Eesti Looduse fotov�istlus
01/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
essee EL 01/2003
kossteemide insenerid

Kui kortermaja, kus praegu elan, rohkem kui kmme aastat tagasi valmis hakkas saama, kerkis ksimus selle mbruse haljastamisest ja haljastuse maksumusest. Majaehitus oli niigi kallis ja seega ji vhe jrele, mida kulutada. Koosolekul, kus seda arutati, tusis psti taimeteaduse professor Kalevi Kull: Jtke thja muretsemine. Las loodus teeb selle t meie eest ra. Lihtsalt niidame seda, mis ise kasvama hakkab, ja kll see muru varsti tuleb. Meie bioloogidest ja teistest teadusasutuste ttajatest koosnev pstaku seltskond tegigi oma krundipoolega nii. Teine pstak, mida asustas ettevtlikum insenerirahvas, loodusemehe juttu hsti ei uskunud, sest nii ju ometi ei tehta. Ostsid oma poolele mulda ja klvasid muruseemet.

Esimesel paaril aastal vohasid meil maltsad, ohakad ja kesalilled, mida paar korda suve jooksul piirasime vikatiga. Siis lid tasapisi sisse krrelised ja ristik, ning vikat nnestus vahetada muruniiduki vastu. Samal ajal sdis teine pool puaga, mis nende murukatet vgisi hvitada pdis. Oli ju klvatud muru rn, mitte nagu meie poole vintske metsik isehakanu. Umbes viie aasta prast polnud aga kummagi poole vilillekirevatel murudel enam peaaegu mingit vahet. Ainult maksma oli teise poole oma palju kordi rohkem linud.

Millegiprast meenub see mulle, kui mtlen tnapeval tstusriike haaranud niinimetatud taastuskoloogia buumile. Euroopas ringi kies kohtab mndagi imestamapanevat.

Hollandlased hvitasid kunagi majanduskasu nimel oma rabad, nd kib nende taastamine. Ekskavaatoritega kaevatakse maasse hiiglaslikud augud, valatakse betoonist vaheseinad, phja poletleenkile. Ida-Euroopast tuuakse koormatite kaupa turvast. Teadlased lhetatakse mujale uurima, mis rabades kasvab ja sibab, et samu elukaid omagi taastatud rabadesse tuua. koloogid tlevad: ootame nd pisut, sest raba kossteemi vljakujunemine vtab ju vhemalt kmneid aastaid. Rahastajad vastu: ei, kullakesed, me soovime oma investeeringute tulemust kiiresti nha! Maksame juurde, peaasi et ruttu raba saaks.

Vi selline nide. Kaljusel Kulleni poolsaarel Luna-Rootsis laius kunagi idlliline poolavamaastik lambakarjade ja kenasti pgatud kadakatega. hel peval ei tasunud lambad enam ra ja kohalikud istutasid poolsaarele toreda laialehise metsa. Kisin seal hiljuti. Majesteetlike tammede ja vahtrate vrade vahelt paistis sinine meri, kaharad pihlakad kooldusid kaljude kohale. Mets rkkas linnulaulust. Ilus oli. Sellist metsa phjamaises Rootsis juba palju ei ole. Arvasin, et rootslasedki mtlevad nii. Kus sa sellega! Mets plaanis hoopis maha vtta. Mitte et lambakasvatus tasuma oleks hakanud. Lihtsalt vaja taastada see, mis kord oli, maksku see mis maksab. Algust on juba tehtud renditi maa golfiklubidele, need hoiavad maastiku avatuna. Kust muidu kadakate istutamiseks rahagi saada! Ise see maastik loomulikult psima ei hakka, aga lambaid ka ei jua pidada. Eks siis tulgu oti mgiveis appi. Tulevikus nidataksegi turistidele kadakast poolavamaastikku golfivljakute ja oti mgiveistega ning turist hkab vaimustusega: melda, milline autentne maastik.

Kust kik see raha tuleb, et heaoluriigid endale selliseid pikantseid lbusid vivad lubada? Kas mitte ei pea selle hankimiseks kusagil veelgi kiiremini langetama telisi rgseid vihmametsi? Vi veelgi rohkem maad les sonkima, et ammendamatuid maavarasid SKP kasvuks muuta? Vi veelgi rohkem keskkonda reostavat tstust arendama?

Meilgi vtab taastuskoloogia tasapisi hoogu, tihti nendesamade heaoluriikide rahadega. rgu kski kossteemide insener mind mu mlgutuste prast oma vaenlaseks pidama hakaku. Vastupidi, olen veendunud, et taastuskoloogia on vga vajalik ja llas tegevusala ning sellel on teliselt suur tulevik. Kestku meie kaunid alvarid, muinasjutulised puisniidud ja juttselg-krnkonnad! Kuid ka parimate kavatsuste puhul tehakse mnikord vigu. Milles on siin vigade risk? Seal, kus liiguvad suured rahad, on ka kiusatus neid rahasid kasutada peamiselt raha enda prast. Raha antakse ikka rohkem neile, kes midagi uut teha lubavad, mitte neile, kes lihtsalt silitada tahavad. See teeb mulle pisut muret. Arvan, et otsusetegijail tasuks mnegi projekti puhul heksa korda melda, enne kui oma nnistus anda. kki on mnikord selle asemel, et kodukolkas midagi olematut ja kulukat luua, targem rakendada vaid pisut judu kaitsmaks midagi, mis ses paigas veel alles on? Ja kki tasub vahel lihtsalt oodata, kuni loodus, see kossteemide peainsener, ise meie vikesel kaasabil haavad parandab? Tuleb odavam ja jb lastele.


Raivo Mnd (1954) on Tartu likooli loomakoloogia professor.



Raivo Mnd
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012