Eesti Looduse fotov�istlus
2007/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2007/7
Luitemaa looduskaitseala

Luitemaa looduskaitseala hlmab Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastike kige ilmekama osa. Siin vib nha Eesti krgeimaid luiteid ja suurimat rannaniiduala. Luitemaal on registreeritud 265 linnuliiki, neist 130 on haudelinnud. Taimi on kaitsealal leitud le 500 liigi, neist rannaniidul kasvava niidu-kuremga asurkond on tenoliselt Euroopa suurim.

Osa praegusest Luitemaa looduskaitsealast on olnud kaitse all 1939. aastast kui haruldase mets-kuukressi kasvuala. 1958. aastal vttis Prnu linn kaitse alla Rannametsa luited, Tolkuse raba, Timmkanali paljandi ning mets-kuukressi ja metskslaugu kasvualad. Taasiseseisvuse esimesel aastal (1991) loodi Prnu maavalitsuse eestvttel siia RannametsaSoometsa maastikukaitseala, millest prast laiendusi on ndseks saanudki Luitemaa looduskaitseala (11 050 ha). See on tervikuna arvatud Natura 2000 vrgustikku (nii loodus- kui ka linnuhoiualana), kuulub rahvusvahelise thtsusega linnualade hulka ja on ka tulevane rahvusvahelise thtsusega mrgala (Ramsari ala).

Omanoline rannik. limalt liigestatud rannajoone tttu leidub siin palju vikseid lahtesid, lukaid, neemikuid ja saari. Meresetete kuhjumise tttu on meri vga madal: veidi sgavamad kohad vahelduvad rannajoonega rbiti kulgevate liivaseljandikega. Madalvee aegu paljanduvad ulatuslikud liivased vi mudased kiviklvidega alad. Rannikuvndis leidub paiguti suurtel aladel pilliroo, kaisla, tarna ja meri-mugulkrkja kogumeid.

Madal ja mitmekesine rannikumeri on vga soodne toitumis- ja peatumispaik veelindudele. Kige rohkem koondub siia vike- ja laululuiki, viu- ja sinikael-parte, stkaid, vikekosklaid, vtsaba-viglesid, mudatildreid, merikotkaid jt.

ks looduskaitseala suurimaid vrtusi on rannaniidud. Ajalooliselt on madalmurused rannakarjamaad hlmanud siin kandis ligi tuhat hektarit. Viimastel aastakmnetel aga koduloomade karjatamine niitudel jrjest vhenes, kuni lpuks lakkas, mistttu suur osa alast on kattunud pillirooga. Prast kaitseala loomist on maahooldustoetuse ja Eesti ornitoloogiahingu Life-projekti toel asutud rannaniite taastama ja hooldama. Lisandus ka Hdemeeste vallavalitsuse ERDF-i projekt. Hooldatavate niitude pindala knib praegu le 800 ha.

Madalmurused lagedad rannaniidud on vga olulised elupaigad lindudele, kes on sobivate elupaikade kadumise tttu muutunud haruldaseks: niteks niidurdi, tutkas, mustsaba-vigle, punajalg-tilder. Lbirndel peatub siin kuni 15 000 valgepsk-laglet ja kuni 3000 suur-laukhane ja rabahane.

Petud rannaniit ja madalaveelised lombid on olulised ka rannaniitude kige iseloomulikumale kahepaiksele krele ehk juttselg-krnkonnale.

Viljaka mulla ja sna mrja pinnase tttu on taimestik siin lopsakam ja liigirikkam kui tavalistel Lne-Eesti rannaniitudel, sarnaneb pigem jeluhtade taimestikuga. Luitemaa rannaniitudel on leitud kasvamas le 250 liigi taimi. Peale siinse kaitseala vapilille niidu-kuremga leidub veel ahtalehist ngelheina, balti srmkppa, kuradi-srmkppa, kahelehist kokeelt, kahkjaspunast srmkppa ja emaputke.


Kaitsealale nime andnud luited. 5000 aasta tagust rannajoont mrkiv Litoriinamere rannavall ristab peaaegu katkematu ribana kogu Prnu lahte, kuid kige vimsam on see Luitemaal. Prnumaa loodussmboliks valitud luited saavutavad oma suurima krguse Rannametsas: Totusemgi (krgus jalamilt 29 m) ja Tornimgi ehk Sjamgi (krgus merepinnast 34 m) on Eesti krgeimad luited. Tornimele pstitatud vaatetornist vib nha 50 kilomeetri kaugusele.

Luitevallid loovad siin keeruka kujuga ahelikke. Nende merepoolne nlv on tuulte mjul muutunud laugjaks, maapoolne aga enamasti tunduvalt jrsem. Luidetel kasvab eri vanuses mustika- vi pohlapalumnnik, kus elavad ronk, merikotkas, lopistrik, mustrhn ja netuvi. Rabaga piirnevad mnnikud on metsise, sorri ja kassikaku elupaigad. Viste lhedal mnnikus on Eesti suurim hallhaigrute koloonia.

Tavalisemate luitemetsa taimede krval kasvab siin kaitsealune vareskold. Luitestikus leidub ka taimestumata liivalaike, kus elavad haruldaseks muutunud kivisisalik ja nmmeloke.

Kaitseala idaosas on veel teinegi luitevnd, mis thistab Antslusjrve ligikaudu 9000 aasta tagust rannajoont [2]. Madalamad (kuni 20 meetrit merepinnast) ja kitsamad luited on kasvukohana vastuvetavad ka kuusele. Seeprast katavad neid erinevalt Rannametsa luidetest sageli kuuse-mnni segametsad.


Eriilmelised leht- ja segametsad on levinud kaitseala kirde- ja idaosas. Sooservi katavad rabamnnikud ning sookaasikud, harvem lodumetsad. Mduka niiskusega paikades kasvavad laanemetsad. Luidete ja Soometsa kla vahelise ala viljakal pinnasel vib aga nha salumetsi, mille puurindes kasvab ohtralt laialehiseid puuliike: prna, knnapuud, vahtrat ja saart. Lopsaka metsa all on aga ainus vljaspool Phja-Eesti paekallast teada olev mets-kuukressi looduslik kasvukoht. Samas kasvab ka karulauk. Ura je lammil on tulvavee mjualal kujunenud lammimetsad: neis leidub peale eelmainitud lehtpuude ka tamme.


Suured rabad ja vikesed allikasood. Luitemaa piirides asub kaks raba. Soometsa ehk Maarjapeakse raba (1600 ha) on valdavalt puisraba, kujunenud liival ja moreenil paikneva no soostumisel. Tolkuse raba (5500 ha) koosneb mitmest ajapikku htseks laamaks liitunud soost. 1856. aastal kaevatud Timmkanal jaotab raba kaheks: neist lunapoolset kutsutakse ka Maasika rabaks.

Antslusjrve ja Litoriinamere aegu oli siin luitevallide vahel merelaht, mis muutus rannikujrveks ehk laguuniks ning lpuks soostus. Turbakihi tsedus knib raba vanimas osas ligi viie meetrini. Tolkuse raba teeb eriliseks veel asjaolu, et raba keskosa laugasjrvedes ja lvestes kasvavad toitainerikkale veele viitavad taimed, nagu hundinui, mrkputk, ubaleht, nende kallastel madalsoodele iseloomulikud tarna- ning snajalaliigid, vaevakask, pajud ja isegi ksikud kidurad kuused.

Raba paiknemise tttu luidetevahelises nos on rabarinnak peaaegu mrkamatu. Luidete jalamilt vljuva survelise phjavee mjul on kohati tekkinud allikasoo, kus kasvavad mnedki haruldased taimed. Ilmselt peitub veereiimi eripras ka phjus, miks raba phjaosas on registreeritud Eesti oludes rekordiline turbakihi juurdekasv: 1,61,9 mm aastas [4]. Eri aegadel kaevatud kraavide mjul on thjaks jooksnud ja kinni kasvanud mitu raba keskosa laugast, kiirenenud on ka lageraba kattumine puudega.

Soodes pesitsevad pldrt, mudatilder, vikekoovitaja, hallgija, sookurg ja teder. Rabasaared on metskitsede, ptrade ning metssigade sigimis- ja varjepaigad.


Huvilistele avatud. Luitemaad lbib hea teedevrk (muu hulgas ka Via Baltica), mistttu siia satub palju huvilisi. Kige enam kiakse 1998. aastal Rannametsa luidetele ning Tolkuse rabasse rajatud matkarajal, eriti prast seda, kui 2004. aasta kevadel pstitati Tornimele vaatetorn. Rannikul on kokku seitse linnuvaatlus- ja linnuseiretorni, millest menukaim on Pulgoja linnutorn: sealt saab heita pilgu ka taastatud rannaniitudele ning kogu kaunile rannikumaastikule. Looduskaitseala metsad ja sood meelitavad marjulisi ja seenelisi, luitemnnikud on olnud aastakmneid orienteerujate ja tervisesportlaste meelispaik.

Luitemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja leiate Riigi Teatajast: RTI 2006, 48, 362 (08.11.2006).



1. Allikvee, Hilja; Masing, Viktor 1980. Edela-Eesti suurrabade valdkond. Valk, Uno (koost.). Eesti sood. Valgus, Tallinn.


2. Haila, H; Raukas, Anto 1992. Анциловое озеро. Raukas, Anto; Hvarinen H (toim.). Геология Финского залива. Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn.


3. Kessel, Helgi; Raukas, Anto 1967. Прибрежные отложения Анцилового озера и Литоринового моря в Эстонии. Valgus, Tallinn.


4. Orru, Mall 1995. Eesti turbasood. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.



MARIKA KOSE, MATI KOSE
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012