Eesti Looduse fotov�istlus
01/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
euroopa haruldused EL 01/2003
Kus viks laiujur laiutada?

Laiujur, kes elab peamiselt vikestes seisuveekogudes, tundub seniste levikuandmete jrgi Eestis ige haruldasena. See haruldus vib aga olla tingitud vikeveekogude nrgast uuritusest.

Ujurid (Dytiscus) on sna suured mardikad, kes letavad pikkuselt (34 cm) kiki teisi ujurlasi (Dytiscidae). Seeprast kujutatakse neid meelsasti postmarkidel, stendidel, raamatute esikaantel jne. Ujurlaste sugukond on vga liigi- ja perekonnarikas, kuid enamiku liikide pikkus ei kni sentimeetrinigi ning ngu- ja nimepidi tunnevad neid peale mardikauurijate vhesed.

Eestist on seni leitud seitset liiki ujureid [1]. Umbes samasugune suhe nagu ujuritel ujurlastega, on pirakal laiujuril (Dytiscus latissimus) teiste ujuritega: mida suurem, seda kuulsam. Niteks otimaa mardikauurijad on nimetanud tema jrgi koguni oma ajakirja (vt. fotot), ehkki Briti saartel seda liiki looduses ei leidu. Natura-projekt lisab laiujuri reklaamikampaaniale aina hoogu.

Mida me temast teame. Laiujuri valmikut saab sugulastest eristada ka palja silmaga laienenud tagakeha ja kattetiibade jrgi (vt. fotot). Liiginimetus latissimus tulenebki sellest, et htegi temast laiemat ujurit ei ole. Vastse pea eesserv on erinevalt kigist teistest sama perekonna liikidest ngus, mitte kumer (vt. fotot), nii et mningase vilumuse korral saab ka vastseid mrata palja silmaga.

Euroopa laiujurid elavad peamiselt mandril alalistes seisuveekogudes, kus leidub pikesele avatud tiheda kaldataimestikuga kohti (see on eriti thtis vastsetele). Valmikuid on sageli leitud turba- ja kruusaaukudest ning kalatiikidest, ent enamasti mitte intensiivse pllumajandusega piirkondadest.

Laiujuri valmikud toituvad peamiselt teistest veeputukatest, sealhulgas sudurlastest; neid on leitud ka vhisdaga maiustamas. Jutud sellest liigist kui kalavastsete nuhtlusest on vastuolulised. Erinevalt teistest ujuritest eelistavad laiujuri enda vastsed toiduks ehmestiivaliste vastseid.


Eluviis. Nii valmikud kui ka vastsed kivad korrapraselt veepinnal hingamas. Talvel klmaga tehakse seda harvem. J all talvituvad valmikud kogunevad vimaluse korral kalapgiaukude juurde. Laiujuri elu vib kesta le aasta. Valmikud on sel aktiivsemad kui peval ning lendavad pimedas valguse poole.

Laiujurid paarituvad sgisel, munevad Phja-Euroopas mrtsi lpust mai keskpaigani. Munad on silindrilised, 78 mm pikad ja valged, need paigutatakse kshaaval taimevartesse vi lehtedesse. Vastne koorub mne ndala prast. Nukkumiseks ronib vastne kuivale mnda urkasse vi mtta alla ja ehitab enda mber nukukambri. Selles veedab ta vastsena umbes ndala, nukuna ligi kaks ndalat ja juba moondunud valmikuna veel mne peva.


Levik. Euroopas leidub laiujurit kige rohkem Rootsis ja Soomes; varem oli teda ohtrasti ka Taanis, Saksamaal ja Kirde-Prantsusmaal. Ida pool on teda leitud Baltimaadest, Poolast, Valgevenest ja Venemaalt kuni Altaini vlja.

EPM zooloogia ja botaanika instituudi kogudest leidsin 14 eksemplari, kuid enamikul neist puudus kahjuks etikett leiukoha ja -aja kohta.

Silinud olid jrgmised Eesti leiuandmed: Verevi jrv (Elva Gros-See, aastaarvuta), Emajgi (1929), Amme jgi (1936), Vna (1942), hijrve (1954), Hiiu raba (1959). Vlitdel olen kohanud laiujurit kahel korral: Mgialuse jrves (Misso vallas Vrumaal) 2001. aastal ja Emajes Kastres 2002. aastal.


Staatus. Nagu Soomes ja Rootsis, nii ei kuulu laiujur punasesse raamatusse ka Eestis, ehkki ta meil seda vriks. Lne-Saksamaal on see liik arvatud eriti ohustatute kategooriasse, Valgevenes haruldaste hulka. Kaitse all on ta mitmel pool Kesk-Euroopas, Ungaris kehtivat isegi kogumiskeeld, mille eiramine toob kaasa suure trahvi.

Laiujurit ohustab peamiselt veekogude eutrofeerumine ja kinnikasvamine. Toitumis- ja valgustingimuste muutuste suhtes on eriti tundlikud vastsed. Noori vastseid svad kalad ja linnud.

Selle liigi eluolu parandamiseks vib luua teadaolevate asurkondade lhedusse kuni kahe meetri sgavusi ja kuni 0,2 hektari suurusi tehisveekogusid. Tiikide viletsaid valgustingimusi parandab vsaraie. Asurkonna suurust on ige aeg kontrollida varasuvel. Ujureid saab pda kas kahva vi peibutuspnisega, kuhu on pandud liha.

Eestis teame praegu laiujuri leviku kohta liiga vhe, et teha ldistusi. Vib ainult korrata sama, mida tmmuujurite puhulgi (tmmuujuritest oli meie ajakirjas juttu mdunud aasta veebruari-mrtsinumbris. Toim.): vikesi soise kaldaga jrvi ja muid vikeveekogusid pole seni kuigi phjalikult uurinud ei mardika- ega jrveuurijad. Seeprast on tenoline, et laiujurit leidub meil tegelikult rohkem, kui seni teada. Et see liik on kohapealgi kergesti ratuntav, kuid haruldane, siis ei maksaks kttejuhtunud isenditele liiga teha: laskem nad vette tagasi. Oleksin vga tnulik leiuandmete eest (aeg, koht), ootan neid aadressil: EPM ZBI, 61101 Limnoloogiajaam, Rannu vald, Tartumaa.



1. Foster, Garth 1996. Dytiscus latissimus Linnaeus, 1758. Helsdingen, P. J. van; Willemse, L.; Speight, M. C. D. (eds.). Background information on Invertebrates of the Habitats Directive and the Bern Convention. Part 1: 3139. European Invertebrate Survey.

2. Nilsson, Anders; Holmen, Mogens, 1995. The aquatic Adephaga (Coleoptera) of Fennoscandia and Denmark. II. Dytiscidae. Fauna Entomologica Scandinavica 32: 1188.


Henn Timm (1960) on EPM zooloogia ja botaanika instituudi vanemteadur, erialaks sisevete suurselgrootud.



Henn Timm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012