Eesti Looduse fotov�istlus
2008/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2008/5
Karin Poola, retkejuht loodushariduse radadel

Karin Poola on sndinud 1. juunil 1953 Krdlas. Lpetanud 1979. aastal Tartu likooli bioloogia-geograafiateaduskonna. Teinud lbi mitu tienduskoolitust Eestis, Soomes, Rootsis ja hendkuningriigis. Ttanud Hiiumaa metsamajandis looduskaitseinspektorina. Alates 1985. aastast Hiiumaa Palade phikooli bioloogia-, geograafia- ja keemiapetaja ning 2005. aastast htaegu Suuremisa tehnikumi petaja. petanud Hiiumaa giide, juhatab maakonna loodusainete sektsiooni. Kirjutanud ja juhtinud paljusid projekte. Eesti bioloogia-geograafiapetajate liidu, Hiiumaa matkaklubi Muku ja aeroobikaklubi Ingel tegus liige. Mullu sai Hiiumaa aasta petaja tiitli. ks kolmest esimesest Hiiumaa teeneteplaadi saajast (2008).

Sellel suurel-suurel Hiiumaal

hel kenal aprillipeval oli mul phjust sita koos Karin Poolaga Krdlast Paladele ja Karin istus ise roolis. Ma teadsin, et ta on veel pris lhikese staaiga autojuht, aga ta kindlas juhtimismaneeris ja rahulikus olekus ei peegeldunud see vhimalgi mral. Ja ise seletas Karin, et t- ja elukohad on nii mda saart laiali, et teisiti enam lihtsalt ei judnud.

Kui palju sul neid tkohti siis on?

Palade phikool ja Suuremisa tehnikum need ongi, ainult kaks. (Naerab.) Aga elukohti on ka kaks: Krdla ja Kpu Kaleste kla. (Kui keegi nd arvab, et Hiiumaa on ju nii pisike, siis viks ta kaardilt le kontrollida: Suuremisast Kalestesse on 60 kilomeetrit! TJ). Aga tegevuskohti kas vi Suuremisa kursusega on veel ja veel, nii et nd, kus ma olen autoga alles neli kuud sitnud, olen vahel mtisklenud, et kuidas ma kll elasin enne, kui ma liikuda ei saanud ja (muiates) ma ei saa sellest enam aru!

(Kavalalt.) Nii et nd sa oled siis loobunud andmast teistele rohelise eluviisi eeskuju: sidad autoga ja saastad atmosfri?

Kahjuks kll ka mina ... Aga ega ma ei ole oma ratast jtnud! Ilmad lhevad ilusaks ja ma loodan, (rhuga) ma luban kigile ja ka iseendale, et istun jlle ratta selga, ja vhegi lhemad otsad kin rattaga.


Minu meelest ei reeda su kneviis ega vljendused kll vhimalgi mral, et sa oled lbi ja lhki plishiidlane?

(Noogutab.) Lbi ja lhki plishiidlane: ema hiidlane, isa hiidlane, ise hiidlane.


Miks sa siis hiiu keelt ei rgi?

Hiiumaal rgitakse hiiu keelt kahjuks ldse sna vhe. Vib ju ritada, aga siis tuleb see titsa kunstlikult vlja. Samas ma naudin telist hiiu keelt. Vahel on vanemate inimeste suust seda ikka kuulda. Kui ma olin veel (muigab) suur bussiga sitja, siis teel Kppu vi misa ja kmme aastat olen ma elanud ka Salinmmes liinibussis kuulsin, kuidas kohalik inimene rgib oma naabritega. See on nii sdant ja krva soojendav; sealt kumab see meie oma keel lbi.


Aga koolis lapsed enam ei rgi seda?

Muuseas, maakoolides rgivad! Ja see on nii imearmas, eriti see . Kuulan seda hinge kinni pidades (muigab), et mitte mingil juhul jtta lapsele muljet, nagu oleks midagi valesti. Jah, see on ilus!


Nii et tegevusvli ulatub sul nd vhemalt lne-ida suunas le terve saare. Aga kust sa prit oled? Kus su lapseplvekodu oli?

Krdla: Krdla linn ja Krdla keskkool. Krdla on minu kodu.


Meditsiinie asemel petajaks


Ja saarelt ra oled siis olnud ainult nii palju, et lpetada likool?

