Eesti Looduse fotov�istlus
2008/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2008/9
Soontaga matkarada Vikese Emaje metsades

Jaanuarinumbri matkarajaloos tegime tutvust Prnumaa sna krvalise kandiga toonane rnnulugu juhatas Soontagana maalinna ja samanimelisse sohu. Sedapuhku viib matkatee sna sarnase nimega kohta, ent hoopis teistsugusele maastikule, nimelt Soontaga metsadesse Valgamaal.

Kohanime jrgi viks eeldada, et kllap on Soontaga ks suurte soodega piiratud kant. Ent kaarti uurides ei leia selle kla mbrusest ulatuslikke soolaamasid. Kll on viksemaid soiseid kohti, samuti Vikese Emaje oma laia niiske lammialaga.

Valgamaa Soontaga kla uhkus on aga hoopis mets: siin kasvavad ilusad mnni- ja kuusemetsad, vhem on kaasikuid ja sanglepikuid ning muid lehtpuupuistuid. Et hoida loodusvrtusi metsakooslusi, niite ja kaitsealuseid liike on siia rajatud looduskaitseala. ksiti on hoolitsetud sellegi eest, et huvilised saaksid siinse maastiku, looduse ja ajalooga tutvuda: teede rest leiab kaitseala tutvustavad kaardiga teabetahvlid, Saeveski tehisjrve juurde on rajatud laagri- ja telkimispaik, samuti metsaonn, huvilistele on ette valmistatud ka piirkonda tutvustav matkarada.


Metsaonn ja laagripaik neid meil learu ei ole. Saeveski paisjrve rde viivad nii Soontaga kla kui ka Pikasilla poolt sna heas korras kruusa- ja pinnaseteed. Neil oleks jalgrattaga veelgi mnusam kulgeda, kui vaid autosid harvem vuraks mni kiirustab testi leliia. Ehkki on suvi, kuid see pole ainus phjus. Paisjrve res on avar ja mnus laagripaik lkkeasemete, pinkide ja laudadega, samuti katusega istumiskoht; ei puudu ka grillahi ja alkivann, kttepuidki paistab olevat. Teisele poole jrve, otse veekogu kaldale on ehitatud aga saunaga metsaonn, kuhu kigile ligips prii. Just need tmbenumbrid meelitavad seltskondi siia aega veetma. Meie laagripaigas viibimise ajal saabubki olukorda hindama mitu autotit jmme, keda vihmase ilma tttu paistab rohkem huvitavat too metsamaja. Sinna on end mnusalt sisse seadnud lasterikas pere. Noorukite seltskond lahkub peagi, kuid varsti on kohal uued huvilised. Selge see, et srased korda tehtud ning hoolitsetud olengukohad on hinnatud ehk on neid veel liialt vhe?

Ent meid meelitas Soontaga looduskaitsealale siinne metsapperada. See on viitade ja teabetahvlitega umbes kolme kilomeetri pikkune jalgsiteekond, mis enamjaolt kulgeb metsa all ja tutvustabki ennekike metsaga seonduvat, peale selle viib rada ka Vikese Emaje rde.


Neb sihvakaid mnde, aga ka tuulest murtud ja pdra sdud puid. Jtame kenade plispuudega puhkeplatsi selja taha ning suundume viida jrgi liivasele metsateele. Kuigi maastikuliselt asub Soontaga kaitseala madalal Valga nos, ei ole reljeef matkarajal hti vga tasane vahelduvat maastikku laugemate ja jrsemate tusude ning langustega on omajagu. Nnda sammumegi krgemale metsa alla ja kname esimese teabetahvli poole. Kllap juba enne seda mrkavad thelepanelikumad metsahuvilised raja mbruses sirguvaid mnde ks kenam ja vrikam kui teine. Tegu on 270-aastase geneetilise reservaadi mnnikuga, mis oli kaitse all juba misa ajal. Ehk teisisnu: siin kasvavad piirkonnale tpilised, htlasi parimate geneetiliste omadustega eksemplarid. Vanu, le 250-aastasi mnnikuid on kaitsealal veelgi, kokku 48 hektari jagu. Mnnid paeluvad Soontaga matkarajal jalutades htesoodu pilku.

ksiti neb siin rgmetsataolisi kooslusi, kus kasvamas eri vanusega puid, sekka veel jalal seisvaid vi juba maha langenud tkaid. Niisamuti on neile metsadele omased hilud vheldased lagedad alad, mis tekkinud looduslike protsesside tulemusel: puud on hvinud loomuliku vananemise, seen- vi putukahaiguste, ulukikahjustuse vi tormi tttu. Inimene ei ole ttanud neid koristama, ja polegi vaja, sest looduslhedased metsad on omaette vrtus nii oma ilme kui ka liigirohkuse poolest.

