Eesti Looduse fotov�istlus
2008/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Eesti misad EL 2008/1
Polli park lbi aegade

Polli misaparki Viljandimaal on kunagi peetud Eesti parkide hooldamise eeskujuks. Praegu paelub see park eesktt vrvika ajalooga, kuid snagi tumedates vrvides tnapevaga.

Vabatalunik Polli Wolmari ja teiste talupoegade maad misastati 1694. aastal, kui riklast ehk Pollist sai Karksi karjamis ja hiljem (1720) Polli kroonumis. Esimesed mrkmed pargi kohta Pollis jvad 18. sajandi teise poolde: 1747. aastal ostis Polli misa majandusnunik von Taube [9]. Et nlja-aastatest ja sjakatsumustest laostunud misa majanduselu vimalikult ruttu korda seada, asus ta innukalt ehitama tootmishooneid, valides asukohaks kauni Halliste rgoru lisaoru, Kutsiku rgoru idapoolse krge kalda. Tenoliselt kasvas oru lammil ja kallastel ka plispuid, mis jidki mbrust kaunistama.

Rasketel majandusaastatel sattus mis aga vlgadesse. 1770. aastal ostis selle Karksi misa omanik maakohtunik Otto Magnus von Dunten oma pojale Carl Wilhelm von Duntenile. Viimane sai 1787. aastal krahvi tiitli. Uue omaniku lbus elustiil, suurejoonelised vastuvtud ja ballid nudsid ka uhket hrrastemaja ja sinna juurde kuuluvat parki intiimsete nurgakestega. Tolleaegse pargi kauniduse kirjeldus on meieni judnud mrkmetena.

Polli pllutkoolis aastatel 19211924 aedniku ja petajana ttanud Johannes Reinhold Kangru kogus olevat misapargi jalutusteedevrgu revisjoniplaani 1798. aastast on kirjeldanud Gustav Vilbaste [8]: Vanemas pargi osas, viinavabriku lhedal je kaldal, kasvavad tihedalt tammed, vga vana valge (veimuti) mnd (.m. 4,60 m) ja teised plised puud; oli ridadesse istutatud puid, mille keskel oli aiamajake, kuna idapoolses osas oli paar lehtlat. Sealt lks tee edasi silla kaudu le je saarele, millelt viis kaks silda teisele poole jekaldale. Idapoolselt sillalt viis jalgtee noorde lepikusse, sealt edasi misa metsa kuusikusse, kaasikusse, lepikusse jne. Jalgteedel olid kohati mekallakutel kivitrepid. Teede res oli toole, puupinke, murupinke ning kivipinke nagu vastavalt thendatud plaanile. le je pargi idapoolses osas oli metsa keskel niit, kus kasvas kaserhmi ja lehiseid (Lehrchen Baume). Jesaare lhedal kasvasid paplid, saare keskel oli tempel, mille ees roheline plats ristuvate teedega. Teine saar oli alamal veski kohal, millele viis samuti sild. Ka allpool veskit oli sild Pglisse viiva tee kohal. Teisel pool teed kasvasid kased ja lepad, mille keskel oli ks vana mnd. Ka siin oli templiplats, sellest veidi eemal tiik. Mitmel pool jalgteede res olid klumbid [mmargused vi ovaalsed vikesed lillepeenrad, mis Polli nn. musterpargis asusid jalutusteede res autori mrkus], s.o. platsid, kuhu oli istutatud mitmesuguseid vlismaiseid puid. Misa mber oli muruplats jalgteedega. Siin kasvas samuti vlismaiseid puid. Kaugemal olid majanduslikud hooned (Pferde-Stall, Kleete, Herberge, Vien-garten, Brandwein-kche, Bleich-Garten, Brauhaus). Hrberi ja hobusetalli vahel oli viljapuuaed ritta istutatud puudega. Me kallakutel, viinakgi ja misa vahel kasvasid jalakad.