Jah. Aga see likooliaeg venis sna pikaks. Vahepeal olin Tartus paar aastat ka tl. Viimasel kursusel sndis mul ttreke, sellega lks piaeg pikemaks. Ja kaua mssasin ma lausa hullu moodi ka biokeemia eksamiga, nii et kokku olin ma Tartus seitse aastat. Judsin ppimiste vahel ttada Tartu lletehases ja Tartu nakkushaiglas, et raha teenida. Nii et Tartu on mulle vga kodune linn.


See biokeemia jutt ajab mind lausa muigama, sest ma tean kll vist kmneid sinu aja bioloogiatudengeid, kes just selle ainega likoolis hullusti hdas on olnud. Kuni selleni vlja, et mnelgi praeguseks vga tunnustatud looduseinimesel jigi krgharidustee selle tttu pooleli.

Ega mulgi sellest palju puudu ei jnud. Nii et kui meie tolleaegne dekaan mulle likooli lpetamisel diplomit le andis, tles ta: Visadus viib sihile! Testi: see oli minu visadus sellest raskest kohast le saada.


Aga miks sa ldse bioloogiat ppima lksid? Kas olid lapsest peale suur loodusesber?

Ma olen loodusesber kll olnud, aga see minek bioloogiat ppima oli vheke keerulisem: kigepealt lksin ma vanema e eeskujul meditsiinikooli ppima meditsiinieks (Karini de on siiani Krdla haigla vga krgelt hinnatud operatsioonide TJ). Siis vaatasin aga, et mned minu vga head sbrad ja klassikaaslased ning (muigab) ka ks minu jaoks vga smpaatne noormees ppisid likoolis bioloogiat ja siis ma mtlesingi, et mina lhen ka sinna.

Tol ajal sai kia htuti likooli juures ettevalmistuskursustel; kisin seal fsikat ppimas fsika oli mul vga nrk koht. Prast juhtus aga selline paradoks, et suvel, kui ma sisseastumiseksameid tegema hakkasin, polnudki nende seas enam fsikat. Sisse ma igatahes sain.


Kas oled mingil hetkel oma valikut ka kahetsenud, et ehk oleks palju parem olla meedik?

(Kindlalt ja khklusteta.) Ei-ei, ei kordagi! Juba meditsiinikooli praktika ajal ma ppisin seal siiski terve aasta ja tegin ra ka praktika Tartu suurtes haiglastes ja Krdla haiglas, sstisin ja puha tundsin, et ks asi on mulle vga raske, nii et le ma sellest ei saanudki: ma ei suutnud suruda nela lbi naha. Iga kord tegin seda suure pingutuse ja vastumeelsusega. Minust poleks head meedikut kindlasti saanud.


Kuidas lapsest loodusesber sai


Aga sinu lapseplve loodushuvi mis suunaga see oli?

See oli sellise tundesuunaga. Olen nd hiljem meenutanud, kuidas mulle meeldis metsas kia ja melda, et metsalagendikud on minu suured saalid. Mingit konkreetset loodusetundmist selles polnud: et ma oleksin olnud niteks suur taimehuviline vi kogunud putukaid. Ma lihtsalt nautisin seda ilu.


Kas kool suutis sinu huvi svendada?

Suutis kll. Minu bioloogiapetajad on olnud suureprased inimesed.


Ja erinevalt praeguse aja tudengitest langeb sinu ppimine aega, kus looduses kidi vga palju. Praegu petakse bioloogiat ju paraku rohkem teoreetiliselt. Kllap oled sa lbi kinud ka kuulsast lipilaste looduskaitseringist, millel sel ajal olid ju telised hiilgeajad?

Jah, ringis kisin ma kll. Ja testi: suvised praktikumid olid ... (otsib snu) praegustega ei anna neid, tundub, ldse vrrelda: see oli vga-vga tugev. Nii et mul on hinges lausa kahetsus, kui sellele ajale tagasi mtlen: oleksin pidanud veel rohkem ppima. See, mida pakuti, oli vga lai ja vga uhke.


Aga eks su praegune tgi sunni ennast jrjest tiendama: retkejuhtide koolituseks Suuremisas pead sa Hiiumaa loodust tundma ju kividest taevathtedeni!

Ma ritan, kogu aeg pin. (Naerab.) Igal kevadel hakkab kik otsast peale: ikka selgub, et kusagilt on midagi segaseks jnud. Ja ega kike ei jua ka. Head linnu- ja linnulaulutundjat ei saa minust kindlasti kunagi. Rkimata sammaldest ja samblikest ning kivimitest. Aga ma ritan vimalikult laialt ning ppida ja petada seejuures just seda, mida testi on nha. Vga svitsi vast ei tasugi minna.


