Eesti Looduse fotov�istlus
2009/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/1
Perekonna Podiceps kaks vrratut liiget: perssjalg ja punasilmne sukelduja

Ptlased on veega niivrd kokku kasvanud, et ehitavad isegi pesa saarekesena veepinnale ning nende noorplv ei puhka sudmisest vsinud jalgu mitte kaldal, vaid ringiujuvate vanemate seljas. Saame tuttavaks Eesti ptlaste kahe prliga.

Maailmas on teada 22 ptiliiki, mis jaotuvad kuude perekonda. Eestis elutseb ptlaste (Podicipedidae) sugukonnast viis liiki. Neist neli tuttptt, hallpsk-ptt, sarvikptt ja mustkael-ptt kuuluvad perekonda Podiceps. Viies, vike- ehk punakael-ptt, on perekonna Tachybaptus liige ja Euroopas pesitsevatest pttidest vikseim. Eestis pesitseb vikeptte kmmekond paari ning liik on arvatud III kaitsekategooriasse. Samas kategoorias on ka tuttptist veidi viksem hallpsk-ptt, keda eri andmetel pesitseb Eestis 300400 paari. Olles sarvikptist suurem ja tugevam, on hallpsk meil paljudes kohtades vallutanud endale sarvikpti elualasid. Lunapoolse levikuga mustkael-ptti kohtab Eestis liharva.

Prlid. Siinne jutt keskendub kahele liigile: tutt- ja sarvikptile. Rahvapraselt tuukerpardiks, perssjalaks, prsuseks, merevareseks ja kalakauriks ristitud tuttptt (Podiceps cristatus) meil looduskaitse alla ei kuulu. Sarvikptt (Podiceps auritus), rahvanimedega prgu-sukelduja, sarvik-sukelduja, punasilmne sukelduja ning vee-nid, on seevastu II kategooria kaitsealune liik.

Esmapilgul on need kaks liiki ptlaste seas kige ilusamad ja vrvilisemad. Tuttptil, kes on Eesti pttidest suurim ja tavalisim, on peas kaks kikk-krva meenutavat suletutti ning pika kaela mber kohev kastanpruunist sulestikust krae. Sarvikptil on vastu panna pea laosas silmadest kukla poole laienev kollane kiird, sarlakpunased silmad ning eriti kirev oranikaspruun hundsulestik, mis seab ta krvuti sraste prlitega nagu jlind, siniraag ja vaenukgu. Kigil pttidel on hundsulestik (pulmar) kirkam ja ktlevam kui puhker, mis jrgib mrksa tagasihoidlikumat mustvalget joont.


Vastus peitub jalgades. Ptid on vga head ujujad ning sukeldujad, seevastu maismaal vga kohmakad. Suureprane osavus vees ning saamatus kuival maal tuleneb nende jalgadest, mis asetsevad rohkem keha tagaosas kui paljudel teistel lindudel. Toitu hankides sukelduvad linnud vee alla, kus tuttptt jahib eelkige kalu, vhem koorikloomi ja pisikesi konni ning sarvikptt selgrootuid, vikseid koorikloomi ja talvel limuseid, harvem kalu. Aeg-ajalt napsavad ptid ka veepinnalt mne putuka.

Et ujudes istuvad ptid sgaval vees, tuleb neil kaua vee peal joosta, enne kui saavutatakse paras kiirus, et lendu tusta. Maismaal suudab ptt joosta vaid lhikest maad ja maapinnalt hku tusta ei nnestu: enne kukub lind lihtsalt mber. Seeprast proovivad ptid elus hakkama saada vimalikult vhese lennuga. Pris ilma ei saa nemadki, eriti kui kutsub rnne, pulmatants vi on vaja kaitsta kodu.


Levik. Tuttptid on levinud kogu Euroopas, Aasias ning Aafrikas, samuti Austraalias ja Uus-Meremaal. Sarvikptid asustavad peale Euroopa ja Aasia veel Ameerika hendriike ning Kanadat. Rndlindudena saabuvad ptid Eestisse aprillis-mais. Siin arvatakse pesitsevat umbes 20003000 tuttptipaari ning 200400 paari sarvikptte.

Tuttptid asustavad suuremaid kala- ja taimestikurikkaid jrvi, kuid ka rannikualasid. Sarvikptid eelistavad pigem vikesi ning madalaveelisi jnukjrvi ja tiike. Olen mrganud, et tuttptid on vrdlemisi arad ja ettevaatlikud, kuna sarvikptid end inimese lhedusest liiga heidutada ei lase. Vib oletada, et elukohavalik on muutnud sarvikptid inimeste suhtes julgemaks, sest jrveke ei paku kalameeste eest pgenemiseks teab mis vimalusi. Tuttptil on suurel jrvel pgenemisteid rohkem ning need viivad kaugemale.


