatud riietega.


Svad ja saastavad. Mlema soomukaliigi valmikud ja vastsed svad igasugust orgaanikat, proteiini- ja valgurikast toitu: paberit, fotosid, karusnahka, orgaanilist mustust, aga ka niteks suhkrut. Vivad sa oma viksemaid suguvendi, peamiselt kll vigastatud vi surnud loomakesi ning vastsekesti. Kahjustavad siidi, kuid mitte villa. Neile meeldib jahukliistriga seinale kleebitud tapeet. Nii vib toanurkades nha, et tapeet on hukeseks vi juba auklikuks nritud. Seetttu ongi nad ohtlikud paberile, mis sisaldab trklist, vi raamatutele, mille kitmisel on kasutatud kliistrit, dekstriini, kaseiini vi kondiliimi. Jrelejnud paberi mrivad soomukate kollakaspruunid vljaheited.

Soomukate phjustatud majanduslik kahju ei ole kuigi suur, rohkem mjub inimestele vikeste elukate phjustatud stress, eriti neile, kes putukaid ei armasta. Peale selle saastavad nad mingil mral ka oma elukeskkonda. Eriti on seda theldatud kodusoomuka puhul. Kui majasoomukas kestub elu jooksul keskmiselt 40 korda, siis kodusoomukas teeb seda 50 ja isegi rohkem korda. Nende elupaika jvad kuivanud vastsekestad, mis riideid mrivad. Mahajetud vastsekestad teevad meelehrmi puhtusest lugu pidavatele perenaistele. Prandal puruks hrutud kestatkid vivad sissehingamisel tekitada ka allergiat.


Kuidas neist vabaneda? Inimkaaslejate loomade puhul ksitakse ikka ja jlle, kuidas tlikatest kaaslastest lahti saada. Majasoomukaid aitab eluruumidest eemal hoida jahedam ja kuivem hk. Et soomukaid vltida, tuleb hoida puhtust: koristada laudadelt ja prandalt kik toidujnused. Ka prgipanged peavad olema kindlalt suletud. Toas tuleb tita kik praod, kus need loomad saavad varjuda.

Kasulik on sageli puhastada tolmuimejaga pranda servi. Ruumides tuleb mbel paigutada nii, et mbli ja seina vahele, toanurkadesse vi veel kusagile mujale ei tekiks niiskeid piirkondi. Kondenseeruva veega kattuvad toruosad tuleks korralikult isoleerida ja katta, et sealt ei leviks niiskust.

Soomukate pdmiseks soovitatakse kasutada madalat klaasnud. Selle vlispind kaetakse niteks karedama isoleerpaelaga: loomad ronivad mda purgi vlispinda les ning kukuvad sisse. Et nad ei saa liikuda siledal pinnal, jvadki nad purki. Selline pnis pannakse sinna, kus on sagedamini majasoomukaid nhtud.

Lausmrgitamine ei anna tulemusi. Mrki, soovitavalt pulbrilisel kujul, viks panna ainult eeldatavatesse majasoomuka elupaikadesse nn. kohtmrgina. Trjeks on sagedamini kasutatud booraksit, pretriine, deltametriini.

Muide, soomukate vaenlastena on mrgitud krvaharke, sadajalgseid, harva ka mblikke. Kahjuks ei ole enamik inimesi nus oma korterit vi maja nendegi loomadega jagama.



MATI MARTIN
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012