Eesti Looduse fotov�istlus
2008/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/9
Buldooseri ja kopaga looduse ve(r)esoonte kallal

Broolaua taga istuv ametnik keerab kraanist vett ja joob tassi kohvi. Talle ei tule phegi, et ilma puhta mageveeta ei saaks kohvi teha. Veelgi enam: et inimorganismis on tervelt 70% vett. Asetanud lauale jrjekordse metsakuivendusprojekti, asub ta reipa entusiasmiga tmbama joonlaua ja pliiatsiga jooni Emakese Looduse pinnale: Siit tmban trassi jkke. Mis forellijgi? Mis Natura? Need on meie jaoks eesvoolukraavid metsa(reo)veele. Siin aga kuivendame ra Paide linna veehaarde limuslik on mets, linn vaadaku ise, kust vett vtab, vett on meil kllalt!

Eesti on vike maa. Vljastpoolt tulijale tunduvad paljud meie linnadki pigem alevi vi kla mtu. Sedasama vib elda ka enamiku meie siseveekogude, eriti aga jgede kohta: jeks liigitatud veekogud on tegelikult ennem ojad. Vimsaid, testi je mtu vooluveekogusid on meil vhe: Kasari ja Emajgi ning Prnu jgi kesk- ja alamjooksul. Nib, et alles Eesti piiril ja vljaspool on vetevana tegutsenud tes ja iguses: Narva jgi, Euraasia mistes tsine jgi, kujundab meie idapiiri.

Paraku on paljud meie jed hakanud sarnanema hoopis kraavidega, eriti Jrvamaal. Neisse on jtnud jljed stalinistlikud kampaaniad: Me ei oota looduselt armuande, vaid vtame need! Nnda kratsesid punalipulised tegutsejad, ja kopp lkati jkke.


Maaparandus Vodja jel. Uurime lhemalt, kuidas on inimene Vodja je sngi muutnud. Alustame olukorrast 17. sajandi lpul, tpsemalt 1680. aastatel [2]. Tollal kasvatati tegusalt teravilja. Euroopa turg oli Eesti rukkile avatud ja meie rukis oodatud ning mitmelgi pool oli pllumaad rohkem kui tnapeval. Saades alguse Viisu lhedalt Kaaruka allikatest, kulges Vodja jgi oma looduslikus sngis, lbis Mo asula ja suubus kahe haruna Paide all Prnu jkke (# 1, vt. ka uuemat kaarti # 2). Toona saadi lbi ilma kuivendamata. Kuna kimas oli misate riigistamine, siis pras riik senisest suuremat thelepanu ka metsale. Mrkimisvrne on asjaolu, et Vodja alamjooksu piirkonna kaardile on puistu kohta tehtud mrge: noorte kaasikute ja psastikega, mille vahel asuvad siin ja seal heinamaalapid (Sijdlnt med ung Birk och Wijdebuskar, bergas h uppa hr och ther). Selle juurde tuleme veel tagasi.

Kolmandalt illustratsioonilt (# 3) leiab kaks kaarti Vodja je keskjooksu kohta Mo juures. Neist vasakpoolne on 1938. aasta olukorda kajastav plaan. On teada, et juba selleks ajaks oli gvendatud Vodja je lemjooks Most lesvoolu. Vodja je kesk- ja alamjooks kulges looduslikus sngis. Osaliselt voolas vett ka pris suudmealal, ehkki sng oli seal suure kraaviga lbi ligatud (kaardil pole nidatud). Selle vana plaani krval on aga uuem, 1995. aastal Eesti kaardikeskuse vlja antud kaart. Neid eri ajast prit kaarte hoolega uurides jb silma, et prast 1938. aastat on gvendatud ka Vodja je sng Mos ja sealt allavoolu.