Mis su enda kige tugevam klg looduse tundmises on?

Arvan, et soontaimed. Olen sellega ra teinud suure t, nii et vin pris rahulikult vlja minna.


Mis su kitsam eriala likoolis oli? Kas ppisidki kohe petajaks?

See aasta, kui mina lpetasin, oli snagi erandlik. Diplomi jrgi olen ma koloog-zooloog looduslike ressursside ratsionaalse kasutamise alal ning keemia-bioloogiapetaja. Nii et vga lai eriala ja vga uhke diplom. (Muigab.)


Palade, vike armas kool


Ja prast likooli lksid kohe kooli?

Ei linud kohe kooli. Kooli ei tahtnud ei siis ega taha praegu keegi minna. (Naerab.) Ngin hulga vaeva: panin tolleaegses Hiiumaa metsamajandis oma tuttavad mda ministeeriumi jooksma. Maie Jeeser kis isiklikult ja palus kohta hele noorele inimesele. Nii et ma tulin Hiiumaa metsamajandisse looduskaitseinspektoriks.

Ja inspekteerisin siin nii kaua, kui isiklik elu tegi tleme et kukerpalli. Kolisin Krdlast ra, elasin Salinmmes, sealt oli Krdlasse tle kia vga raske. Olin aastakese lastega kodus ja siis lksingi testi Palade phikooli tle. Nii et nd olen seal olnud peaaegu kakskmmend aastat.


Ksin jlle nagu enne: kas sa oled vahel ka kahetsenud seda peva, millal kooli tle lksid?

Ei ole. Trge kooli minemise suhtes kadus juba siis, kui ttasin looduskaitses. petajate pud on ju ikka suur olnud ja Lauka kooli direktor palus mind tunniandjaks. Olin nus ja sain koolist tsiselt positiivse elamuse. Esialgu kll veel mitte lastest, vaid sealsest kollektiivist. Ngin oma imestuseks, et petaja on tore inimene. Selle kollektiivi prast kisin seal mitu aastat ja see andis mulle ka julguse minna Palade kooli.


Vhemalt praegu on Palade kool kena ja armas. Kas ta on kogu aeg selline olnud?

Eks seal ole juurde ehitatud ja renoveeritud. Nii et vline pool on praegu vib-olla ilusam kui aastaid tagasi. Aga kahjuks on laste arv jnud alla saja ja kui pilasi jb vheseks, siis jb paraku viksemaks ka vimekate laste hulk. Nii et see ilus koolimaja ja tulemused ei ki vib-olla enam pris ksikes. Mis ei thenda kaugeltki seda, et meil ei oleks tublisid pilasi. On ikka ja nendega ttada on mnus.


Kas see thendab ka seda hirmu, et teid vidakse kinni panna?

Ei, seda hirmu esialgu ei ole, sest Phalepa vallas on praegu alles kaks phikooli, aga laste arvu vhenemise tttu jb sgisest Suuremisa kooli kuus klassi ja vanem aste tuleb Paladele, nii et meie pilaste arv nd suureneb. Loodetavasti vidavad sellest nii pilased kui ka petajad.


Kas sul phikoolis ttades pole olnud seda tunnet, et su tiivad kannaksid ka rohkem: et parema meelega petaksid gmnaasiumis?

Enam ma ei taha gmnaasiumisse. Aastaid tagasi oleksin ma sellise pakkumise kindlasti vastu vtnud. Mulle pakuti kunagi Krdla gmnaasiumi keemiapetaja kohta, aga mul jtkus enesekriitikat seda mitte vastu vtta: ma ei viiks lapsi piisavalt heal tasemel riigieksamile. Nii et tlesin ra, olles kll tnulik, et mulle seda pakuti. Bioloogiapetaja on Krdlas aga noor, tore ja tark ning teeb hsti oma td. Nii ma olen Palade kooli jnud. Ja Krdlas on nd ka noor keemiapetaja pealegi meesterahvas, nii et seal on kik korras.

Ma arvan, et mul on ka hsti. Ja oma tiivasirutust olen ma laiendanud Suuremisa tehnikumi. Seal saan ma nd petada just seda, mida aastaid olen tahtnud.


Suuremisas on looduserialad nd sna olulised?