Tormituultest rsitud metsaalusele juhib thelepanu ka jrgmine teabetahvel. Need kased ja kuused on siin pikutanud juba 2001. aasta juulist, mil tugevad tuuled kimbutasid metsi mitmel pool Eestis, kige enam aga Kirde- ja Ida-Eestis. Sirvides toonast kroonikat, oli tegu tavalisest pikaealisemate ja ulatuslikemate trombidega, mis tuiskasid umbes 30 m/s kiirusega lausa sadakond kilomeetrit. Nnda prati niteks segi umbkaudu neli tuhat hektarit riigimetsa, sellest peaaegu kaks korda suurem ala vajas sanitaarraiet. Kahju mdeti loomulikult kmnetes miljonites kroonides, ent looduse vastu kohut kia ei saa.

Pisut rohkem saaks ra teha aga niteks selleks, et pdrad noori puid ei kahjustaks. Ent alati ei pruugi abinudki psta. Igatahes, tuulemurrukohast mda okkast ja samblast metsateed edasi vantsides juame nooremasse metsa kuusemetsa. mberringi on nha palju kahjustatud kuuski, mustad armid seljas. Teadagi, kes siin koorimas on kinud ikka meie metsade hed suurimad elukad pdrad.

Nood metsalaevad on htepuhku pahandust teinud, iseranis keeruline oli metsakasvatajatele olukord 1970.1980. aastatel, mil ptrade arvukus oli mnede hinnangute jrgi lausa 30 000 isendit (praegusajal umbes 12 000) ning kahjustatud metsi seeprast palju. Kuusekoort meeldib neile sa eriti talvel, kui muud toidupoolist on vhem saada. Samuti kivad nad khutidet otsimas noortes mnnikutes, nksides nende vrseid ja koort, mistttu mnnihakatised hukkuvad vi nende kasv jb kiratsema. Aasta ringi kuuluvad ptrade toidupoolise hulka ka pajude, haabade, kaskede jt. lehtpuude vrsed ning suvel lehedki, samuti muud rohttaimed, puhmad, samblikud ja isegi seened.

Kuid teatakse rkida, et kuusekoore kallale ei kipu pdrad niisama nlja prast: kuusekoores on tunduvalt rohkem mineraalaineid ja vitamiine vrreldes mne teise puuliigiga. Pealegi on kuusel just sellised ained, mida pdra organism suudab hsti omastada. Seeprast rajatakse metsa alla ptradele soolakuid, et nnda leevendad nende isu teatud ainete jrele ja psta metsi kahjustuste eest.


Meie viksem Emajgi. Armistunud kuuskede alalt juhatab rada aina lhemale Vikesele Emajele. Krgel knkalael sammudes vib lbi puuvrade tema lammi juba mnda aega piielda.

Ent enne, kui pris alla oruphja laskume, saame tutvuda killukesega siinsest ajaloost. Matkatee res puude vilus vib mrgata pehme samblavaibaga vooderdatud auke, mis mrgivad Teise maailmasja aegseid kaitserajatisi.

KoivaVikese Emaje joonel asus 1944. aasta augustis Saksa ksuste kaitseliin Walk. Nende vgede koosseisus vitles ka eesti mehi, sh. Prnu- ja Valgamaa maleva lahingupataljonid. hisel jul ldi tagasi vastase Punaarmee katse letada Vike Emajgi. Iseranis verised lahingud puhkesid prast seda, kui punavelastel nnestus Pikasilla juurde pseda ning nad asusid je lhedal paikneva teeristi mber sillapead looma. Ndalapevad kestnud lahingute kigus kandsid mlemad pooled raskeid kaotusi, kuid venelastel ei nnestunud Saksa ksuste kaitset murda ning sillapea ji neil laiendamata [3]. Toonase geda lahingutegevuse tttu sai kahjustada ka mets. Metsaalused augud pole aga ainus mrk, mis sjategevust meenutama on jnud. Siin Vikese Emaje piirkonnas raielankidel ttavad metsamehed satuvad praegusajalgi mrsukildude peale ning kllap peidab maapu seda omaaegset sjamoona vi selle tkke rohkemgi.

Jttes vanad kaevikud selja taha, astume jrsust oruveerust alla Vikese Emaje juurde. See jgi on Soontaga looduskaitseala lnepiiriks 4,5 kilomeetri jagu. Tegu on Luna-Eesti suurimate vooluveekogude sekka kuuluva jega, tema pikkus on htekokku 83 kilomeetrit ning valgla hlmab 1380 ruutkilomeetrit. Mned peavad Vikese Emaje alguseks Vikese Muname nlvaallikat, ent tuntum lte asub hoopis Sihva kla lhedal Phajrve lunasopis.

