Eesti Looduse fotov�istlus
2007/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Poster EL 2007/9
Ida-Viru mgedest


Ikka tuleb jutuks, et Ida-Virumaal elavad mingid Tuhajuhanid, kes plevkivi kaevandades Eesti loodust rikuvad ja meie kaunist maastikku oma tuhamgedega risustavad. Nii kutsutaksegi Kirde-Eestit sageli tuhamgede maaks.


Kigepealt parandaksin esimese valeinfo. Kuna plevkivi peitub maa all vaheldumisi paekihtidega, siis krguvadki nii endiste kui ka praeguste kaevanduste mbruses sageli peaaegu poolesaja meetri krgused sortimis- ehk rikastusjkide terrikoonikud ja pealt lamedad puistanguplatood, sisuliselt paekillustiku hunnikud. Maa alt vlja toodud memassist lheb neisse umbes veerand. Selliseid paemgesid on meil le kolmekmne.

Tsisem on probleem pealmaakaevandamisel: umbes kolmemeetrise plevkivikihini judmiseks peab lhkamisega purustama ja siis ekskavaatoriga krvale tstma lausa kmneid meetreid plevkivi peal lasuvaid paekihte. Erik Puura on hes oma artiklis vitnud, et plevkivi kaevandamise kigus teisaldatud jkidest piisaks, et kogu Eesti piirata Hiina mri analoogiga.

Ja see ei ole veel kik. Plevkivi pletamisel elektrijaama katelde all kulub he kilovatt-tunni elektrienergia tootmiseks umbes poolteist kilogrammi plevkivi ning sellest jb pool jrele tuhana. Kuigi arvult on elektrijaamade juures olevaid tuhamgesid vaid kuus, on nende alla mattunud juba kmneid ruutkilomeetreid maad.

Et siin pole tegemist ainult mingi idavirumaalaste rumalusega, siis igahele vike arvutuslesanne. Korrutage oma korteri vi maja voolumtja nit 0,7 kilogrammiga ning saategi teada, kui suur on teie tarvis toodetud elektrist Ida-Virumaale maha jnud tuha hunnik. Samamoodi vite eeltoodud suhtarve kasutades vlja arvutada, kui suur on teie pere osa sellest Eesti (Hiina) mrist. Toodetakse ju le 90% Eesti elektrist plevkivist, nii et kigil meil on oma osalus ka tekkinud jtmetes.

Kige krgemale, le saja meetri tusevad Ida-Virumaal kolmandat tpi tehismgede tipud. Keemiatstusest maha jvat musta materjali kutsutakse koksimgedeks. Peale kahe Kivili musta me on Kohtla-Jrve klje alla tekkinud lausa Alutaguse peaahelik. Oma mahu poolest on niteks Kivili mge krvutatud ka kuulsa Giza pramiidiga.

Kuna olematuks neid mgesid enam teha ei saa, siis siit jrgmine ksimus: kas tasub kike seda nha vaid mustades vrvides ja sellega oma tuju rikkuda?

Olen meie suhteliselt tasasel Eestimaal otsinud nii Virumaa kui ka Vrumaa looduslike mgede mbruses kohta, kust saaks fotole taeva taustale midagigi, mille siluett meenutaks mge vi muna. Giidina tegutsedes olen aga sageli ninud, kuidas maakonna klalised tttavad pildistama neid palju kirutud tuhamgesid. Ja millise hinaga (ja tusu lpuosas hkides) ronitakse esimesel vimalusel nende otsa. Sealt levalt avaneb ju vrratu panoraamvaade!

Mitmesuguseid vaatetorne on ka teistes paikades, kuid tavaliselt on meie horisont ju hetasane, Kirde-Eestis aga llatavalt siksakiline. Siit siis jreldus, et need kurikuulsad tuhamed mitte ainult ei risusta, vaid ka ilmestavad meie maastikku.



Enn Kiss,
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012