Eesti Looduse fotov�istlus
2008/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2008/10
Hoiuala hu ite kaitseks

Meldes kaitsealadele, meenuvad vrtustena tavaliselt metsad, sood, kotkad ja orhideed. Pisikesed selgrootud ei tule phegi. Kuid just kolme liblikaliigi kaitseks on rajatud Raja-Krevere hoiuala Tartumaal.

Kus iganes kasvab itsevaid taimi ja leidub kemikaalidest vabu kooslusi, lendab ringi mitmesuguseid liblikaid. Oma vrvirohkuse ja lennumaneeriga lisavad nad vaatepildile kirevust ning panevad hu elama. Just seeprast on kunstnik Aleksander Tassa tabavalt nimetanud liblikaid hu iteks [9]. Kuid agara inimtegevuse ja sellest ajendatud maastike ja koosluste muutuste tttu on paljude liblikaliikide arvukus ha kahanenud nad vajavad kaitset.

Raja-Krevere hoiuala loodi Natura 2000 vrgustiku alade valiku tulemusena 2006. aastal [2]. Siinsed kaitsevrtused on kolm liblikaliiki: suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna; # 1), suur-kuldtiib (Lycaena dispar; # 2) ja vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero; # 3), kes kik kuuluvad meil III kaitsekategooriasse ning on ra mrgitud nii Eesti punases raamatus kui ka Euroopa loodusdirektiivis. Peale selle asub hoiualal kontrastvaksiku (Baptria tibiale; # 4) ainuke teadaolev leiukoht Eestis.


Kooslused. Tutvudes eelnimetatud liblikaliikide nudlustega, selgub, et nende elupaik peab olema mosaiikne (# 5). le 85% Raja-Krevere hoiualast hlmab metsamaa, lagedamad alad on looduslikud rohumaad ja ksikud pllud. Inimasustus on vga hre. Metsad on niisked ja kuuluvad peamiselt naadi ning angervaksa kasvukohatpi. Valdavad lehtpuud, eriti kask. Leidub ka ksikuid kuusekultuure. Enamik hoiuala metsi on majandatud. Siin kasvab kmne kuni saja aasta vanuseid metsi, seega on tegu vga vahelduslike elupaikadega [1].


Seire. Hoiualal asub pevaliblikate riikliku seire Raja transekt, kus on liblikaid loendatud juba alates 2004. aastast (# 8). Nelja aasta jooksul on transektil mrgatud kokku 47 liiki liblikaid, seireprogrammi jrgi peetakse seda suureks nitajaks. Peale suur-mosaiikliblika, suur-kuldtiiva, vareskaera-aasasilmiku ja kontrastvaksiku on siin kohatud veel kolme Eestis haruldast vi lokaalse levikuga liblikaliiki: uneliblikas (Heteropterus morpheus), jalaka-kannustiib (Satyrium w-album; # 6) ja vike-kiirgliblikas (Coenonympha hero) [11].


Ohud. Liblikate seisundit ohustavad kige enam elupaikadevaheliste henduskoridoride kadumine kraavide ja sihtide kinnikasvamine ning intensiivpllumajandus. Metsaraie ei kahjusta liikide soodsat seisundit, kui seda planeerida nii, et ei tekiks suuri lagealasid, siliksid kasvukohatbile omased taime- ja puuliigid (# 7) ega tehta raie- ja hooldustid liblikatele eriti rnal ajal, s.o. valmikute lennu ajal maist juulini.

Suurim inimtegevusest tingitud oht on pllumajanduse intensiivistumine, mis toob kaasa mrkkemikaalid ja vetised. Seda tuleb igal juhul vltida, sest liblikad on kemikaalide suhtes vga tundlikud.

Uuselamuid rajades tuleb tagada metsaservade avatus ja luua hoonete mber liblikate levikut soodustav haljastus. Ent pigem peaks alal elamuehitusest ldse hoiduma ja mingil juhul ei tohi kujuneda tiheasustust. nneks pole seda praegu karta, sest enamik hoiuala on riigi metsamaa.

Kindlasti tuleb siin vltida liblikate pki mgiks. Kaitsealuseid liike vib pda ainult loa alusel. Tnini pole lisuurt huvi ala vastu mrgata olnud ja ka tulevikus ei ole plaanis seda turismisihina reklaamida vi rajada siia loodusradasid [8].


Kaitsekord. Raja-Krevere hoiualal kehtib looduskaitseseaduses stestatud kord, eraldi kaitse-eeskirja ei ole. Seadus keelab metsaraie, mis vib kaitsealuseid liike vi nende elupaiku rikkuda ja hvitada. Kui maaomanik soovib rajada teed, eemaldada pinnast, muuta veekogu veetaset vi kaldajoont, kasutada biotsiidi vi taimekaitsevahendit, kultiveerida vi vetada rohumaid, luua vi rekonstrueerida maaparandusrajatisi, tuleb hoiuala valitsejale esitada nuetekohane teatis [3].

Alale on koostatud kaitsekorralduskava [8], kus on esitatud kik selle vrtused, ohud ja liikide kaitseks vajalikud tegevused. Hoiuala haldab Tartumaa keskkonnateenistus ja kaitset korraldab riikliku looduskaitsekeskuse Jgeva-Tartu regioon.

Tavainimesele vivad Raja-Krevere hoiuala mrjad ja enamjaolt majandatud metsad ning siin-seal leiduvad niidu- ja pllulapikesed tunduda igavad. Ent seda, kes oskab mrgata ja rmu tunda kodumaistest hu itest, ootavad siin pikesepaistelistel juunipevadel vga pnevad kohtumised.


1. Avalik metsaregister: http://register.metsad.ee/avalik/

2. Hoiualade kaitse alla vtmine Tartu maakonnas. Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2006. a. mrus nr 129. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1035397

3. Looduskaitseseadus. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=780285

4. Maaameti looduskaitse ja Natura 2000 rakendus. http://xgis.maaamet.ee/

5. Martin, Mati 2006. Suur-kuldtiib. Eesti Loodus 57 (8): 3032.

6. Martin, Mati 2007. Suur-mosaiikliblikas ja teelehe-mosaiikliblikas. Eesti Loodus 58 (5): 254257.

7. Martin, Mati 2007. Vareskaera-aasasilmik. Eesti Loodus 58 (7): 366367.

8. Martin, Mati (koost.) 2007. Raja-Krevere hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 20082017 eelnu. Ksikiri LKK Jgeva-Tartu regioonis ja Tartumaa keskkonnateenistuses.

9. Tamm, Rudolf 1960. Liblikad aia iluks. Eesti Loodus 11 (4): 245247. http://ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art0609liblikadaiailuks

10. Viidalepp, Jaan; Remm, Hans 1996. Eesti liblikate mraja. Valgus, Tallinn.

11. unap, Erki (koost.) 2008. Riikliku keskkonnaseire allprogrammi pevaliblikate seire 2007. a. lpparuanne. http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?id=13&act=show_reports&subact=&prog_id=628219542&subprog_id=852899911



Eike Vunk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012