Jah, jumal tnatud. Kigepealt looduskeskkonna ja maastikukorraldus, mis on nii looduse kui ka natuke majanduse suunaline. Ja sealt eriharuna vlja kasvanud loodusretke juhtimise osa see on suureprane! Nd avati uue haruna ka veel loodusturismi korraldus. Seegi kursus sai korralikult tis.


Laps vajab petajat, petaja pilast


Aga korraks veel kooli juurde. tlesid, et seal on alla saja lapse vga vhe. Ja ometi oled sa ikka leidnud selliseid pilasi, kellega teete lausa uurimistid: olen pris tihti kohanud sinu nime leriigilistel vistlustel edukate pilaste juhendajate seas.

(Vangutab pead.) See on hell teema: juba kaks aastat pole neid pilasi olnud. See on tohutu t. Kindlasti on vaja petajat, sest muidu ei snni absoluutselt midagi. Aga on vaja ka last, kes tahab ja htlasi oskab td teha. Sellisel tasemel uurimus, mis lheb leriigilisele konkursile ja millega oleme kinud Tartus ja Tallinnas, ei ole niisama uurimistd. Meil on koolis selline traditsioon, et kaheksas klass kirjutabki oma lputna uurimuse. See ei pruugi olla loodusest vib-olla niteks hoopis ajaloost, aga alati on olnud ka loodusest kirjutajaid. T, millega minna teiste ette vistlema, peab olema tugev, targa lapse tehtud ja targalt juhendatud. Selliseid sgava loodusehuviga lapsi alati ei ole. Eks see ole ju minu t neis huvi looduse vastu tekitada ja uurima rgitada. Nii et asi on ikka mlemapoolne.


petaja roll on kahtlemata tohutu. Kui vtta niteks ette bioloogiaolmpiaadide tulemused lbi aastate, siis korduvad seal aina teatud koolide teatud petajate nimed.

Jaa, petaja roll on suur. Lapsed ka, n.-. materjal peab olema, aga petaja rolli le thtsustada on tiesti vimatu. Ma tunnen vga hsti Inge Vahterit Saaremaalt, tean, millist td ta teeb ja milline inimene ta on. On ks hulk inimesi, keda vib nimetada erandlikeks neid on vga vhe. Inge (rhuga) ON erandlik, sealhulgas selles mttes, et ta suudab lastega niiviisi ttada.

Ja paraku tuleb vlja ka linna- ja maalapse vahe. Maalapsel on avatus, rahulikkus ja heatahtlikkus (rhutab) veel olemas, aga linnalapsel on seevastu avatud maailmavaateline olek. Ja mulle tundub, et see vahe aina suureneb. See algab kodudest ja vanematest, haridusest ja haritusest.


Aga Palade kool, tema mbrus ja seal tehtu viks kll nii mjuda, et lapsel tekib selles koolis loodusehuvi juurde.

Kllap seda tekib. Sest tingimused on testi olemas ja me loome neid juurde. nneks on ka Phalepa vald selle oma sdameasjaks vtnud ja toetab igati.


Looduskeskus, Karini kolmas laps


Eelmisel aastal avati teil koolis tore looduskeskus. See oli ka ks sinu tegevuse tahke: osalus suures rahvusvahelises projektis.

Jah, see oli suur Interreg IIIB projekt, mille osana Palade looduskeskus valmis, aga ilmaski ei oleks ma selle projekti ligi psenud, kui poleks olnud Hiiu maavalitsust ja Reet Kokovkinit, nii et see on suuresti tnu temale.


Mis te seal looduskeskuses teete?

(Naerdes.) Igasuguseid asju! Esimene poolaasta sgisest kuni aastavahetuseni oli kuidagi vga heitlik. Ma kompasin ja ritasin teha seal asju lastega vi ksi. Vga toredasti kukkus meil vlja looduslikest materjalidest julukaartide tegemine, sgisnitus oli ilus vikeste ettekannetega. Aga sellel aastal on hoog suurem. Oli linnupesade nitus ja tunnid selle juures; seal kis testi palju lapsi kakssada vist kll: lasteaedu, kik meie oma lapsed, Krdla algklassid. Kaks ndalat tsist td. On olnud kaks loodushtut, edasi tegi Kalle Suuroja meile Hiiumaa kivimite koolitust, Vello Tarning petas Krdlas linnulaulu, Marianne Sdeme selgitas rohke lisamaterjaliga Hiiumaa sise- ja rannikuvete olukorda. Valmimas on uus vike pperada. Jtkata tahan koostd Soera talumuuseumiga. Huviga ootan keskkonnapeva koos Hiiumaa teavitamis- ja nustamiskeskusega.