Juba 1829. aasta hoonete inventariseerimisloendis on pargis tempel: tellistest, plekk-katuse ja sammastega. Park hlmas 27 hektarit, vttes enda alla Kutsiku rgoru lammi ja mlemad kaldaveerud, nende vahel Kutsiku veskijrve ja paisu peal vesiveski supelsillaga. Oru idakaldal seisis hrrastemaja, mida mbritses 9,8 hektari suurune pargiosa. Hrberi juurest orgu laskuvat teed (Halliste teed) ristasid rhmiti ltspuud. Mned neist on praegugi veel alles, sna elujulised on psad misa mritise res suurte puude all.

Sellest promenaadide ajastust on meieni judnud ka kaks Johann Christoph Brotze joonist Polli pargist (1794). Ants Hein [1] on kirjeldanud tolleaegset parki nii: Juba 18. saj. lpul kujundas Polli misasdant ulatuslik inglise stiilis park ja seda mitte ksnes mber hrrastemaja, vaid ka piki oja ning sellele paisutatud tiike. Sinna on rajatud nii mitmesuguseid sildu, lehtlaid kui ka paviljone, kusjuures uhkem neist, kaheksa sambaga antiigihnguline monopteros ji teisele poole Kutsiku orgu Templimele. Too kuppelkatusega paviljon seisis seal 19. saj. teise pooleni ja ka uus paviljon, mis sinna siis ehitati, kerkis enamvhem samasugusena.

Krahvi lbus elu ning misa ja pargi lalpidamine nudsid suuri vljaminekuid ja lpuks tuligi mis koos vlgadega maha ma. Enampakkumisel ostis Polli misa 1825. aastal 65 400 hberubla eest Georg Constantin von Stryk. Nende suguvsa omandis oli mis peaaegu terve sajandi.


1863. aastal tuli Polli lemmetsnikuks Wilhelm Knersch, kes misa metsa korraldamise krval tegi suure t ka vrpuuliike sisse tuues ja parki kujundades. Ta ti nulge ja lehiseid nii Polli kui ka PolliLilli metsadesse ja istutas neid ka Polli parki. Kutsiku oru lnekalda muutis ta musterpargiks. Ajaleht Vaba Maa (1929, nr. 83) kirjutab: .. Misa park on paljudest seni nhtud parkidest eeskujulikumalt korras, kuuldavasti pllut kooli pilaste kaasabil. Ilus on ta isegi korraldamatult, sest keset parki asub Kutsiku jrv ja park on ise oru kallastel, kuid veel vrratumalt ilusam pidi ta olema endistel aegadel kui siin asetsesid omaprased suvilad, ssekirik, Thetempel, milledest nd vaid ahervared.

Knersch rajas poole hektari suuruse euroopa lehise ja tamme istanduse Morna tee rde. See metsatukk on siiani alles. Polli parki ning metsa ehivad veel praegugi vimsad lehised, mned nulud ja sravad kontpuuvpsikud. 1888. aastal on August von Sivers Knerschi mrkmete jrgi kirjeldanud nulgude klmakindlust: selgus, et euroopa nulu vanemad puud olid Pollis klmale vastupidavamad kui noored. Johannes Klinge on 1883. aastal kirjutanud, et metsalem Knersch kasvatas Saksamaalt saadetud valgepgi taimi Polli misas ja istutas need siis parki. Tenoliselt kasvatati samamoodi teisigi vrpuuliike.

1880. aastal tellis Edgar J. F. von Stryk (Georg C. von Stryki poeg) Polli pargi rekonstrueerimisprojekti Riia linnaaednikult Georg Kuphaldtilt [2]. See oli Saksamaal ppinud ja 1879 Riiga tle asunud andekale noormehele esimene tellimust misast. Hiljem koostas ta mitu projekti misaparkidele Eestis ja mujal ning sajandivahetusel Kadrioru ja Toila-Oru pargi lisaplaneeringud.

