Eesti Looduse fotov�istlus
01/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
aasta lind EL 01/2003
Varesele valu, harakale haigus ehk selle aasta lind on harakas

Intelligentseimat laululindu harakat (Pica pica) tuntakse eelkige eredast mustvalgest sulestikust ja khedast kdinast. Videtavalt pole sellel hsti tuntud vareslasel htegi musta sulge. Kik mustad suled on pelgalt optiline silmapett, tegemist on roheliste, siniste, violetsete, pruunide ja pronksivrvi sulgedega. Eesti ornitoloogiahing valis haraka 2003. aasta linnuks.

Pika lehvikutaolise saba, valge khualuse ja lasulestikuga harakas on levinud peaaegu kogu Palearktises, samuti Hiinas, Pakistanis, Iraagis, Koreas ja Phja-Ameerikas. Haraka 12 alamliigist elutseb meil alamliik fennorum, kelle levila hlmab suure osa Ida-Euroopast: Phja-Soomest Ukrainani ja Norrast Phja-Dvina ning Petora jeni Uurali mestikus [1, 3].

Peamiselt asustab harakas mitmesuguseid metsi ja psastikke, aedu, parke ja vsastunud jelamme. Ta eelistab tihedamaid psastikke pldudevahelistes metsatukkades vi suuremate metsade servades. Harakas vldib metsalaamasid: kultuurmaasiku liigina on jrjest svenev urbaniseerumine suurendanud harakate arvukust kogu areaali ulatuses.

Eestis on harakas le kogu maa levinud tavaline ja arvukas pesitseja, puududes vaid Soome lahe saartel. Arvukuse langus 1940.1960. aastatel asendus 1970ndatel vastupidise suundumusega: harakast sai tavaline pesitseja ka linnade mbruses, linnaparkides ja kalmistutel [4].

Enamjaolt paigalinnuna uitab harakas lhemaid vahemaid, kuigi levila phjapiirkondades teeb ta ulatuslikke hulgulende luna poole. Nii jbki enamik haraka rngastusleide kogu levila ulatuses 3040 km raadiusesse. Niteks Suurbritannias uitab 80% harakaist ringi vhem kui 64 km2 alal [1]. Rootsi phjaosas on aga olukord pisut teistsugune, kusjuures noored harakad on hulguliikumisele altimad kui tiskasvanud isendid.

Ka Soomes on mitu rngastusleidu saadud le saja kilomeetri kauguselt (ks koguni 450 km rngastuskohast eemalt). ks Tartu lhistel pesapojana rngastatud harakas on tabatud Venemaalt Peterburi eeslinnast. Kuid ilmselgelt on tegemist erandiga.

Tpilise metsalinnuna tekitab avamere kohal lendamine harakas pisut paanikat, kuid rndesarnaseid liikumisi on korduvalt theldatud nii Rootsi, Taani kui ka Kprose linnujaamades, kusjuures meri letatakse peaaegu kilomeetri krgusel kuni paarisajaisendilise rhmana.


Harakapaar pole truuduse musternidis. Pigem ksiku kui rhmades tegutseva linnuna on harakas monogaamne ning kord valitud paarilisega psitakse vimaluse korral koos aastaid. Thele pandud on siiski kaht bigaamiajuhtumit. Samas on Madalmaadest teada, et kolmandik harakatest vahetas paarilist igal aastal, tavaliselt vahetati samal ajal ka pesitusterritooriumi. Kui pesitsusajal hukkub isaslind, siis vtab ala le uus harakapaar. Hukkunud emaslinnu asemele kosib isaslind uue paarilise naaberterritooriumilt vi mittepesitsevate lindude seast.

Kui pesitsusterritoorium osutub sobivaks, ei pruugi harakapaar kord omaks vetud piirkonnast lahkuda mitmel aastal ka mittepesitsusajal. Sltuvalt populatsiooni asustustihedusest vib mittepesitsevate harakate arv kndida kuni viiendikuni Hollandis, 40 protsendini Inglismaal ja 60 protsendini Rootsis. Samas on Taanis mittepesitsejate osathtsus vaid viis protsenti isendite ldarvust. Niisugustes kuni 50 isendist koosnevates mittepesitsejate salkades moodustavad le poole noored isaslinnud [1].

Kuigi levila lunapoolsematel aladel hakkavad harakad mulluseid pesi kohendama vi uusi ehitama juba detsembris, algab meil pesitsemine ikkagi aprillis. Harakas ehitab pesa okstest, valmistab sellele savist aluse ning vajaduse korral ka hreda, mune ja poegi rvlite eest kaitsva katuse. Mnikord vib katus ka puududa, kuid sedasorti enesekindlus on iseloomulik vaid esmaspesitsejatele. Puuokste puudumisel vib harakas pesa punuda ka kikvimalikust olmeprahist. Poola tstuspiirkondades on leitud ka traadist ja metalliribadest, Norras kalavrkudest ehitatud pesi. Pesades bitakse vga sageli nii suvel kui ka talvel. Vliselt sna korratu mulje jtvat pesa vooderdatakse seestpoolt hoolikalt kulu, phu vi mne muu kttesaadava pehme materjaliga.