Ptimng. Enne vastutusrikast pereelu peetakse kevadel toredad pulmad, mille eesmrk on leida sobiv paariline. Tuttpttide pulmad on eriti vaatemngulised. Kaks vanalindu ujuvad kohakuti, vaatavad teineteisele otsa ja liigutavad hes rtmis pid, tuues sealjuures kuuldavale krooksuvaid, prksuvaid, lausa koledaid helisid. Jrgmisel hetkel ajavad nad joostes teineteist taga, nii et vesi pladiseb lestade all ning pritsmeid lendab nelja tuule poole.

Sarvikptid valivad partneri talvel vi kevadel, mnikord rohkem kui heks aastaks. Ka nende pulmamngud koosnevad paljudest rituaalidest: koos ujumisest, poseerimisest, sukeldumisest ning hirmsa hlega krooksumisest.


Jrelkasv. Prast pulmamnge, kui paarid on teineteist leidnud, hakatakse heskoos kodu meisterdama. Saarekesi meenutavad ujuvpesad ehitatakse surnud veetaimedest ning kinnitatakse kaldataimestiku klge. Tuttpti pesa, pooleldi leujutatud, vajub vees, mistttu peavad linnud seda aeg-ajalt poolkdunenud veetaimedega kohendama.

Tuttptid vivad pesitseda nii ksikpaaridena kui suurematel jrvedel ka kolooniatena. Sarvikptid on vaiksemad ja eraklikumad. Kuigi hel jrvel vib korraga pesitseda mitu paari sarvikuid, kolooniasse nad siiski ei kipu.


Tuttpti emaslind muneb maikuus kaks kuni viis rohekaskollast muna, mida vanemad vaheldumisi umbes kuu aega hauvad. Prast koorumist on sebramustriliste peadega pojad kohe valmis vette minema, kuid mugavuse ja turvalisuse huvides ukerdavad nad vanematele selga, nnda koos mda jrve sudes otsitakse toitu. Sulestikku kinnitununa leiavad pnnid kaitset rvloomade ja -lindude eest, sest poegi vedav lind suudab nii lennata kui ka sukelduda. Toiduks serveeritakse vikestele terve kala, lisandiks suled! Sulgi sa on ptlaste seas tavaline. Sageli tidab tervetest ja pooleldi seedunud sulgedest pall peaaegu kogu khu. Selle kitumise eesmrk pole kindlalt teada, arvatakse, et see soodustab vljaheite teket ning kaitseb maoparasiitide eest. Pojad iseseisvuvad umbes kahe ja poole kuu vanuselt, kui on saavutanud lennuvime. Keskmiselt kmneaastaseks elav tuttptt saab sugukpseks kahe aasta vanuselt.

Sarvikpti-ema muneb mais-juunis kolm kuni viis muna, mida hauvad mlemad vanalinnud, keskmiselt ndalakese alla kuu. Kas sarviku vastkoorunud pojad suudavad ujuda ja sukelduda, kuid nemadki eelistavad titeplve vlusid nautida algul vanemate seljas. Jrelkasvu toidavad mlemad vanalinnud ligikaudu kaks ndalat. Alla kuu vanuselt saavad pojad juba ilma vanemateta hakkama ning poolteisekuuselt suudavad juba lennata. Kuna sarvikptid elavad kuni viieaastaseks ehk umbes kaks korda vhem kui tuttptid, saavad noored sugukpseks kaks korda varem, aastaselt.


ralend. Ptid lahkuvad Eestist septembris-oktoobris, et suunduda talvituma Lne- ja Luna-Euroopa rannikualadele vi jvabadele jrvedele. Tuttptid veedavad talve peamiselt ksikutena. Ka sarvikptid eelistavad olla pesitsusvaheajal eraklikult, ehkki toiduotsingud paarikaupa vi vikese rhmana pole haruldased.


Linnu hirmud. Tuttptt on kunagi olnud hinnatud jahilind. Seda, kui maitsev ta liha on, teadsid hsti niteks uusmeremaalased. Inglased aga hindasid krgelt kbarat, mida kaunistasid tuttpti pulmar suled. 19. sajandil oli see liik Inglismaal kttimise tttu peaaegu hvinud, mistttu jaht keelustati ja asurkond on judsalt kosunud.

Eestis vivad ptte kimbutada vareslased, kes noolivad nende mune. Sarvikptt peab seisma silmitsi tugevama hallpsk-ptiga, kes sarvikult tema pesitsuspaiku endale proovib vallutada. Pttidele ohtlik on ka mere lireostus, tsi kll, pigem talvitusaladel kui meil Eestis. Seega lemra karme ohte pttidel Eestis karta ei ole. Jb loota, et lindude hirmud vimalikult harva tegelikkuseks saavad ning et pttide tulevik on soodne.



Eda Muts
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012