1886. aastal asus Edgar v. Stryk Polli hrrastemaja mber ehitama. Toona uuest moesuunast, historismist kantud arhitektuuriilminguid saadi kasutada vaid osaliselt: siseruumid muudeti hubasemaks ja suursugusemaks. Maja vlisilmes kujunes kige silmatorkavamaks lnetiivale lisatud astmikfrontoon von Stryki suguvsa vapi ja tuulelipuga, millel aastaarv 1887 [9, 11]. Historismile iseloomuliku lisandina ehitati verandad hoone esi- ja tagakljele ning lnepoolsesse otsa. Vnkasvudega kaetud veranda pidi rhutama siseruumide ja pargi vahelist seost.

Samal ajal vi aasta hiljem asuti korraldama parki ja vib oletada, et just siis istutati maja mbritsevale mururibale kerakujulised elupuud ja tviroosid. August Kitzberg on oma noorplvemlestustes kirjutanud: Misa oli vanahrra kll juba poeg Edgari ktte rendile andnud, aga suurt tlemist sel ei olnud. Alles kui vanamees silmad kinni pani, pses ta kui surve alt, lasi hrrastemaja lossikujuliseks mber ehitada ja Riiast kunstaedniku tuua, kes kaks suve saja saarlasega misa mbrust planeeris, mgesid tasandas ja orge titis, istutas ja uusi iluteid tegi, olgugi, et mis ja tema laialised puiestikud ennegi kaunid olid. [3]

Pargis silitati kaks kujunduslikku telge, mis olid olemas juba Dunteni ajal ja on psivad praeguseni. ks on suunatud peahoone keskteljelt phja suunas pargi sgavikku, teine laskub lnepoolselt otsafassaadilt lnde Kutsiku orgu. Suuri puid pti hoida, puistut tiendati eksootiliste taimedega, rohurindesse istutati kevadisi sibullilli. Ehitati ka uued lustimajad ja sillad.

PolliKarksi misatevaheline tee (Longi tee) oli ristatud petud prnade ja valgepgihekiga. Pargi phjaservast laskus tee alla orgu, rada suundus le rohelise silla teisele poole paisjrve parki ja Templimele. Sealtkaudu, otse lbi metsapargi, leidsid misa moonakad lhema kodutee. The- ehk Taevatempel ja musterpark jid endiselt klaliste pilke pdma. Oma nime sai paviljon sgavsinise kuldsete thtedega kirjatud lae jrgi.

Pargi rekonstrueerimiseks kulutati Stryki ajal 30 000 rubla. Palju raha kulus idanlva ravedamisele ja tasandamisele. Vib ka oletada, et samal ajal ehitati vi uuendati reoveekanaleid ning pargi lddrenaai. Karksi ordulossi ja Polli misa vaheliste salakikude kohta levivatele legendidele andsid tenoliselt alust pargis olevad maa-alused tellistega vooderdatud, kohati avarad reovee ravoolu kanalid [11]. Pole teada, kas samasse aega jb ka lne prnadega ristatud misaue kujundamine hrrastemaja idapoolse otsa juurde. Prnade ovaal katkeb aida ees, kus kasvab kolm suurt tamme. Ilmselt need tammed nitavad kunagise nurgelise muru serva ja on istutatud toonase tallist-tllakuurist lhtuva tee rde.

Kuigi Edgar v. Stryk sai olla tegelik misaomanik vhem kui kmme aastat, suutis ta oma eluajal muuta Polli misa kauniks. Prast tema surma 1894. aastal pris misa tema sjavelise taustaga vennapoeg Friedrich G. A. von Stryk.


1911. aastal lahkus Wilhelm Knersch ja uueks metsalemaks tuleb Alfred Reinbach. Kui Knersch ti Polli parki palsamnulu, siis Reinbach tegeles siberi nuluga. Polli ja PolliLilli hooldamata pargiosas ja metsades leidub praegugi siberi nulu jrelkasvu, palsamnulgu on vhem [5].