Pesa asukoht ja pesapuude eelistused on piirkonnast sltuvalt mitmekesised. Kui Inglismaal asub mrgatav osa pesadest tammedel, siis Poolas eelistatakse ploomipuud, Soomes kuuske [1]. Isegi Eestis vib mrgata piirkondlikke erinevusi: Lne-Eesti harakad armastavad leppa, Kesk-Eestis kuuske ning Ida- ja Luna-Eestis paju [3]. Pesa vib olenevalt puu- vi psaliigist asuda 313 meetri krgusel.

Pesasse munetakse aprillis-mais 59, tavaliselt aga kuus rohekashalli taustaga, halli ja pruuniga kirjatud muna. Hauduma asub harakas juba esimese muna munemise jrel ning prast 2123 peva kestvat haudumist hakkavad kooruma esimesed harakatibud. Niisugune limetishoole selgitab harakatibude erinevusi kaalus ja kasvus ning ka viimasena koorunud poegade peaaegu paratamatu hukkumise. Seetttu vib haraka pesast leida suurest munade arvust hoolimata 16, tavaliselt aga 23 poega. Lennuvimeliseks suudavad pojad kasvatada pisut rohkem kui pooled pesitsevad paarid. Kolmandikust munade koguarvust lennuvimestub vaid ks poeg.

Munade ja pesapoegade suurimad vaenlased on meil hallvares ja orav. Kuid piirkonniti on ka siin vga suured erinevused. Niteks Edela-Hispaanias, kus mrgatav osa harakapesadest asub otse maapinnal, on philised pesarstajad rotid ja must-harksaba. Targa ja ettevaatliku linnuna on harakal looduslikke vaenlasi peale inimese vhe. Veel lennuvimetuid poegi vivad murda naaritsad, nugised, khrikud, kassid ja koerad, tiskasvanud lindude suurim hirm nib olevat aga kassikakk ja kanakull [5].

Poegi toidavad mlemad vanalinnud, kusjuures isaslinnud nivad aktiivsemad. Asustustihedust nitab kige paremini vanade pesade olemasolu. Kesk-Euroopas on see 37 paari hel ruutkilomeetril [1], Eestis 1216 paari, linnaparkides ja kalmistutel 510 paari hel ruutkilomeetril [4]. Suurim asustustihedus on Inglismaa phjaosas, kus on leitud pesitsemas 32 paari harakaid hel ruutkilomeetril.

Haraka eluiga pole pikk keskmiselt 45 aastat. Levila eri osades on ldine suremus aastati 3070%. Seni teadaolevalt vanim harakas on elanud Inglismaal, kandes jalarngast pisut le 15 aasta.


Kasside kiusaja, seasgivaras ja tibudervel. Haraka kui kleptoparasiidist kigesja toidusedel on tegelikult hoopis laiem, ulatudes putukarvikutest jnesepoegade ja raibeteni [1, 2]. Paljugi oleneb kohapealsetest oludest. Enamjaolt sb harakas mardikaid, puuvilju ja seemneid, peale selle viksemaid selgroogseid. Putukad on haraka sgisedelis vga thtsad piirkondades, kus neid pidevalt leida vib. Muidu sakse putukaid ja rvikuid peamiselt kevadel ja suvel, taimset toitu ja selgroogseid aga talvel.

Kleptoparasitismile ja rvlusele kalduva haraka paturegister on mnegi taluniku silmis vrt korralikku haavlilaengut. Niteks on harakaid leitud avamas uste taha jetud piimapudeleid ja munakarpe, kuni 10 cm sgavuselt vlja kraapimas kartuleid, rhmaviisiliselt varblastele ja pesast vlja lendavatele piiritajatele jahti pidamas kui ka pesakoobastest vlja pudenenud kaldapsukeste poegi minema tassimas. Teatakse harakaid, kes kivad jrjepidevalt hallgija panipaikades. Saksamaal rstas ks harakapaar kmne hektari suurusel alal 64% avaspesitsejate pesadest. Hoolimata sellest ei testa pikemas perspektiivis miski haraka mju vrvuliste arvukuse piirajana. Poegi toidetakse valdavalt pehmema toiduga, eriti nende esimestel elundalatel.


1. Cramp, Stanley 1994. Birds of Middle-East and North-Africa. 8: 5575.

2. Герцел, Алойз Бернард 1970. Охота в иллустрациях: 226.

3. Kumari, Eerik 1954. Eesti NSV linnud. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn: 301302.

4. Leibak, Eerik; Lilleleht, Vilju, Veromann, Heinrich 1994. Birds of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn.

5. Ling, Ruth 1980. Loomade elu, 6. kd. Valgus, Tallinn: 429430.


Jaanus Aua (1964) on Eesti ornitoloogiahingu projektijuht.



Jaanus Aua
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012