See linnupesade nitus oli kuuldavasti n.-. rohujuuretasandi algatus: keegi ti sulle pesi ja nii see algas?

Jah, inimene tegi ettepaneku, et tal on kodus nii ilusad pesad, et tahaks neid kusagil nidata. Edasi korjasin mda Hiiumaad rahva kest neilt saadud teadete phjal lisa ja kokku sai pris aukartustratav hulk. Aga mrata ei nnestunud meil paraku sugugi kiki. Keegi tles mulle, et Eestis on ainult paar inimest, kes sellega hakkama saaks. Aga eks me kasutanud ra oma jude ja midagi saime ikka paika.


Eks see Palade looduskeskus ole sul ju nagu oma laps kolmas laps, eks ole!? See oligi vist BSR Eagle projekti koordinaator Reet Kokovkin vi keegi teine, kes mulle kusagil intervjuus tles, et Karin on seda keskust tahtnud ju juba lausa aastaid. Et nd ometi sai see soov tidetud.


Jah, selle nimel olen ma palju td teinud ja olnud nus keskkonnaharidust Eesti vabariigi tasemel bioloogiapetajate hingu raames juhtima, et asi hakkaks ometi kuskilt hargnema. Nii et see on testi olnud minu helesinine unistus.

Mulle meenub hiinlaste rahvatarkus. Nemad on elnud, et olge oma soovidega ettevaatlikud: mida sina soovid, selle sina saad; aga saades midagi suurt ja ilusat, mida oled palju aastaid tahtnud, peab sul olema ka judu ja tahtmist sellega midagi peale hakata ning seda niimoodi toimetada, et sellest oleks endale ja teistele tsiselt kasu.


Ega seda ei tule nd niimoodi mista, et seda judu ja tahtmist enam nii lpmata palju ei olegi?

Ei seda ma ei taha vita! Seda ma ei taha tunnistada! (Naerab.)


Ajades hist Hiiu loodusharidusasja


Neid looduskeskusi on nd Hiiumaal lausa neli Ristnas samuti priski uus, siis Salinmme ja Orjaku linnutorn. Ksin helt poolt, et kas see arv on nd piisav, aga teiselt poolt ka seda, kuidas te omavahel lbi saate? Kas peate kuidagi ka talasid vi -piirkondi jagama?

Ega eriti ei pea. Sest RMK Ristna looduskeskus on phendunud metsale, neil on suureprased vimalused ja nad teevad vga head td ning ma pole kll mrganud, et oleks olnud mingit ebatervet konkurentsi. Pigem viks koost olla veel elavam ja kllap see tekib ka. Keegi ei taha siin olla kellegi ega millegi koordineerija, aga samas oleks hea, kui oleks aegsasti ette teada, mis kuskil toimub. Orjaku linnutorn ja Salinmme on esialgu pigem ooteasendis: neid on vimalik kasutada ja seal on vimalik kia, aga pris looduskeskuse mtu nad veel vlja ei anna.


Eks inimeste ringki ole ju mitut pidi kattuv ja kik on omavahel tuttavad. snagi kitsas on ka tegijate ring, kelle ktes need asjad on valminud; sinu enda kaasa Tiit Leito on vist kigi mainitud keskuste juures olnud hel vi teisel mral mngus?

Jah! (Naerab.) Palade looduskeskuse kontseptsiooni on testi loonud Tiit Leito; esimene etapp on sellest nd tehtud, teised ootavad veel rahastust ja vimalusi. Mis puudutab Ristna looduskeskust, siis oli Tiit ks LIFE projekti kavandajatest ja teostajatest.


Teie keskuse phit peaks olema tutvustada biosfri kaitseala. See on ju pris segane lugu: kas biosfri kaitseala on ikka veel olemas vi ei ole?!

Meie keskuse teema on Biosfri kaitsealad Eestis ja maailmas. Selle kohta on meil vljapanek ja korralik audiovisuaalne programm. Aga paraku testi nii kummaline, kui see ka pole, aga mina ei oska elda, mis on saanud biosfri kaitsealast: kas teda Hiiumaal vi Eestis on vi ei ole. Ma saan aru, et ta on ks osa UNESCO MAB-programmist, nii et teda ra kaotada ei ole vimalik. Oskan lihtsalt jreldada, et Eesti antud ajahetkel selle probleemiga ei tegele. See aga ei thenda, et meie muudaksime oma looduskeskuse ideed vi ei propageeriks seda edasi.