Aastatel 19231924 oli Polli abimetsalem Artur Rhl. Ta pidas Polli misa parki vga liigirikkaks. Kige thelepanuvrsemana on ta nimetanud hiiglasuurt mitmeharulist valget mndi, kelle tve lbimt kndis poolteise meetrini. Hrrastemaja ees olevatest euroopa lehistest oli suurim 26 meetrit krge, tve mbermduga 450 cm. Vanad lehised on alles veel praegugi. Okaspuudest nimetab ta veel euroopa, palsam- ja siberi nulgu. Rhli andmetel kasvas pargis mitu Engelmanni kuuske ja kaks austria mndi. Lehtpuudest nimetab ta Prnumaa suurimat valgepki (tve lbimt toona 30 cm, krgus 10 m) ja pirni tvele poogitud pajulehist pirnipuud (Pyrus salicifolia) ning saarele poogitud liklehist prna (Tilia euchlora).

Artur Rhli andmetel olid eespool mainitud ligi poole sajandi vanused valgepgid 1925. aastal leni isi tis, kuid seemned ei valminud. Hrrastemaja ees kasvas sel ajal Prnumaa suurim valgepk, mille tve lbimt oli 30 cm ja krgus kmme meetrit. Ka eespool mainitud valgepgihekk oli Rhli andmetel veel 1925. aastal sna elujuline.


Polli park on htesoodu muutunud, nagu kik vanad pargid. Kll on klmad talved vrpuuliike hvitanud ning tormid vanu puid murdnud ja juurinud, ent kige rohkem on park muutunud inimese tegevuse vi tegevusetuse tagajrjel. Varasematele pargiosadele on liidetud uusi vi kaotatud vanemaid. Aastate jooksul on lehtpuude (eriti vahtra) loomulik jrelkasv kujundanud pargi ilmet. Kunagine musterpark oru lnekaldal on ndseks metsastunud. Ammuseid aegu meenutavad vaid looduskaitse all olev vana elupuu, mned lehisterhmad ja vssa kasvanud thetempli vundamendi muldvall.

Ka parki lbiv Kutsiku org on olnud eri aegadel eripalgeline. Misaomanikud paisutasid oja ja ehitasid paisjrvele vesiveski. Nii saadi parki ilus veekogu, vesiveskis aga jahvatati loomadele jahu. Millal ehitati viimane, tellistest veski, ei tea. 1944. aastal hkisid pgenevad sakslased (Pollis oli staap) veskipaisu koos veskiga. Hrrastemaja pstsid hkimisest noored tdrukud Aino Eenjrv-Sipelgas ja Valve Eenjrv-Pukk [Jaan Sipelga suul. andmed]. Pais parandati kiiresti, sest Halliste suunas oli liiklus seiskunud. Aleksander Siimon laenas Tallinna loomaaiast jrvele ka luigepaari.

1978. aastal tabas Luna-Eestit paduvihm: tulvavesi lhkus kike, mis ette ji. Nii olid tkestatud ka kuus Polli keskusesse suunduvat teed. Suurim kahju tekkis Kutsiku jrve paisu purunemisel: Hallistesse suunduv tee oli lbi ligatud ja jrv koos luikedega kadunud. Kahjuks on jrv siiani taastamata ning selle phi juba soostunud. Oma endise vlu on kaotanud ka jrversed allikad, neid pole kerge leidagi. Idakaldas olnud liivakivipaljandile ei pse hsti ligi.


Ka hrberipoolne park on lbi teinud palju muutusi. Juba 1929. aastaks oli hvinud osa vanu elupuid, saarvaher ja kultuurviirpuud valitsejamaja ees. 1939/40 karmil talvel hvisid korgitamm, lhislehine ja kirjulehine tamm ning klmus ka eespool kirjeldatud kige vanem valgepk. 1943. aastaks oli hvinud ginnala vaher, pldvaher, punane jalakas, Paawi hobukastan, kollane kask, lihtlehine saar, leinatamm, leinapihlakas ja hiina sirel [7].

