Eesti Looduse fotov�istlus
2008/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2008/4
Mrgates mrtsi

Kuukirja snumitoimetajal pole psu: kalendrist kuu viimase lehe vlja tmmanud, peab ta asuma kokkuvttekriipsu vedama. Et mis sndmus kargas sel kuul le uudiseknnise, mis peab leppima reakese vi paariga lhikroonikas vi mis oli selline, mida asjaosalised kll thtsaks vivad pidada, aga mis jb raamatusse raiumata.

Muidugi kannab see valik tugevat subjektiivsuse pitserit. Vahel on juhtunud, keegi on suisa kuri: ne, meie oleme vlja melnud rituse, kus lausa tuhanded kaasa kargavad, aga loll snumikirjutaja ei taha seda trkki lkata. Ent mis teha, kui uudistesepitsejale on just see mulje jnudki, et hppavad jah, aga sna thja, tolku ei ni sest karglemisest tusvat. Vhemalt mitte sellist, mida loodusajakiri tagant peaks kiitma. Suurist arvudest lugu pidava aruande tarvis ehk h kll, aga mitte selleks, et petusivasid leida.

Lpuks on siiski vaid inimeste mlufilter see, mis sndmused ja isikud mlestusvrseks teeb. Trkisna on kll hva abivahend mlu kvakettalt ige kirje les leida, aga ei enamat.

Mis jb meelde tnavuse mrtsi looduse- ja keskkonnasndmusist? Arvatavasti see, kuidas priske tkk Pakrit merre prantsatas; kllap veel tulevikuski tuleb neile, kes ise kohale ei rutanud, vaimusilma Kllike Roovlja vgev foto Postimehes. Ka sandan arvata, et kolmveerand sajandi prast vivad soliidsed memmed meenutada: jajah, see oli sel aastal, kui talve nagu polnudki, aga siis, millalgi mrtsi lpus, tuli he pevaga maha ratu lumi. Just-just, ma ei saanud veel kooligi ja ema hilines juuksuri juurde: isa diip ji lumme kinni!

Mine tea, vib-olla meenub ka see, et ah, siis panime me ju ennast kirja sellele Teeme ra prgikoristuskampaaniale. Ja kisime mais rmpsu korjamas. Nii kihvt oli! Kindlasti tuleb sellest uhke ritus. Eesti Looduse toimetuse rahvas pole veel registreeruda judnud, aga plaan minna on kindel.

Muidugi on vahva, kui mni tkike Eestit puhtaks saab. Ehkki mina ei usu seda, mida krge (keskkonna)ametnik on arvanud: et nd jb tki maad vhemaks neid, kes metsa prahti tarivad. Kllap ei ole enamik neist, kes koristama lhevad, kunagi prahti metsa tassinud. Sattusin just lugema Tartu Supilinna kange seltsi eestvedaja tunnistust: nad koristavat kevadest kevadesse Supilinna keskel ikka ht ja sama lapikest. Mis ka seekord on aastaga prgime mtmed saavutanud. Jrelikult pole prahiteket vimalik kontrollida isegi sellisel vikesel ja samas tugeva kodanikuhendusega alal, nagu seda on Supilinn. Nii et samal moel nagu iga vald peab ise oma sante toitma, peab iga rahvas jmagi koristama nende kaaskodanike tagant, kellele meeldib lagastada.

Selle ajakirja suurtest lugudest loen ma esmalt lbi artikli aasta linnu kohta. Tetrede kurisev-susitav mnguhl on ikka olnud ks neid helisid, mis mulle kinnitab: jah, loodus on alles. Kigi prgihunnikute kiuste.



Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012