Esialgu sna oja mtu oleva vooluveekoguna tungib Vike Emajgi Otep krgustikult aina lunasse Valga poole. Palju laiema sngi saab jgi prast Iigastet: sealtmaalt kulgeb veevool aegamisi phja poole, ikka lhemale oma suublale Vrtsjrves. Jgevestest allavoolu on Vikese Emaje kaldad aga valdavalt metsased ja soised ning jgi on laia, kohati kuni kahe kilomeetri laiuse orulammiga. Seda laiutavat lammi psaste ja krge rohurindega saab imetleda ka matkarajalt.

Koht, kuhu oru veerust alla tulles judsime, kannab palgiparvetuse jrgi Palkparve nime. Praegusajal pole parvetusest enam jlgegi, aga kohanime veel mletatakse. Kunagi veeti talvel metsas ligatud saepalgid just siia je rde. Kevadel, kui j oli linud, tugati palgihunnik jkke ning tehti nendest parved. Nnda puksiti palgikoorem le Vrtsjrve, mda Emajge Tartus olevasse saeveskisse. Viimased parved aeti kokku ja saadeti veeteed pidi Tartu poole 1950. aastate lpus.

Vikese Emaje kalarohkusele viitavad matkarajarsed arvukad ngitsemiskohad ning niiskele kaldapinnasele rajatud lkkeasemed, samuti jel tegutsevad kalamehed. Enamasti ptakse siit srge, ahvenat ja haugi. Ent Vike Emajgi on oluline ka Vrtsjrve kaladele, kellele jgi on sigimis- ja toitumispaik, samuti thtis rndetee.

Vihma jrel on matkatee piki Emaje rt sna vesine. Sooja suveilma tttu on sski ning muid kihulasi ttult palju. Sellest hoolimata on rajarne metsaalune muljetavaldav: meist vasemal on tihe ja lbipsmatu metsalodu, mida ilmestavad oksi mda aina krgemale ronivad humalad. Kel tahtmist, saab loomulikult Emaje res puhata: peale vikeste jersete tuleasemete on enne mnni-kuusemetsa alla tagasi pramist ka palju parem plats ettevalmistatud lkkekoha ning varjualusega.


Hiidmnd ja tema vaigutatud naabrid. Jrgnev krge mnniku alune rajalik kulgeb mda pikka sirget sihti. Mets siin kuigipalju ei muutu, ikka krged sihvakate tvedega mnnid, sekka mned kuused, puhmarindes kasvamas hulganisti mustikat. Mnele rajarsele mnnile on teabetahvlil ka thelepanu juhitud. Esimene selline on juba silmanhtavalt teistest erinev. Temal on vanust umbes 300 aastat ja krgust 33,5 meetrit, tve mbermduks on 1,3 meetri krguselt saadud aga 270 cm. Tollest hiidmnnist tki maad edasi leiame jrgmise teabepunkti. Sedapuhku on juhitud thelepanu mitmele mnnile, millel kalasabamuster peale joonistatud. Ent neid vdilisi tvesid vib kaitsealal liikudes mujalgi mrgata. Sellised mrgid puudel on mulle hsti teada, mletan veel aegagi, mil nende likehaavade otstes vaigukogumistopse hoiti (ja kll oli tore plast- vi plekkanumates olevat vaiku pulgaga sonkida). Praegusajal pole srast vaigukogumist Eestis enam kuskil nha. Kuid nukogude ajal kasutas keemiatstus trpentinide valmistamisel tooraineks sedasama vaiku. Toona vaigutati tavaliselt teise kategooria metsades enne lppraiet: puu tvesse ligati sooned ehk karrid, mida mda vaik voolas puu klge kinnitatud koonusekujulistesse topsidesse.

Meil vaigutati mnde ja kuuski nende puidule on iseloomulikud nn. vaigukigud ehk nes torukesed. Puudele on vaik oluline ennekike selleks, et kaitsta ennast haiguste ja kahjurite eest. Sestap on inimenegi seda ravivahendina tarvitanud. Niteks kasutati mnnivaigu ttlemisel saadud trpentini baktereid hvitava vahendina mitmesugustes lides ja salvides, lihase- ja liigesepletiku ning hingamisteede haiguste korral. Kuid vaiku sai kasutada mitmes teiseski valdkonnas, niteks lakkide ja vrvide valmistamisel, seebi tootmisel jne. Eestis hakati ulatuslikumalt metsi vaigutama 1940. aastal, mil katsetusteks mrgiti ra umbes 15 000 mndi Luna-Eestis [1]. Tstusliku tootmise tarbeks asuti meie metsi vaigutama prast Teist maailmasda, see tegevus hbus aga Eesti taasiseseisvumise jrel.

