Eesti Looduse fotov�istlus
2008/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2008/1
Sulavate jvljade ajastu

Kui enamasti on Eesti Looduse esiloos tutvustatud mnda meil elavat looma, kasvavat taime vi kirjeldatud siinseid loodus- ja kultuurivrtusi, siis seekord on Eestist mnevrra kaugem teema. See on lugu aladest, kus on sajandeid valitsenud lputud j- ja lumevljad, kreklm ja tormituuled.

Arktika lumine avarus pole ajakirja veergudele toodud siiski mitte seeprast, et kuidagi korvata Eesti lhikeseks jnud ja sna lumevaeseid talvesid. Kuid seoseid Arktikas toimuva ning Eesti nigela suusailma vahel viks ju otsida kll: Eesti kliima on vike lli suurest kliimassteemist, milles polaaraladel on thtis osa ega muidu nimeta ilmateadlased nabamaid globaalse kliima kgiks.

Viimastel aastakmnetel on nii Arktikat kui ka Antarktikat tabanud kiired muutused: judsasti on kahanenud ja henenud jkate, sulavad liustikud, muutub elukeskkond. Kas kliimamuutuste mjust loodusele lindude rndeteedele viks kneleda ka ajakirja kaanefoto hangelinnust? Mullu hiliskevadel, kui avaloo autor Timo Palo mulle Tara jlaagrist jrjekordse teate saatis, kirjutas ta ksikutest hangelindudest, kes nende igapevaellu palju elevust on toonud. Tavaliselt toimetavad need Eestistki lbi rndavad linnud ranniku lhedal, seda hmmastavam oli hangelindude sattumine nii kaugele phja, 88. phjalaiuskraadile. Kas phjus vib olla muutuvas Arktikas, aina ahtamaks sulavas jkattes?

Et polaaraladel aset leidvate muutuste tsidusele thelepanu prata, algatati eelmise aasta mrtsis rahvusvaheline polaaraasta. Seesugust aastat on peetud varemgi, kuid tnavune paistab silma veelgi rohkemate riikide aktiivse osavtu ning teadustmahukuse poolest.

Eestigi on nende arvukate riikide hulgas, kes rahvusvahelisele polaaraastale oma panuse annavad. Ehk teisiti ei saakski? On ju eestlased lbi aegade polaaralade uurimisega seotud olnud: aastakmneid on kidud teadusekspeditsioonidel Antarktikas. Isegi selle lunamandri avastajaks peetakse Eestist prit baltisakslast Fabian Gottlieb von Bellingshausenit: tema juhitud ekspeditsioon judis Antarktise ranniku lhedusse 1820. aasta jaanuaris.

Nendele knekatele faktidele toetudes on vlja kidud mte luua Eesti oma Antarktika-baas. Selle vajalikkuse kohta on nii- ja naasuguseid arvamusi. Kuid see uurimisjaam avaks uue ajajrgu meie pikaajaliste traditsioonidega polaaruuringute ajaloos.



KATRE PALO
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012