Neli looduskeskust, Suuremisa tehnikumi looduserialad, mitu matka- ja loodusrada, terve hulk entusiastlikke inimesi. Ja siis veel teie imevahva rohujuuretasandiline Muku matkaklubi, kus on nii, et kes mida oskab, see seda ka teistele petab klassikalises Skandinaavia piringi stiilis mitteformaalne haridus.

Jah, Mukus on testi suureprased inimesed. Muku idee on samuti loodushoidlik ja loodussstlik kitumine. Iga kuu on matk, millele eelnevad phjalikud ettevalmistused. Ja osaleda vivad ka need, kes klubisse ei kuulu, ainult et nendele on osalus vikese tasuga. Klubi liikmed saavad seda kike aastamaksu eest.


Kui see kik nd kokku vtta, kas siis vib elda, et Hiiumaa loodushariduse seis on lausa hiilgav? Vi vhemalt hea?

Mina arvan, et see on hea vi vhemasti lheneb sellele. Siin annab veel kike teha natuke tuleks koordineerida, rhmitada ja sttida. Aga ta on juba olemas!


Vaade le mere suurele maale


Sa ei istu ju sugugi kogu aeg siin oma tuhanderuutkilomeetrise maalapi peal, vaid kid ka mujal Eestis ringi ja suhtled oma kolleegidega. Kuidas te muul taustal vlja paistate? Vi teistpidi ksides: kas Eestis on tase sama hea?

Eestis ... (mtleb) Kui istuda arvuti taha ja sinna mingi ksimus sisse klpsida, siis vastuse saab igal juhul. Sel taustal tundub kik vga ilus. Aga kui hakata svenema ja vaadata, kuidas on lood eri maakondades ja kui rnka vaeva nevad petajad mne rituse korraldamisel ja raha taotlemisel, siis asi enam nii kena ei tundu. Kui me tahame head loodusharidust, kui me tahame inimestes loodushoidu kasvatada, siis tuleb selleks midagi teha. Ei saa enam loota, et kll loodusainete petaja kirjutab projekti ja kerjab raha, prast kirjutab tohutut aruannet seda inimesed oma t krvalt lihtsalt ei jua.


Minu kindla veendumuse kohaselt ei saa ei kultuur ega haridus olla projektiphised.

See on enamiku selliste asjadega tegelevate inimeste veendumus. Ja vga paljud entusiastid ongi jtnud asja sinnapaika, sest nad enam ei jua. Kui ma rgin nd sel taustal Hiiumaast ja endast seal looduskeskuses, siis Phalepa vallavalitsus leidis vimaluse mu td tasustada. Aga samas on palju tahta, et Phalepa vald hakkaks rahastama kiki neid ritusi, mis on Hiiumaa jaoks meldud. Nende teostamiseks pean ma ikka leidma aja ja kirjutama projekte enamik ritustest on tegelikult projektiphised. Samas ei saa ma jtta oma petajatd, sest millestki peab ju ka elama (muigab).


Ja kui siis entusiastide jud raugeb ja neile asendajaid ei leidu, siis vib kergesti juhtuda, et mingite vlisprojektide toel loodud keskused, rajad ja muud seda laadi kohad jvad paremal juhul lihtsalt kasutamata, aga nad ju lagunevad pika peale lihtsalt ra vi aeguvad.

See on lisakinnitus sellele, et projektiphiselt sellised asjad ei tta: neid vib projektidega algatada ja projektid vivad jda neid toetama, aga projektiphiselt neist kski kaua ei psi.


ks kurbi niteid aegumise kohta on just see, mida sa enne vlja tid: Interneti-lehed. Ma satun mitu korda ndalas veebilehtedele, kus on ka uudiste rubriik, aga viimane uudis on niteks aastast 2001. Ja sama lugu on kogu selle lehe infoga. Hea, kui seal see kuupevgi on; muidu vid te phe vtta tiesti aegunud infot, eriti kui sa pole kllalt kriitilise meelega.

Just nii see ongi. Sellega on meil hakanud tegelema ka bioloogiapetajate hing, kes on vtnud loodushariduse heks oma t prioriteediks. Oleme ritanud aastaid jrge pidada, et kus on kokkulepped ja kus riigipoolne toetus. Kas on ldse selget pilti, kui palju on ptud inimeste jul ja toel vikesi looduskeskusi teha ja mis neist on saanud.


Minagi olen oma t tttu varsti kakskmmend aastat loodusharidust sna lhedalt seiranud ja thele pannud, kuidas siin aeg-ajalt toimub hsti klavaid ja kmisevaid ritusi kll lepivad ministeeriumid oma vahel milleski kokku ja kll kivad thtsad isikud uesppetundides. Palju sellest kigest igapevaellu rakendub, tundub olevat hoopis teisejrgulisem.

Ega ta praegu pris asjalikult ei ole rakendunud kll ja vahel on mul tunne, et mned asjad, mis siin Eestimaal snnivad suure sra ja pauguga, on vib-olla mnedele isikutele ka rohkem enda nitamiseks kui phimttelise otsuse vi tulemini judmiseks.


Mis siis aitaks, et mujalgi jutaks vhemalt sellele tasemele nagu teie siin Hiiumaal? Vi on asi lihtsalt selles, et te olete selline mnusalt vike kogukond: omajagu kange kll, aga vhemalt selles ksimuses piisavalt ksmeelne?

Eks kigepealt on tahtmine, idee ja tegemine, aga kui ikka riigi rahalist toetust ei ole, siis on see keeruline. Meil on testi vike kogukond ja viksed koolid ja meil on inimesi, kes tahavad ja suudavad, aga neid ei pruugi igal pool olla. Vallad on suured, maakondadest rkimata; inimesed ei lvi ega suhtle nagu meil meil on testi kik tpselt teada (muigab): kes toetab looduskaitsekeskuses, kes on tore inimene keskkonnateenistuses, maavalitsuse tugi, valla tugi; meil on selle vrra natuke lihtsam.


Jah, mis seal rkida: ks loodushariduse seisukohalt kige haledamaid kohti on meie tore pealinn Tallinn, kus loodusharidust edendavad ksikud entusiastid, aga kolmandikku Eestit ksikute entusiastide najal petada on ikka pris keeruline.

Ja see Tallinna loodusmaja kaotamine (Vangutab pead.) Seda on lausa mitu korda kaotatud: mingil mral uuesti taastatud ja siis jlle suletud. Seal olid ju koolitused kigile Eesti petajatele, sealsed metoodikud tegid imet! See tundus uskumatu, kui ma ei teagi, kas Tallinna linn vi Eesti riik vi on see ks ja sama hel peval leidis, et see tuleb kaotada! Ja samas on meil probleemiks laste vaba aja sisustus, laste eluterve mtlemine see on nagu sildade pletamine ja siis ritatakse neist prast uuesti le minna. See on vga raske.


Kuhu seina pista akulaadija


Rgime rasketele asjadele vahelduseks ka millestki muust. Kuidas sa ennast laed? Ainult tga?

(Veendunult.) Ei! (Sama veendunult.) Jaa! (Naerab.) Ei ja jaa: tga ka muidugi, lapsed annavad energiat. See on petaja salaenergia allikas. Ma petan keskastme klasse, seitsmendat ja kaheksandat. Need on ju nii, nagu nad on, mnusad ja vahel ka rasked, aga kuna nad ise sedavrd pulbitsevad energiast, siis see kiirgab neist vlja ja nad ei aimagi, et osa saan sellest endale ka mina ja mitte vhe!

Nii et see on ks minu energiaallikas ja thtis allikas. Ja teine on vljas kimine, ksiolemine. ksindusest ma toitun, samas kll kogu aeg kellegagi ttades. Ja minu abikaasa. Ja minu lapsed. Ja minu lapselapsed. Ja muusika.

Ja minu usk.


Vaat see on nd minu jaoks huvitav teema. Olen korduvalt pdnud mista, kuidas saavad religioon ja loodusteadused kokku klappida. Ma ju tean, et on olnud ja on vljapaistvaid loodusteadlasi, kes on olnud vi on sgavalt usklikud inimesed. Mina olen paraku sna jumalakauge ja mul on raske seda mista.

Minu jaoks on see vga hsti mistetav: kuna ma usun kige elusa hingesse, ei ole mul raske enda kohta telda: Jah, ma usun! Igaks vib ise edasi melda, kellesse vi millesse ma usun. Ka pilastele olen ma seda hingeusku ritanud vga delikaatsel moel anda ja phjendada ning selle kaudu ratada neis austust elusa vastu. Umbes sellel tasemel, et see, mida me siin vikesel maamunal teeme, on tegelikult teada ja nha. See on seesama mte, et kski kuritegu ei j tegelikult tasumata. Vaat seda usku olen ma julgenud natuke ka lastele propageerida.