Most allavoolu jvat Vodja kesk- ja alamjooksu ala, samuti lheduses asuvat Prnu jge hakati ulatuslikult kraavitama ning jesngi svendama ja gvendama alates 1951. aastast neid maaparandustid tehti juba kampaania korras. Rajati metsakuivendusvrk: kaevati kraavid, kuivendati peaaegu kik kaldaallikad ning kogu jgi kuni suudmeni hakkas voolama uues, kraavitaolises sngis. Paide linna klje all kulgenud Prnu jkke lkati 1938. aastaks sisse phja poolt lhtuv kraav. 1950. aastatel pikendati seda kuni Sillaotsani linnast phja pool ning jgi juhiti Paide linna vahetust lhedusest eemale, eespool mainitud suurde kraavi. Sellega ligati ra varasem, Paide Vallime all kunagise veski juures asunud Vodja je looduslik suue Prnu jkke. Vodja suudmekoht Prnu je uude sngi asub sestpeale kilomeetri vrra linnast eemal.

Seega vib elda, et inimtegevuse tttu ei voola Vodja enam meetritki oma looduslikus sngis. 17. sajandi lpu kaardiga vrreldes (# 5) on ndsel ajal, prast aktiivset metsakuivendust, puistu Vodja-Paide piirkonnas muutunud vga vhe. Endiselt kasvavad Vodja alamjooksul ja vahetult Paide lheduses samasugused noored kased (sookased) ja laiuvad psasniidud, nii et pigem vib rkida status quost. Sama vib elda niteks ka Reopalu ja Prnu je liitumispiirkonna kohta. Sestap tekib ksimus: kas sel kuivendusel oli mtet kui viimase poolesaja aasta kraavitustde tttu pole olukord muutunud?


Kuivendamise rumalus. Prnu je svendatud osal Tarbja klast kuni praeguse Vodja je suudmekohani ei ole enam arvestatavat kalanduslikku thtsust. Sellest ajast peale kannatab kunagi tervelt kahes harus Prnu jkke suubunud Vodja jgi jrjest sveneva veevaeguse kes ning jeforellile ei jtku toidurikkaid elupaiku. Veel 1980. aastatel ohtralt leidunud lepamaimu on praegusajal jes vga vhe: tema toidulava on kadunud. Kalamajandustde tttu on jeforelli arvukus olnud nukogude ajal kll heas seisus, kuid kala kasv, mis rootsiaegsete andmete phjal oli niigi vrdlemisi tagasihoidlik, on veelgi enam kiduma jnud. Kige raskem on haugil: kuna suurvesi ei psi enam leval, jb kude sageli kuivale. Prnu jel, samuti Jrvamaale jval Tri-Allikul tsteti samal kmnendil Prnu je svendamise kigus kopaga kaldale kogu elustik, sh. angerjad (kalasportlase Egon Pllu andmed 1995. aastast). Angerja levila ulatus veel 1580. aastatel Paide linna alla ja toona pti teda sna palju. Prnu je kesk- ja lemjooksul pole angerjas aga enam taastunud.

Ent kuidas saakski kala kasvada, kui vett ei ole piisavalt? Kiirelt ra voolav sodine vihmaveetulv ei kompenseeri alaliselt vajaminevat, kuid ndseks puudujvat puhast ja klma phjavett. Pealegi tekib nimelt gvendatud veekogudes tormakas tulvavesi, mis vib teha suurt kahju ka inimkeskkonnale. Teadlaste andmeil on nukogudeaegse kraavitamise tttu Nurmsi, Vodja ja Esna piirkonnas ra juhitava phjavee hulk alates 1970. aastatest olnud kuni tuhat liitrit sekundis. Sel viisil saab puhtast, inimtarbeks klblikust allikaveest saastane kraavivesi. Juba siis soovitati luua allikate ja jevalglate kaitsetsoonid [1]. Tsi, tihti on kuivendamisega loodust rikutud ka arenenud kapitalistlikes maades Euroopas ja Phja-Ameerikas. Viimase kolmekmne aasta jooksul on siiski hakatud mistma kuivendamise rumalust; ammu on alanud nn. loodusele tagasimaksmise aeg: metsakraavid lkatakse vimaluse korral kinni ning jed lastakse uuesti looduslikku sngi [3]. Kuid kahjuks mitte praegusaegses Eestis.