Polli pllut- ja aiamajanduskooli pevil projekteeris aianduspetaja Hilda Mnnik koolimaja ehk endise hrrastemaja ette basseini purskkaevuga. 1939. aastal viis ta selle koos pilastega ellu [Linda Rummi suul. andmed]. Osa pargiaasast tkeldati sirgete teedega ja piirati lillepeenardega. Betoonist basseini ri varjasid sobivad taimed. Peenardel oli palju roose. Pargipingid meelitasid jalutajaid puhkama ja vikese veejoa vulinat kuulama. See meeldis paljudele, kuigi asjatundjad seadsid kahtluse alla, kas vike bassein ja sirged teed kui vras element sobivad vana pargi ja kahekorruselise pika majaga. Kunagi lppes veevulin, seejrel kadus basseinist vesi ja kaua aega seisis bassein thjana. Aegapidi rohtusid teed ja peenrad ning kadusid roosid. 2003. aasta suvel bassein kaotati ja taastati pargi aas Ave Kikase eestvttel.

Esimese looduskaitseinspektori Gustav Vilbaste kirjavahetus nitab, et 1943. aasta kevadel alustati Polli pargi mahavtmist 0,5 ha maa-alalt. Raiuti maha haruldasi puid, nagu 150-aastased elupuud, 30 m krgused 1,52 m knnu lbimduga ligi 200 aasta vanused prnad jt. [8] Metskond oli mures pargi saatuse prast. Rahva seas levisid jutud, et koolitalu laastas parki, et saada karjamaad. Kool hoidis kll parki korras, kuid teiselt poolt karjatati sgisel pargis dala peal loomi, mis kahjustasid noori puid.

Teist korda laastati parki 1950. aastal: plaanides rajada spordivljak, juuriti plispuudest thjaks viimane osa vanast pargist, mis asus Kutsiku oru lammil. Asemele tekkis jtmaa. 2003. aastal alustati sellele alale jalgpallivljaku rajamist ja liivatatud platsil on proovitud ka mngida.

Esimesel vabariiklikul haljastuskonverentsil (1959) mrgiti, et Polli park kuulub kaunimate maaparkide hulka. Et kigest hoolimata oli park veel kllaltki liigirikas ja maastikuarhitektuurilt vrtuslik, veti ta 1960. aastal looduskaitse alla. Aleksei Paivel (1960) mainib, et Polli park viks olla parkide hooldamise eeskujuks.

Pargis kasvas le 120 puu- ja psaliigi, sealhulgas suuri plispuid: vanu lehiseid, tammesid, saari, kaski, umbes 180-aastane jalakas. Vrpuuliikidest peetakse mainimisvrseteks fraseri ja valget nulgu, hiigelelupuud, kollast ja Paawi hobukastanit, dalekarlia ja kollast kaske, harilikku valgepki, kollaseielist kuslapuud jt. [4]

Prast 1967. aasta augustikuu tormi peeti Polli parki veel kauniks pargiks. Vrreldes hilisemate tormidega olid kahjustused siis vikesed. 1970. aastaks kasvas seal 170 liigist puid ja psaid [10]. Selle eest hoolitsesid Polli katsebaasi juhataja Aleksander Siimon, teadur Ellju Sarapuu ja aednik Leonhard Rummi. Noori puid istutati ka pargiga piirnevatele haljasaladele ja uute elamute mber, viies need koosklla vana pargiga.

1984. aastal valmis tprojekt Polli misa park, kus on mainitud, et pargis kasvab 76 liiki puid ja psaid. Esialgu olevat pargis olnud 240 liiki. Ajaloolistel andmetel olevat hrrastemaja ees olnud pargivaas. Projekt soovitab maja ette paigaldada ARSi tkojas valmistatav pronksvaas koos purskkaevuga. Parki nhti ette istutada 4 liiki psaid, 8 liiki okaspuid, 6 liiki lehtpuid, 15 nimetust psililli ja 1320 tkki suvelilli. Parki olid kavandatud kolme laiusega teed. Projekt ji paraku ellu viimata.

