Eesti Looduse fotovõistlus
2007/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Reklaamtekst EL 2007/9
Allmaamuuseumist loodushariduse tugikeskuseks


Põlevkivimuuseumi seitsmeaastane tegevus on näidanud, et paljud meie seast ei kujuta ette, kui palju tuleb vaeva näha, et tagada meie kodudes elektrienergia. Seda on tõestanud praeguseks juba rohkem kui poolteistsaja tuhande külastaja reaktsioon maa all nähtule. Et elamus on üldjuhul positiivne, seda tõestab ka see, et senini on muuseumis käinud umbes kolmkümmend tuhat inimest, seega oleme üle kahesaja Eesti muuseumi seas üks populaarsemaid. Kuigi paljud huvilised kogevad maa all lausa ridamisi ehmatusi ja üllatusi, ei riku see head mainet.


Juba Kohtla kaevanduspargi-muuseumi algusaastatel oli üks juhtlauseid “Fossiilidest valguseni”. Nimi “kaevanduspark” näitab, et tegemist pole pelgalt muuseumiga. Kogu kompleks hõlmab peale allmaamuuseumi käikudesüsteemi ka mitut pealmaaobjekti, alates põlevkivi rikastus- ehk sortimistornist kuni kõrvaloleva rekultiveeritud karjääriosa ja aherainemägedeni. Siit koorubki välja Kohtla kaevanduspargi teine tegevussuund: katsetada ja näidata, mida kõike annab teha, et uuesti kasutusele võtta kaevandustegevuse käigus rikutud loodust.

Kõige ilmekam näide on siin endistele aherainemägedele rajatud talvekeskus oma mäesuusaradade ja laste liuradadega. Kuigi viimastel aastatel on suusahooaeg kippunud lühikeseks jääma, on tänu tehislumele käinud meil iga talv suusatamas ja liugu laskmas tuhandeid inimesi. Sellest aastast alates saab Kohtla-Nõmmel suusatada aasta ringi, kuna valmis tehisnõlvadele on rajatud peaaegu paarikilomeetrine asfalteeritud suusarolleri- ja uisurada. Tervisespordi- ja vabaajakeskuse mainet parandas ka möödunud aastal valminud ujumistiik koos liivaranna ja rannavõrkpalliplatsiga.

Kohtla kaevanduspark on muutunud populaarseks kultuuriürituste korraldamise paigaks. Peale tavapäraste vallapäevade ja jaanitulede on uudse üritusena peetud talvist “Tuhamägede tantsupidu”, kus viimati osales üle seitsmesaja rahvatantsija. Eesti Põlevkivi kinkis kaevanduspargile kunagise maailma suurima ekskavaatori 35-kuupmeetrise mahuga kopa, millest on saanud esinejatele suurepärane kõlakoda.

Kohtlas on endale sobiva treeningu- ja võistluspolügooni leidnud nii mägiratturid, kaljuronijad ja matkajad kui ka näiteks Erna selts.

Põnevaid tegevusvõimalusi pakub kaevanduspark ja tema lähiümbrus ka loodusehuvilistele. Kuna enamik meie looduslikke paljandeid ja ka neis leiduvad haruldasemad fossiilid on võetud looduskaitse alla, siis võivad noored geoloogiahuvilised oma kivististe kollektsiooni täiendada peaaegu üksnes Kohtla kunagise karjääri paljanditel ja aherainepuistangutel. Kaevandushoone loodustoas aidatakse leide määrata, kõrvutada oma leide ekspositsioonis välja pandud näidistega ning otsida abi raamatukapis olevast erialakirjandusest.

Uurimisväärset jätkub ka nii ornitoloogiahuvilistele kui ka taimetarkadele. Rekultiveeritud karjäärialade tehislooduse protsessides on kindlasti veel palju ebaselget. Põnevamatest nähtustest võiks esile tuua näiteks Eesti käpaliste rohkuse just esmapilgul elamiskõlbmatutel paenõlvadel.

Kaevanduspargi lähinaabruses, Aidu karjääri läänetranšee nõlval saab näha ka ühte võrdlemisi unikaalset loodusnähtust. Lähedal metsa all asuvad endise Kohtla kaevanduse praeguseks juba veega täitunud käigud. Kuigi tavaliselt jäetakse avakarjääri ja allmaakaevanduse vahele piisava paksusega terviksein, on meie paekihid lõherohked ja ühes kohas murdsidki kaevandusveed geoloogilise rikke kaudu endale väljapääsu veelgi madalamale jäävasse karjääritranšeesse.

Üha sagedamini on kasutusel ka kaevanduse peahoonesse rajatud 50-kohaline konverentsisaal, kus korraldatakse väljasõiduistungeid ja koolitusi. Nii õnnestub meeldiv ja kasulik ühendada millegi põnevaga ja ürituste vaheaegadel tutvustada osalejaile kaevanduspargi atraktiivsemaid vaatamisväärsusi. Pilkupüüdvaid fossiile ja mineraale ning foto- ja infostende leidub ka kaevandusmuuseumi loodustoas.

Nii suvel kui ka teistel koolivaheaegadel on koolid ja noorteorganisatsioonid Kohtla kaevanduspargi majutus- ja toitlustusvõimalusi ära kasutades hakanud siin korraldama mitmesuguseid õppe-, töö-, spordi- ja puhkelaagreid.

Koolitus ongi üks meie edasise tegevuse põhisuundi. Tallinlased on juba aastaid sidunud Kohtla kaevanduspargi uudistamise ka soojuselektrijaamas käigu ja teiste keskkonnateemade ning õppekavadega. Nii käiski õppeaasta jooksul üle kolme tuhande õpilase Ida-Virumaal ja kaevandusmuuseum oli neile otsene jätk koolitundidele. Üks lisaeesmärke on koostöös Tallinna tehnikaülikooliga propageerida noorte seas õppimist energeetika- ja mäeerialadel.

Varem on meile ette heidetud, et muuseumis nähtu ei peegelda nüüdisaegseid protsesse ja olukorda kaevandustes ega keskkonnas. Väljapääs on nüüdisaegsete video- ja interaktiivsete teabematerjalide tootmine ning ekspositsiooni lisana ka nende tutvustamine huvilistele. Infrastruktuur ja kõikvõimalikud abivahendid selleks on meil suures osas juba olemas. Nagu ka pidev ja võrdlemisi kirev muuseumis käijate voog, kelle seas oleks võimalik hakata tasapisi tegema keskkonnateadlikkust parandavat selgitustööd.

Puudust tunneme üksnes eriharidusega spetsialistist, kes hakkaks looduskoolitust juhtima. Seega saame esialgu olla vaid tugikeskus, kuhu õpetajad või ürituste korraldajad tulevad oma inimeste ja ideedega: meie pakume neile oma territooriumi, ruume ja abivahendeid.



Enn Käiss,
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet