Eesti Looduse fotov�istlus
2007/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2007/10
Arutlusi saarepuust

Sooja ja niiske atlantilise kliimaperioodi laialehiste metsade ajast elutseb Eesti looduses mitu puuliiki. Hilisemas kultuuriloos on meil petatud rohkem hindama ja imetlema tamme, vahtrat ja prna. Alati on saar Tuhkatriinuna thelepanust ilma jnud. Suhtumist on mjutanud ka viimase aja mstikute hisarvamus, nagu oleks saar paha vljaga puu ja seeprast kodu lhedal ebasoovitav. Mnede nidete varal Eestimaa etnobotaanilisest ajaloost julgen saare alavrsuse kahtluse alla seada.

Vrdleme tamme, prna ja saare levikut Eestis. Tamm ei kasva kikjal le Eesti vabas looduses. Prast soodsat atlantilist kliimaperioodi ei suuda ta ise igal pool edukalt paljuneda aednik peab taimed ette kasvatama ja maha istutama. Aedniku ametit tuntakse meil alles suhteliselt lhikest aega, umbes 400500 aastat. Tammel on soodsamad olud paljuneda ja edeneda lnesaartel, mandri lnerannikul ja phjaranniku klindi piirkonnas, vhesel mral ka Viljandi- ja Jgevamaal.

Prn kasvas kunagi kogu Eestis, aga ndisajal ei anna ka tema mrkimisvrset iseseisvat looduslikku jrelkasvu, ikkagi peab aednik paljundama. Kunagised prnikud hvisid siis, kui rahvast sigines palju ja viiske lks tarvis ha rohkem. Kui kriitiline elanike tiheduse piir oli letatud, kooriti kik prnad peale mnede phade puude koorest paljaks (viiskudeks) ja prnikud said hukka. Saar saab seevastu igal pool suurepraselt hakkama, paljuneb ise ja on parkides levinuim vsapuu.

Teine ksitav, kuid pidevalt tsiteeritav vide on prit eestlaste rkamisajast, 19. sajandi teisest poolest: tamm olevat meie philine pha hiiepuu. kki on selles liialt palju sakslastelt, taanlastelt, rootslastelt ja poolakatelt laenatut? Kaugetel aegadel, kui germaanlaste aladel veel metsi leidus, kasvasid seal kindlasti tammed, vahtrad, prnad ja jalakad, sest meist hulga soojema kliimaga alad jvadki laialehiste metsade vndisse.

Meie alal lppes atlantiline soe ja niiske kliimastaadium umbes 5000 aastat tagasi. Ei usu, et me seda 50007000 aasta tagust aega oma ajaloost selgemini mletaks kui hilisemaid aastatuhandeid. Eeltoodud seletuse taustal ei saanud nimetatud puud kuidagi kogu Eestis hiiepuud ja phad olla, sest nad lihtsalt ei kasvanud kikjal ja aednikke ka veel polnud. Saarepuu oli aga ldlevinud ja et kllaltki eksootilisena niv saar phakohas paremini kasvaks ja temast vimas harunenud hiiepuu saaks, oskas klamees ta mbert muud kitsavralised tavapuud (kask, lepp, kuusk, mnd, haab) maha raiuda.

Eesti rahva muuseumis on tallel vastuste kogu rahvaksitluse algaegadest: vanainimestelt ksiti, mida neile olid rkinud uedest ja seal kasvanud puudest nende vanaemad. Nii saadi andmeid 18. sajandi teisest poolest, aga need plispuud olid nendes vanaemade mlestuste uedes juba sajandivanused vi rohkemgi. uel kasvas nn. majahoidja puu ja le poole juhtudest oli see saar, lejnud kordadel loetleti paljusid liike: tamm, pihlakas, mnd, vaher, uibu, sarapuu jm.

Mletan oma lapseplvest, et veel 1950. aastatel kasvas kigis kodulhedastes Karksi plistaludes uel ksik vana saar. See pidi olema peaaegu unustatud uskumus. Teati rkida, et saarepuu tmbavat kige paremini pikset ligi ja seega hoidvat hooneid tulest. Alles Lydia Koidula tlkeluuletuse ks kask meil kasvas ues ajel hakati uedes saarepuid maha vtma ja kaski asemele istutama. Ka Skandinaavia mtoloogias oli saarepuu kige pham yggdrasil, kes hendas alumist ja lemist maailma. Sama thendavat smboolselt ka ristpuu amaanitrummil, mis tehti ikka saarepuust.


Lne-Eestist teame ja kaitseme siiani puisniite. See on pline mosaiikselt kujundatud maastik, kus heina- ja karjamaadele on jetud kasvama puurhmi koos psastikega. Meie ilumeel hindab selle maastiku vga kauniks. Miks seda tehti ja hoiti?

Praegusajal mletame, et Peeter I ajast vis kasvavaid tammesid anda vi ma Peterburi linna- ja laevaehituseks. igemini, oli lausa kohustus anda. Ilma keisri esindaja loata ei vinud tammesid muul otstarbel puisniitudelt maha vtta. Phipuuna kasvas puisniitudel ikkagi saar, tamme muidugi ka, aga hoopis vhem. Nii kujunesidki tamme-puisniidud, sest tamme ei tohtinud raiuda.