Viimati inventeerisid Polli pargi puistut EM lipilased Enar Saar ja Mardo Mugu oma kursuset jaoks. Nad leidsid okaspuid 11 liiki, lehtpuid ja psaid kokku 41 [6]. See arv muutub igal aastal, kuna noori puid istutatakse juurde.

2000. aasta suvel erastati majade mber olev maa, sinna ji ka aastate jooksul kogutud dendroloogiline materjal. Hiljem erastati lilleaed ehk rohtaed Ellju Sarapuu kogutud vrtusliku dendroloogilise nurgakesega. Samas on ohus ka idast piirav misa ainuke telliskivimritis (1970ndatel remonditud). Praeguseks on see lagunenud ja mitmest kohast on aeda lammutatud telliste saamiseks. Ammu on kadunud lunapoolne mritis ja raudvrest vravad, alles on vaid raudkivist tahutud vravapostid.

Rmas hrrastemaja on erastatud koos temast lunasse jva pargiosaga. Majas on alles vrispuidust sgitoalagi, ilus Kaalmaris Sandbcki vabrikus valmistatud kahhelahi, misa puhvetkapp jm. Jb loota, et uus omanik suudab maja psta. Siiani on maja mbritsevat parki hooldatud tervikuna.


Ndisajal hirivad eesktt halvas olukorras pargiteed. Varem kasutuses olnud ja korras hoitud pargiteed on tielikult rohtunud. ht phiteed ptakse korras hoida ja liivatada. Kahju, et parki ilmestavad pargiteed on kujunenud mittevajalikeks, le ju kivateks elementideks.

Pargis tehakse hdavajalikke hooldustid ja ptakse laiendada liikide arvu, siiani peamiselt okaspuudega. Tid pargis tehakse EM Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Ave Kikase eestvedamisel. Projektis ette nhtud raieplaani korrigeerisid 2001. ja 2004. aasta tugevad tormid, enim said kannatada vanad nulud. Praeguseks on tormikahjustused krvaldatud, ka vsa on maha ligatud, kuid vsajuurimist oleks vaja veel teha, eriti hrrastemaja mber.


1. Hein, Ants 1999. Viljandimaa misad. Viljandi, Hattorpe: 5861.

2. Kaaver, Anne 2003. Maastikuaednik Georg Kuphaldt. Keskkonnainvesteeringute keskus, Tallinn.

3. Kitzberg, August 1936. he vana tuuletallaja noorplve mlestused. I. Noor-Eesti, Tartu.

4. Paivel, Aleksei 1960. Pargid ja dendraariumid. Kumari, Eerik (koost.). Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn: 191205.

5. Rhl, Arthur 1926. Prnumaal leiduvatest vramaa puuseltsidest. Tartu likooli Metsaosakonna toimetused 9: 173.

6. Saar, Enar, Mugu, Mardo 2001. Polli misapark. EPM ME-II kursuset. Juhendanud Eino Laas.

7. Sarapuu, Ellju. Polli katsebaasi pargis kasutatud puu- ja psaliigid, nende kasvatamise tulemustest. Ksikiri autori valduses.

8. Vilbaste, Gustav. Polli park (ksikiri ja pargikohane kirjavahetus). Eesti kirjandusmuuseum, Tartu.

9. Viljandi raj. Polli mis. Ajalooline iend 1984. Koostanud E. Kangilaski. Kultuurimlestiste riiklik projekteerimise instituut, Tallinn.

10. Viljandi raj. Polli misa pargi tprojekt, kide I. 1985. Kultuurimlestiste riiklik projekteerimise instituut, Tallinn.

11. Volberg, Joosep 1930. Polli Pllutkool 19201930. Polli Mis. Polli pllutkooli kirjastus, Viljandi: 9799.



LINDA LAMP
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012