Olen oma usu valinud vabatahtlikult, see on minu valik. Minu kirik ja minu usk on see, kus ma saan olla mina ise. Minu jaoks on see vaikuse riik; seda ma naudin.


Ja need maailmad ei lhe sul vastuollu?

Ei, ei lhe. Ja nad ei saagi minna. ks meie kooli endistest direktoritest oli tsiusklik mees ja isegi tema ksis minu kest, et kas minu usk mind bioloogia petamisel ei sega. Aga see testi ei sega.


Aga kuidas sa suhtud kohustuslikku usupetusse koolis?

Ma jtaksin selle vabaduseks. Ma tean, et usupetus ei saa tuua midagi halba. Aga seda petust saab lasteni toimetada ka mitte usupetuse nime all, vaid sidudes kiki neid reegleid ja tdesid meie igapevaelu ja petusega. See ei pea tingimata olema kohustuslik usupetus.


Sa mainisid he oma lgastusallikana muusikat. Kas sa oled kunagi ka ise aktiivselt muusikat teinud?

Ei, kahjuks ei ole. Ma olen muusika nautija.


Kui ma su koju siia Krdla relinna majja tulin, siis sa kuulasid parajasti hte plaati, mille autorit ma elades poleks ra arvanud. See oli Arvo Prt. Mis muusika sulle ldiselt meeldib?

Mulle meeldib instrumentaalmuusika. Ma olen peva lpuks snadest ja jutust kllastunud. Nii et ma valin muusika, kuhu vin snad ise juurde melda. Mulle meeldib vga viiul ja meeldib klaver ja ma armastan tsisemat muusikat.


Hiiumaal ei kuule elavas esituses muusikat vist kuigi tihti?

Ei kuule. Kontserte on sna vhe. Aga vimaluse korral valin just muusika; snalavastusi ma vga ei vaata. Olen pigem muusika kuulaja ja balleti vaataja. Ma pean oma leiva rkimisega vlja teenima (naerab), seeprast meeldib mulle lgastusena see, kus snu pole.


Tunnustusest ja tulevikust


Nd pean les tunnistama ka selle, miks ma just nd sinuga intervjuud tegema tulla tahtsin; tuttavad oleme ju juba vga ammu ja sinu tid tean ma ka. See phjus oli hsti formaalne: sul on siin aknalaual ks kena asjake Hiiumaa teeneteplaat. Sa olid ks kolmest esimesest, kes selle plaadi said. Ja mullu tunnistati sind ka Hiiumaa aasta petajaks. Nii et taas kord on formaalsed asjad andnud phjust mitteformaalseks jutuajamiseks. Kui thtsad on sulle endale sellised formaalsed tunnustused?

Tunnustus on alati thtis ja ka minule on tunnustus thtis, kuigi maavalitsuse teeneteplaat oli mulle lbi ja lhki llatus ja ma olen selle prast vheke oma sdantki valutanud. Ma tean, et meil on siin saarel nii suurepraseid tegijaid, et ma ikka veel mtlen, kas ma olin ige inimene seda tunnustust plvima. Aga ma olen selle eest vga tnulik ja mul on selle le hea meel. See annab ainult judu juurde edasi ttada.


Aga on ju igal juhul vahva, et ks selle tunnustuse esimestest plvinutest oli petaja?

Vaat see on jah hea! Kui see juhtusin seekord olema mina, siis vga tore ja aith.


Ja lpuks ma arvan, et sa oled, aga ksin siiski igaks juhuks le: kas sa oled Hiiumaa loodushariduse suhtes vrdlemisi optimistlik?

(sna kahtleva no ja hlega.) Ma olen optimistlik sel juhul, kui ma nen riiklikku tuge ja koostvalmidust. Kui seda ei tule, kui kik jb endiselt nii, nagu ta praegu on et ta kll toimib ja inimesed, kes seda teevad, tahavad seda teha, aga ainult entusiasmi toel , siis on selge, et keegi ei jua midagi lpmatuseni. Kige thtsam on ju see, et keskkonnahoidlik mtteviis juaks igas vanuses ja vimalikult paljude inimesteni.



Palade phikooli bioloogiapetajal Karin Poolal Hiiumaal klas kinud Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012