On muidki arutlusi ja mtteid, miks puisniite tehti. Sgavuti mtisklejad on leidnud, et enne Peetri aega pidi phisiht olema esteetiline: puisniite peeti lihtsalt ilusaks. Vime sedastada, et meie esivanemad viljelesid maastikukujundust juba tuhat ja vib-olla isegi mitu tuhat aastat tagasi. Sellist teadlikku kujundustd vime pidada maastikukujunduse alguseks, isegi iluaianduse alguseks, vib-olla kogu Phjala iluaianduse alguseks. Kusjuures domineeriv puu oli saar.

Saarel vis vanasti olla meie elus ja eriti vaimses elus hulga suurem thendus, kui usume mletavat. Enamasti krge psana kasvav pihlakas oli veel mratult thtsam ja seda kigi soomeugrilaste vaimses maailmas. Taluuede esimene ilupsas oli arvatavasti kibuvits: eesktt ite ilu prast. Kigil, nii saarepuul, pihlakal kui ka kibuvitsal, on kllaltki sarnased lehed: hesuguse ehituse ja kujuga liitlehed ja nende lehekeste arvgi on ligilhedane. Kas meie ilumeelele ei sobi sireli- vi tammelehest paremini hoopis niisugused liitlehed?

Nd on avaraid taluuesid vaid vikesel osal eestimaalastest, enamik peab lbi ajama vaid pisikese ueaiaga. Vikeaeda on lausa lootusetu istutada suureks kasvavat harilikku saart, sest oma laia ja pindmise juurestikuga (kuni 15 meetri kaugusele tvest) muudab ta enda mbruse nii kuivaks ja viljatuks, et seal suurt midagi muud kasvatada ei saagi. Vanasti kasutati taluue loomade suluna, seal kuivatati heina, raiuti-virnastati kttepuid ja tehti muid majapidamistid. Suur pline saarepuu pakkus koduloomadele pikesevarju ja pererahvaski puhkas ehk htuti puu all.


Ndisaegsesse vikeaeda istutagem kbuskasvulised vi rippoksalised saaresordid, mis on poogitud hariliku saare alusele. Kuna vra jb neil vikeseks, siis ei sunni see ka juurestikku pikalt ja laialt hargnema. Philised sordid on ammu tuntud leinasaar, ametliku sordinimega Pendula, teda neb palju ka kalmistutel. Teine samasugune leinapuu, aga mitte liit-, vaid lopsakate lihtlehtedega, on Heterophylla Pendula. Veidi vhem tuntud on kbuskasvulised (0,71,5 m) Nana ja Compactus ning aeglasekasvuline, suvi lbi kuldkollaste lehtedega Aureus. Meie aianduses viks rohkem kasutada ka valge-kirjulehist sorti Argenteovariegata ja kitsavralist pramiidsorti Spectabilis.

Veidi tuntum on meil, tenoliselt tnu efektsetele puudele Luua dendroaias, pensilvaania saare (F. pennsylvanica) kirjulehine sort Variegata. Seda oleme Eestis judumda paljundanud ja levitanud, samuti on vahendajad ka Hollandist toonud.

Hulga rohkem tuleks vtta tarvitusele ameerika saare (F. americana) sorte. Tema lehed on umbes 10 cm pikemad kui harilikul saarel ja lehtede allkljed on karvasuse tttu hallid vi lausa valged, niteks sordil Acuminata; need on vastupidavad klmakindlad sordid. Ameerika saare areaal on Phja-Ameerika phjapoolses kirdeosas.

Ameerika saarel on hulk huvitavaid aedsorte. Niteks sordi Autumn Purple lehestik on sgisel purpurne kuni okolaadpruun, millel pronksjad laigud; Champaign County on pronksikarva sgisvrviga, keraja vraga Autumn Applause aga sgavpunane kuni mahagoni vrvi, Autumn Blaze purpurne jne. Meie kuldkollaste harilike saarte krvale sobiksid sellised toonid sgiseti suurepraselt.

Saare philiigi puhul nurisetakse kevadise hilise lehtimise prast, aga sordiaretuses on sedagi viga parandatud. Teisest kljest on vahel hea, kui osa suuri puid lehtivad hilja: nnda saavad nende all varased (sibul)lilled pikesevalguses ra itseda. Maailmakuulsates lilleparkides (Keuchkenhof jt.) itsevad tulbid, nartsissid ja hatsindid ikka raagus plispuude, eelkige pkide all. Meie saaksime mandri-Eestis talvernade pkide asemel kasutada saarepuid ja muidugi ka tamme.

Vrdlemisi talvekindel on Phja-Hiinast prinev ja ainult kuni 5 meetri krguseks kasvav valkjashallide karvaste vrsete ja dekoratiivsete isikutega Bunge saar (F. bungeana), nimetatud 30 aastat Tartu likoolis botaanikaprofessorina ja botaanikaaia direktorina ttanud Alexander v. Bunge (18031890) auks. Samasse sektsiooni kuulub ka Hiinas, Jaapanis ja Vietnamis kasvav hiina saar (F. chinensis), keda tagasihoidliku vljangemise tttu vaevalt aianduses kasutatakse, vast ainult dendrokollektsioonides. Kll aga on maailma aianduses ja meilgi tuntud hiina saare hsti pneva lillakasroosa sgisvrviga alamliik (vi teisend) rhynhophylla, kellele meil on lausa eraldi nimetus nokjalehine saar. Varem ksitleti teda eraldi liigina.



Mati Laane
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012