Eesti Looduse fotov�istlus
2007/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimataja veerg EL 2007/8
Merd peaks paremini mistma

Eestlastele on mereriigi staatus ksjagu meeleprane. Olgugi et meri vib meile vahel tekitada kvasti peavalu, ujutades le rannikulhedased eluasemed ja lhkudes sadamarajatisi; phjustades vaidlusi selle le, kust keegi kalu vib pda ning kaableid vedada; kui kiiresti vivad kiirlaevad lahe peal sita ja kas meil on vaja lifondi vi leiame merereostuse trjeks muu lahenduse.

Kuid siiski tuleb tunnistada, et ilma mereta ei kujuta Eestit, meie elulaadi, kultuuri ja loodust ette. Pealegi on uskumatult mnus kuulata rahulikult loksuvaid laineid vi imetleda tormitsevat merd, ilma et selleks peaks ette vtma puhkusereisi kaugele soojale maale. Seda enam viks vi lausa peaks me teadma merest palju rohkem ja vrdlemisi phjalikult.

Sestap pab ka Eesti Loodus meie hinnalisele varandusele aeg-ajalt thelepanu prata: judumda oleme kajastanud teemasid mere iserasustest, selle keskkonna hdadest ja vaevadest. Hea meelega on meid selles aidanud Tarmo Soomere Tallinna tehnikalikooli kberneetika instituudist: tema sulest ilmus eelmise aasta ajakirjanumbrites kokku kolm pikka asjalikku lugu. Ta on kirjutanud mereliiklusega kaasnevatest ohtudest (EL 2006/6) ja kiirlaevade lainetest (EL 2006/7 ja 12).

Augustinumbri avaloos pab Tarmo Soomere aga selgitada ja kirjeldada kaht huvitavat nhtust. ks neist letas eelmise aasta augustis uudiseknnise peaaegu kigis meie ajalehtedes, raadiojaamades ja telekanalites. See pakkus omajagu jututeemat, sest ilusatel pikesepaistelistel, soojadel ja randaminekuks justkui loodud pevadel ei tihanud kuigi paljud merevette ujuma minna. Meie randasid Hiiu- ning Saaremaal ja Phja-Eestis tabas tookord svaveekerge, mis muutis suplusvee vimatult klmaks.

Pole kahtlustki, et rannahooajal tekitab srane klmaveelaine suvitajates nurinat ja pahameelt, kuid seevastu on svaveekerkega phjast les toodud toitainerikas vesi lausa nnistus mereelustikule. Mnikord vib srane toidukogus anda tuke ka sinivetikate vohanguks. Kuid missuguseid mjusid ja tagajrgi nii svaveekerge kui ka selle vastand pealisvee sukeldumine Lnemeres kaasa toovad, on veel vrdlemisi tagasihoidlikult uuritud. Siiski on Eestis omajagu teadlasi, kes sellega tegelevad ning kelle td on paistnud silma ka mujal maailmas. Jb vaid soovida neile judu ja jrjekindlust selles vallas edasi tegutseda.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012