Euroopasse minek meie moodi. Vodja ja Esna je alamjooks on mne silinud liigi tttu arvatud Natura 2000 alade hulka. Sellegipoolest ei takistanud see riigimetsa majandamise keskust, kes mitte ainult ei rekonstrueerinud Stalini-aegse kraavivrgu, vaid kaevas samasse piirkonda lausa uusi kraave. Et srast kraavitamist pisut leevendada, on nende tde kigus suublate lhedusse rajatud nn. settebasseinid. RMK on seejuures mrkinud, et prast kraavide valmimist kaotavad need basseinid oma otstarbe. Seega ei vastuta nemad enam basseinide ning ksiti kogu Natura-alale suubuva saaste ja sette eest [4]. Kunagi soovitatud allikate ja jevalglate kaitsetsoonidest pole enam juttugi. Kopsaka raha eest on loodusvrtused maha mdud. Pealegi ei ole mitmel Esna jkke suubuval kraavil Ohakametsa ligus settekaeve planeeritudki. Vodja alamjooksuga rbiti kulgev kraav on rajatud otse paesse, mis on seadusega keelatud. Kas see ongi Euroopasse minek Eesti moodi elukeskkonda vaesestades, vastu ttades Euroopa Liidu direktiividele, mille sihiks on seatud hoopis loodusliku mitmekesisuse taastamine. Tsi, erandjuhul vib jgede svendamise elustikule ka kasu tuua. Niteks Esna je alamjooks kuni suudmeni, kus svendatud sng on kindlas rtmis knakuline ehk nagu looduslik jesng. Siiski ei olnud seejuures siht loodusele heategu teha, taheti vaid ruumi samasse rajatavale Paide tehisjrvele.


Kaovad allikad, taimed ja loomastik. Meie joomisklbliku magevee maa-aluse reservuaari vljundid allikad lasti alla nimelt stalinistliku aja ja jrgnevate kmnendite hoogtdega. Nnda on Endla looduskaitsealale jva Oostriku peaallika vee vljavool prast 1960. aastatel tehtud maaparandustid vhenenud kmme korda, Norra peaallikast on prast Vaol tehtud maaparandustid saanud aga konnatiik. Allikast lhtuva Norra oja phjast tsteti kopaga kaldale surema kik elav: kalad, vhid ja muud viksemad phjaloomad, samuti taimed. Kuna elupaigad on hvitatud, siis endises rikkuses vee-elustik enam taastuda ei ole suutnud. Oostriku je alamjooksust ji prast gvendamist alles eesvool. Je keskjooksule lkati sisse sgavad metsakraavid igal kevadel tulvab neist jkke aina uusi tintmusti turbahappeseid mudavoole, mis edasi liikudes matavad vahepeal uuesti tekkida judnud elu ja peletavad kalad. Nii juhtus ka allikase Vlingi jega aastal 1964. Turbakraavidest sisse voolanud turvas ja liiv mattis enda alla kik: kadusid phjaloomad ja taimed, seejrel ka kalad. Kallastel hvisid krged kuldkingapuhmad ja kolme-nelja meetri krgune kadakamets. Praeguseks on vee-elustik selles jes kuigivrd taastunud, sest nneks seda jge ei svendatud. Kuid kunagi Vlingi je keskjooksul leidunud kuldkingad ja kadakad pole siin enam kasvama hakanud. Varem selgeveeline oja kobrutab nd vihmade ajal turbasest happevahust nagu seebivesi. Je kaldalt olen aga leidnud erakordselt pikki surnud kadakate tvesid. Need lebavad nagu langenud sdurid inimese saamahimu ees.


Ja mis siis, hikab kohvi lpuni joonud ametnik. Aga metsakvartali boniteet tusis meie andmetel tervelt pgala vrra! lhingelikes sinisilmades peegeldub nri rahulolu.


1. Aruja, Madis jt. 1976. Pandivere piirkonna kaitseks 2. Eesti Loodus 27 (10): 628633.

2. Eesti ajalooarhiiv. Fond: 1-2-C IV 175.

3. Madsen, Bent Lauge 1995. Danish Watercourses. Ten years with the New Watercourse Act. Collected Examples of Maintenance and Restoration. Danish Enivonmental Protection Agency. Miljnyt 11.

4. Riigimetsa majandamise keskuse Vtsa osakonna metsakuivendusprojekt 2004. AS Maa ja Vesi.



Kalle Kroon
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012