Kui sirge siht lppenud, saavad otsa ka uhked mnnikud ning peagi hakkab paistma tuttav Saeveski paisjrv. Tpsemini viib matkatee metsa alt paisjrve lunasopi kige kitsama koha juurde. Sealt le silla tulles kaob rada taas metsa alla. Sedakorda juba sna tiheda lehtmetsa alla, ent maastik on siingi vaheldusrikas, paari jrsema tusuga. Metsaonni juures letame teise kitsa jrvesopi ning peagi on meie rnnak lpukorral. Aga enne, kui laagriplatsile tagasi juame, tutvume matkarajal veel paari vaatamisvrsusega.


Kes oli doktor Hermann? Mdudes metsaonnist, tuleks teha knak vasemale paisjrve poole. Sealt puude varjust vikeselt krgendilt leiab mlestussamba doktor Hermann Walterile. Tegelikult pole doktor Hermann selle paigaga peaaegu ldse seotud olnud. Seevastu tegutses siinmail tema vend, kes tegeles toonases Soontaga jahimetskonnas jahimeeste vljappega. Mlestusmrgi rajas ta koos venna spradega siia prast Hermanni traagilist surma Phja-Jmere ekspeditsioonil. Sellegipoolest tasub pikemalt meenutada, milliste tegudega paistis oma eluajal silma Hermann Walter.

Ta sndis 1864. aasta oktoobris Valga lhedal oma isale kuulunud misas. likoolihariduse sai Hermann Walter Tartus arstiteaduskonnas. Aastail 18921895 elas ta Riias ning ttas sealses koolerabarakis ja linnahaiglas. Seejrel tiendas end aasta vltel Berliinis ja Viinis ning jtkas oma ametit eraarstina Tartus. Kuna Hermann oli tuntud arst, sai ta peagi kutse osaleda Vene teaduste akadeemia esimesel polaarekspeditsioonil (Zarja ekspeditsioon), mida pidi juhtima Eduard von Toll. Srase auvrse kutse peale otsustas Hermann Walter polaaroludega enne tutvust teha ning 1899. aasta suveks hankis endale tkoha ekspeditsioonil Barentsi merel.

Eduard von Tolli Phja-Jmere ekspeditsioonipeviku phjal vis jreldada, et Hermann Walter oli mitmeklgsete huvidega ning hinnatud inimene: ta oskas vga hsti musitseerida ja malet mngida; tollel uurimisretkel oli Hermann osav ktt, samuti tunnustas Eduard Toll teda tsise suhtumise eest ekspeditsioonisse. Doktori salasoov oli ksipini kia ra ka phjapoolusel. Salamisi oli ta selle le palju mtisklenud, oli isegi arvutanud tpselt vlja, kui palju vib kuluda varustust ning toidumoona, et juda Benneti saarelt phjanabale ning tagasi [2]. Tolli meelepahaks hoolis Hermann aga liialt vhe oma tervisest. Doktor pdis teha retkel kaasa kik td, isegi hoolimata sellest, et teda piinas liigeste reuma ning hel jahiretkel jklmas vees viibimise tttu tekkinud klmetushaigus. See viimane juhtum osutus tervisele aga vga rngaks lgiks ning 3. jaanuaril 1902. aastal (21. detsembril 1901) suri Hermann Walter ilmavaatluste tegemise ajal. Doktori hauakngas on rajatud Kotelni saare loodeossa Walteri neemele. Mlestusmrk temale asub aga siin, Soontaga metsade keskel Saeveski paisjrve res.

Kllap samasorti mlestusmrk olnule on siinne Saeveski paisjrvgi, rajatud arvatavasti juba tsaariajal. Selle juurde ehitatud veskis jahvatati jahu ning ligati mbruskonnast kohale veetud palke laudadeks. Tollaegsest ehitisest ei ole enam kuigipalju alles vaid umbes poolteisemeetri krgused maakivist seinad, mida sdasuviselt varjab lillaieline pdrakanep ja rinnuni hein.



1. Etverk, Ivar 1973. Mnni vaigust ja vaigutamisest. Eesti Loodus 24 (3): 176179.

2. Kaavere, Vello 1967. hest Eduard Tolli kaaslasest. Eesti Loodus 18 (10): 618619.

3. Laar, Mart 2008. Emajgi 1944. II maailmasja lahinguid Luna-Eestis. Varrak.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012