Eesti Looduse fotov�istlus
2007/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Reklaamtekst EL 2007/9
Allmaamuuseumist loodushariduse tugikeskuseks


Plevkivimuuseumi seitsmeaastane tegevus on nidanud, et paljud meie seast ei kujuta ette, kui palju tuleb vaeva nha, et tagada meie kodudes elektrienergia. Seda on testanud praeguseks juba rohkem kui poolteistsaja tuhande klastaja reaktsioon maa all nhtule. Et elamus on ldjuhul positiivne, seda testab ka see, et senini on muuseumis kinud umbes kolmkmmend tuhat inimest, seega oleme le kahesaja Eesti muuseumi seas ks populaarsemaid. Kuigi paljud huvilised kogevad maa all lausa ridamisi ehmatusi ja llatusi, ei riku see head mainet.


Juba Kohtla kaevanduspargi-muuseumi algusaastatel oli ks juhtlauseid Fossiilidest valguseni. Nimi kaevanduspark nitab, et tegemist pole pelgalt muuseumiga. Kogu kompleks hlmab peale allmaamuuseumi kikudessteemi ka mitut pealmaaobjekti, alates plevkivi rikastus- ehk sortimistornist kuni krvaloleva rekultiveeritud karjriosa ja aherainemgedeni. Siit koorubki vlja Kohtla kaevanduspargi teine tegevussuund: katsetada ja nidata, mida kike annab teha, et uuesti kasutusele vtta kaevandustegevuse kigus rikutud loodust.

Kige ilmekam nide on siin endistele aherainemgedele rajatud talvekeskus oma mesuusaradade ja laste liuradadega. Kuigi viimastel aastatel on suusahooaeg kippunud lhikeseks jma, on tnu tehislumele kinud meil iga talv suusatamas ja liugu laskmas tuhandeid inimesi. Sellest aastast alates saab Kohtla-Nmmel suusatada aasta ringi, kuna valmis tehisnlvadele on rajatud peaaegu paarikilomeetrine asfalteeritud suusarolleri- ja uisurada. Tervisespordi- ja vabaajakeskuse mainet parandas ka mdunud aastal valminud ujumistiik koos liivaranna ja rannavrkpalliplatsiga.

Kohtla kaevanduspark on muutunud populaarseks kultuurirituste korraldamise paigaks. Peale tavapraste vallapevade ja jaanitulede on uudse ritusena peetud talvist Tuhamgede tantsupidu, kus viimati osales le seitsmesaja rahvatantsija. Eesti Plevkivi kinkis kaevanduspargile kunagise maailma suurima ekskavaatori 35-kuupmeetrise mahuga kopa, millest on saanud esinejatele suureprane klakoda.

Kohtlas on endale sobiva treeningu- ja vistluspolgooni leidnud nii mgiratturid, kaljuronijad ja matkajad kui ka niteks Erna selts.

Pnevaid tegevusvimalusi pakub kaevanduspark ja tema lhimbrus ka loodusehuvilistele. Kuna enamik meie looduslikke paljandeid ja ka neis leiduvad haruldasemad fossiilid on vetud looduskaitse alla, siis vivad noored geoloogiahuvilised oma kivististe kollektsiooni tiendada peaaegu ksnes Kohtla kunagise karjri paljanditel ja aherainepuistangutel. Kaevandushoone loodustoas aidatakse leide mrata, krvutada oma leide ekspositsioonis vlja pandud nidistega ning otsida abi raamatukapis olevast erialakirjandusest.

Uurimisvrset jtkub ka nii ornitoloogiahuvilistele kui ka taimetarkadele. Rekultiveeritud karjrialade tehislooduse protsessides on kindlasti veel palju ebaselget. Pnevamatest nhtustest viks esile tuua niteks Eesti kpaliste rohkuse just esmapilgul elamisklbmatutel paenlvadel.

Kaevanduspargi lhinaabruses, Aidu karjri lnetranee nlval saab nha ka hte vrdlemisi unikaalset loodusnhtust. Lhedal metsa all asuvad endise Kohtla kaevanduse praeguseks juba veega titunud kigud. Kuigi tavaliselt jetakse avakarjri ja allmaakaevanduse vahele piisava paksusega terviksein, on meie paekihid lherohked ja hes kohas murdsidki kaevandusveed geoloogilise rikke kaudu endale vljapsu veelgi madalamale jvasse karjritraneesse.

ha sagedamini on kasutusel ka kaevanduse peahoonesse rajatud 50-kohaline konverentsisaal, kus korraldatakse vljasiduistungeid ja koolitusi. Nii nnestub meeldiv ja kasulik hendada millegi pnevaga ja rituste vaheaegadel tutvustada osalejaile kaevanduspargi atraktiivsemaid vaatamisvrsusi. Pilkupdvaid fossiile ja mineraale ning foto- ja infostende leidub ka kaevandusmuuseumi loodustoas.

Nii suvel kui ka teistel koolivaheaegadel on koolid ja noorteorganisatsioonid Kohtla kaevanduspargi majutus- ja toitlustusvimalusi ra kasutades hakanud siin korraldama mitmesuguseid ppe-, t-, spordi- ja puhkelaagreid.

Koolitus ongi ks meie edasise tegevuse phisuundi. Tallinlased on juba aastaid sidunud Kohtla kaevanduspargi uudistamise ka soojuselektrijaamas kigu ja teiste keskkonnateemade ning ppekavadega. Nii kiski ppeaasta jooksul le kolme tuhande pilase Ida-Virumaal ja kaevandusmuuseum oli neile otsene jtk koolitundidele. ks lisaeesmrke on koosts Tallinna tehnikalikooliga propageerida noorte seas ppimist energeetika- ja meerialadel.

Varem on meile ette heidetud, et muuseumis nhtu ei peegelda ndisaegseid protsesse ja olukorda kaevandustes ega keskkonnas. Vljaps on ndisaegsete video- ja interaktiivsete teabematerjalide tootmine ning ekspositsiooni lisana ka nende tutvustamine huvilistele. Infrastruktuur ja kikvimalikud abivahendid selleks on meil suures osas juba olemas. Nagu ka pidev ja vrdlemisi kirev muuseumis kijate voog, kelle seas oleks vimalik hakata tasapisi tegema keskkonnateadlikkust parandavat selgitustd.

Puudust tunneme ksnes eriharidusega spetsialistist, kes hakkaks looduskoolitust juhtima. Seega saame esialgu olla vaid tugikeskus, kuhu petajad vi rituste korraldajad tulevad oma inimeste ja ideedega: meie pakume neile oma territooriumi, ruume ja abivahendeid.



Enn Kiss,
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012