Eesti Looduse fotov�istlus
2007/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2007/6
Pikeseloojangud ja rabamaastik Meenikunnos

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni, kuid samas liigagi hinnatud puhkealaga.

Meenikund asub Plvamaa lunaosas mhnarohkete palumetsade keskel. Rahvajutu jrgi on see paik saanud nime he meesterahva Meeni jrgi: too olevat ennemuiste rajanud rabasaarele oma kodu. Kund aga thendanud sood mbritsevaid krgendikke.

Praegu tuntakse seda piirkonda eelkige Meenikunno maastikukaitseala ning mnusa puhkekohana. Siin saab aega veeta nii metsamajades kui ka matkata 2,4 kilomeetri pikkusel laudrajal.


Mitmekesine rabamaastik. Meenikunno matkarada tutvustab eelkige siinset rabamaastikku, mis veti 1981. aastal kaitse alla kui sookaitseala. 1999. aastal sai sellest maastikukaitseala, htlasi laiendati pindala 2651 hektarini. Praeguse kaitseala piiridesse jvad Meenikunno raba, Must- ja Valgjrv ning tublisti metsaala metsiste elupaigana.

Maastikukaitsealal ptakse hoida omaprast maastikku, raba kossteemi ja kaitsealuste liikide elupaiku. See piirkond on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Eestis harvem ette tulevatest taimedest kasvavad siin niteks austria roidputk, vesilobeelia, jrv-lahnarohi ja mitu orhideeliiki. Kaitsealustest lindudest vib Meenikunno rabas kohata niteks metsist, vikekoovitajat, hallgijat, kalakotkast ja valgeselg-kirjurhni. Sgisel peatuvad siin sookured ja haned. Raba on arvatud thtsate linnualade hulka ja Euroopa thtsusega Natura vrgustiku koosseisu.

Meenikunno on arenev soolaam, kus on nii puis-, lage- kui ka lveraba, samuti kolm rabajrve. Kujunemisjrgus on laukaraba. Rabal on mitu soosaart, millest mnel on ilusad mnnikud, teisal kasvab aga liigirikas salumets. Tuntumad on Phnisaar ja Pikksaar, neist viimase krgus ulatub mitu meetrit le rabapinna sealt avaneb meelikitev vaade mbritsevale rabale.

Meenikunno raba on suures osas kujunenud liivaala soostumisel, osaliselt aga ka kunagi siin laiutanud veekogu kinnikasvamisel. Raba eripra on turbalasundi all olev veega mittekllastunud liivakiht, mistttu vib Meenikunno raba nimetada rippuvaks rabaks. Raba aluskihis olevat ka tektooniline rike, mis on phjustanud hel sirgel asuvate suurte ning enamasti veega tidetud lohkude ehk langatuslehtrite tekke.


Alustame Liipsaarelt. Seda kohta ilmestab ilus palumnnik knklikul pinnavormil: siinne mhnastik ulatub ligikaudu 80 meetrit le merepinna. Metsa all paikneb vike matkamaja, samuti lkkekoht. Majas on nii pliit kui ka kamin, samuti lavatsid bimiseks. Metsa all ei ole tohi telkida. Matkamajast pisut eemale raba servale on ehitatud 11 meetri krgune torn, kust avaneb vaade lagerabale ja soosaartele.

Vaatetorni juurest suundub matkarada alla raba peale. Raba servaalal hakkab silma muutus taimestikus, samuti pinnase niiskusreiimis. Kik siin kasvavad taimed on kohastunud eluks mrjas kasvukeskkonnas, ja meile tuttavad mnnidki on mitu korda lhemad ning peenemad.

Laudteel jalutades vib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, kvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kige arvukamalt on mitmevrvilisi turbasamblaid. Sooserva lhedal tugevasti kinni kasvanud kraavist vib proovida omaprase maitsega rabavett. Seda vib julgelt juua, kuid vhese mineraalainete sisalduse tttu ei kustuta rabavesi siiski janu. Kui siin kkitada rabapinnale vrdlemisi lhedale ning sedaviisi raba keskosa poole kiigata, on hsti nha, kuidas rabapind tuseb.


