Eesti Looduse fotov�istlus
2007/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2007/11
SAAR EESTI METSAS

Mdunud aastal ngi trkivalgust maailma metsavarude levaade [1], mille ks peatkk keskendub tervenisti metsade looduslikule mitmekesisusele. Selle vrdlemisi keeruka nhtuse peamine tunnusjoon on puuliikide sagedus metsas. 25 sagedamat puuperekonda hlmavad le 60% maailma metsade kogupindalast. Saar, meie tnavuse aasta puu, on hivanud seejuures austust vriva kmnenda koha.

Esimesed andmed saare leviku kohta Eesti metsades prinevad alles 1947. aastast, kuna varasemates levaadetes oli metsi ksitletud ebapiisava detailsusega. Professor Grzini juhatusel koostatud metsafondi tpsustatud levaatest selgub, et vaatluse all olevast riikliku metsafondi metsamaa 667 000 hektarist on saarikuid 228 hektarit ehk 0,03% [3].

Juba 1969. aastal oli saarikute pindala riigimetsafondis 913 hektarit, mis hlmas riigimetsade ldpindalast 0,1% [6]. Teiste puuliikide enamusega puistutes kasvas saart umbes 6000 ja puisniitudel umbes 4000 hektari suurusel maa-alal. 1975. aasta Eesti metsafondi levaade annab saareenamusega puistute ldpindalaks juba 5600, 1983. aastal 6000 ning 1988. aastal 7700 hektarit.

Saareenamusega puistute pindala suurenemine mnekmne aastaga ei olnud kindlasti tingitud saare enneolematust leviku laienemisest, vaid tulenes pllumajandusettevtete metsade andmete kajastamisest metsafondi levaadetes. Samuti mngis siin oma osa endiste puisniitude metsastumine ja jrjest suurenev detailsus metsakorraldustdel.

Metsade sstematiseerimine enamuspuuliigi jrgi on ratsionaalne meetod, kui on vaja teha strateegilisi metsamajandamisotsuseid, kuid metsade loodusliku mitmekesisuse hindamisel jb seda kindlasti vheseks. Laialehiste puuliikide leidumine puistute koosseisus on metsade liigilise mitmekesisuse oluline tunnus ning kogutud tpsem teave peaks andma ka tnuvrse tagasiside metsa majandajale.


Praegustel andmetel hlmavad saarikud metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsaregistri [5] jrgi riigimetsades 1696 hektarit ehk 0,22% ning saare osalusega puistud 39 934 hektarit ehk 5,21% registris kajastatud riigimetsade ldpindalast.

Teiste maavaldajate ehk era- ja veel erastamata metsade ldpindala peaks olema ligikaudu 1,4 miljonit hektarit, millest on korraldatud 631 000 hektarit. Saarikuid on neis metsades registreeritud 4129,3 hektarit ehk 0,65% ning saare osalusega puistuid 38 320 hektarit ehk 6,07% korraldatud erametsade ldpindalast.

Kui eeldada, et korraldamata erametsade liigiline koosseis on analoogne korraldatud osaga, viks hpoteetiliselt vita, et saarikud levivad kokku 10 872 hektaril, vttes enda alla ligikaudu 0,5% Eesti metsade ldpindalast. Saare osalusega puistute ldpindala vib olla 125 090 hektarit ehk 5,4% metsade kogupindalast.

Statistilise metsainventuuri jrgi on Eesti metsade ldtagavara ligikaudu 450 miljonit tihumeetrit. Sellest 6,5 miljonit tihumeetrit ehk 1,4% annab saare puit [2]. Kuigi ldtuntud oma hea kvaliteedi poolest, pole saare puidule Eestis siiski tsiseltvetavat turgu. Seetttu tuleks saart ksitleda pigem loodusliku mitmekesisuse tunnusena kui puiduvaru osana.

Paikkonniti ei ole saar kikjal kaugeltki htmoodi levinud: enamjaolt tuleneb see meie metsade kasvukohtade tpoloogilisest varieeruvusest. Saare suurem osathtsus Eesti lneosas on tuntud tsiasi, kuid saare osalusega puistuid on Hiiumaa riigimetsades vaid 2,3% (erametsades 15,85%), mis oli llatus ka seda levaadet kirjutades. Kui tavapraselt on saare osalusega puistuid suhteliselt rohkem erametsades, siis mitmes maakonnas on tendents vastupidine. Nii on Jgeva maakonna riigimetsades saare osalusega puistute osathtsus 8,6% (erametsas 3,5%), Prnumaal 10,2% (erametsas 9%), Tartumaal 11,2% (erametsas 3,3%) ning Viljandimaal 10% (erametsas 7,5%).

Saarikute vanuseline struktuur sarnaneb suuresti teiste puuliikide omaga: riigimetsades htlasem ning erametsades kontsentreerunud 5080-aastastesse puistutesse. Thelepanu vrib asjaolu, et vanu saarikuid on vhe nnda vib vanuseline jrjepidevus pikemas perspektiivis kaduda.


Harilik saar eelistab niiskeid viljakaid alasid, kuid kasvab hsti ka kuivematel lubja- ja huumusrikastel muldadel. Seeprast eristatakse kahte mullastikust tulenevat kotpi: luhasaar, mis kasvab niiskematel liikuva phjaveega aladel, ja lubjasaar, mis kasvab lubjarikastel kamarkarbonaatmuldadel. Kasvukohtade tpoloogia alusel vib lubjasaarele omasteks pidada kastikuloo ja sinilille kasvukohatpi ning luhasaarele naadi, snajala ja angervaksa kasvukohatpi. Ehkki saare levik Lne- ning Saare- ja Hiiumaal on silmapaistvalt suur, hlmavad sellele piirkonnale omased lootbid ksnes 5% saarikute kogupindalast. Lisades siia ka sinilille-saarikud, saame lubjasaare osaluseks saarikute ldpindalas siiski vaid 25%.

Hinnates meie metsade looduslikku mitmekesisust, ei taga pelgalt saare vi ka teiste laialehiste liikide leidumine suurt loodusvrtust. Kuid see on oluline indikaator, mille jrgi teha kindlaks metsade kaitsevrtus ja sellest tulenevalt metsi majandada. Kaitset vajavate metsakoosluste nimekirjas [4] on saarikutele pratud suurt thelepanu, sestap vib loota, tulevikus korraldatakse saareenamusega puistute hoidu paremini.



1. Global Forest Resources Assessment 2005. FAO Rooma, 2006.

2. Eesti Metsad 2005. Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus. Tallinn 2006.

3. Eesti NSV Riikliku Metsafondi tpsustatud levaade. Tallinn 1947. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse arhiiv.

4. Kalda, Aino; Paal, Jaanus 1997. Kaitset vajavad metsakooslused. Eesti Mets 8: 1016.

5. Metsaregister Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus (digitaalne andmebaas). http://www.metsad.ee/mets_reg/index.htm.

6. Paivel, Aleksei 1969. Uute Kaug-Ida pritoluga puu- ja psaliikide introduktsioonist ja kasvatamise esialgseist tulemustest Tallinna Botaanikaaias. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Bioloogia, 18 (1): 7995.



Lembit Maamets
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012