Lageraba ja soojrv. Oleme lbinud puisraba ja judnud lageraba servale. Sellelt alalt on mnnid peaaegu kadunud, ent see paik sobib hsti eluks mitmesugustele rabalindudele. Eriti linnurohke on siin kevadkuudel. Varahommikul laudrajal kndides kostab tetrede mnguhli, suurkoovitajate trillereid, rtide vilesid, aga ka hsti tuntud pldlokese ja kiivitaja hli Meenikunno on vrdlemisi hea koht paljude linnuliikide vaatlemiseks.

Lagerabal jalutades ning mbrust silmitsedes vib nha mitut rabasaart: neid on Meenikunno rabas rohkelt (19), suurimat nimetatakse Phnisaareks. Rahvajutu jrgi olevat rootslased Phjasja ajal ehitanud lbi raba kulgeva palkidest sjatee. Isegi kui see nii oli, siis praegusajaks on tee mattunud sgavale turbakihi alla.

Kui pool matkarajast on selja taha jnud, juame laugasjrveni. See on 4,7 ha suurune vrdlemisi mara kujuga soojrv. Kohati tsuvat kallast katavad heas elujus puhmad; kuna vesi on siin liikuv, siis sirguvad jrve res vrdlemisi krged mnnid. Meenikunno soojrve sgavus ulatub 23 meetrini, millele lisandub phjas sna tse turbamuda kiht. Kalu jrves ei ela, kll aga kohtab siin ksjagu linde: kalakajakat, sinikael-parti, stkast ning rnde ajal ka hanesid ja laululuiki. Imekaunid on siin udused varahommikud, eriti koos pikesetusuga.


Verevad pikeseloojangud. Hakkame judma taas raba servaalale, kus mnde kasvab tihedamalt. Mned on vrdlemisi jmedad ja hsti laasunud. Siin vib nha ka selliseid mnnipuid, kellel on tpilise terava ladva asemel horisontaalne kuhikjas platvorm. Neid nimetatakse Litwinowi mnnivormideks. Paljude puude tved on tihedalt kaetud samblikega: see viitab puhtale kasvukeskkonnale.

Kui Meenikunno rappa tulla suve teisel poolel, siis saab lhemat tutvust teha huulheinaga. Neid kasvab siin kaht liiki: maralehine- ja pikalehine huulhein.

Pris raba rel laiutab veel ks mitme saarekesega laugasjrv. Selle juurest kulgeb matkarada les Meenikunno raba piiravale liivaseljandikule, seda kohta tuntakse ka Kamarusmena. Siia on ehitatud Pikeseloojangu matkamaja ning rajatud lkkekoht. Krge maapinna tttu avaneb vaade raba idaosale ja selge ilma korral veripunasele pikeseloojangule lnekaares.


leliia tuntud puhkeala. Meenikunno matkarada ning puhkekohad meelitavad siia palju huvilisi. Kohati on puhkajate hulk hakanud letama looduse taluvuse piire, seda eelkige Pikeseloojangu maja juures, aga ka Meenikunno matkarajast pisut eemale jva Valgjrve lhimbruses. Pinnas on paiguti juba kannatanud liigse tallamise all. Et seda leevendada, on rajad kaetud puukoorepuruga ning madalamatesse kohtadesse ehitatud laudrada. Kaunist ning omaprast loodusmaastikku aitab eelkige hoida mistlik ning loodust sstev matkaja.

Kes tahab siin kandis pikemalt peatuda, sellele viks soovitada ka Mustjrve rde ehitatud puhkekohta.


Eesti Looduses on varem Meenikunnost juttu olnud:

1. Heinsalu, lo jt. 1992. Kas lhe raba all? Eesti Loodus 43 (12): 622.

2. Kink, Hella; Metslang, Toomas 1992. Kas Meenikunno raba vib kuivaks jda? Eesti Loodus 43 (12): 626.

3. Tobreluts, Peep; Lepisk, Arvi 1999. Retked Vhandu-Palumaa huvimetsas. Eesti Loodus 50 (7): 279282.



Arvi Lepisk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012