Eesti Looduse fotov�istlus
2009/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2009/1
Pliselt kaunis Salevere Salumgi

Salevere Salumgi asub Lne-Eestis Matsalu rahvuspargis. Luna-Lnemaa vaatamisvrsuste seas on Salumgi ks hinnatumaid. Seal armastavad kia nii kohalikud kui ka inimesed kaugemalt. Loodud on 1,5 km pikkune matkarada, mis annab vga hea levaate piirkonna geoloogilisest kujunemisest, eriilmelisest loodusest ja ajaloost.

Salevere matkarada on innukalt aidanud rajada ja korras hoida kohalikud elanikud. 2004. aastal asutasid nad Salume seltsi. Klarahva jaanituleplats ja philine kogunemiskoht asub Salume panga serval, kust avaneb vaade kauguses paistvale Topi lahele. Siia kogunetakse pidama nii jaanipeva, volbrid kui ka aastavahetust. Uusaastapidu on Epp Krveti ja Ele Differti eestvttel ning kohaliku kogukonna toel alates 2000. aastast peetud sna imelisel moel. Matkarajale, pangaalusele ja allikambrusse asetatakse sajad knlad, mis sdatakse sdal plema. Astangualusele pllule on igal aastal loodud erilaadseid kujundeid: rngasristist inspireerituna seatakse knlad kuni 70-meetrise lbimduga kujunditesse. Salumel saab lahkuvale aastale rahus ja vaikuses jrele hda, vahelduseks suurlinnade tehislikule tulesrale ja krvulukustavale ilutulestikule, ja uue aasta koos pimedusest vlja ilmuvate spradega vastu vtta. Kige selle juurde kuulub hingematvalt ilus loodus, mille knlavalgus muudab pisut mstiliseks. Aastavahetusest Salumel on saanud imekaunis traditsioon, mis inimesi hendab ja Saleverre kokku toob.

Salumgi (40 ha) on tekkinud Siluri ajastul (umbes 443416 mln aastat tagasi) madala mere oludes, kus korallidest, sammalloomadest, krinoididest ja vetikatest kujunesid fossiilsed rifimoodustised. Salumgi on biohermne jnukkrgendik. Seda laadi pinnavorme leidub veel mujalgi Lne Eestis ja saartel: Kinastus, Kessulaiul, Mihkli Salumel, Kirblas jm. [1]. Erinevalt paekivist ei ole bioherm kihiline, vaid urbne.

Salume phja- ja kirdepoolne serv on kuni 15 meetri krgune ja umbes poole kilomeetri pikkune jrsk paeastang, kus vib nha suuri rahkja dolomiidi paljandeid ja ka plaatja dolomiidi kihte. Salevere astangu alaosa on enamjaolt mattunud varisenud pinnase ja kivide alla, pstloodse laosa krgus on kuni 5 meetrit. Panga sisse on loodusjud uuristanud kaks suurt kulbast kaldaalust koobast. Lnepoolne kulbas on 3 meetrit lai, 1,7 meetrit krge ja 1,5 meetrit sgav. Idapoolse koopa laius ja sgavus ulatub 3 meetrini ning krgus 1,6 meetrini. Koopad on tekkinud le 4500 aasta tagasi, mil astangut uhtusid Litoriinamere veed. Varakevaditi ja sademeterohkete suvede jooksul avaldab astangule ja koobastele mju mitme allika uuristav tegevus [2].

Rannajoon on Salumest praeguseks umbes kahe kilomeetri kaugusel. Matsalu lahe mbruses kerkib maa merest kiirusega ligikaudu 2 mm aastas.


Kige suuremat ja veerohkemat allikat, mis pangaastangust vlja voolab, kutsutakse Salume Silmaallikaks. Varasematel aegadel on see olnud ohverdamispaik; allika veel arvati olevat raviv ja noorendav vime. Vanarahva uskumuse jrgi saavat jaanipeva sdal allikaveega silmi pestes isegi pime ngijaks. Lugu on kandunud tnapeva: enamik Salumele tulnud matkajaist peseb lttes oma silmi vi tidab karge veega oma joogipudeleid.


Taimestik. Knka pangapealset ala katab omanoline liigirikas loomets. Varasematel aegadel on puistu olnud hredam, puisniiduilmeline, ja seda on kasutatud karjamaana. Puudest kasvab peamiselt tammesid ja prnasid. Psarinne on erakordselt liigirikas, enim levinud on sarapuu. Leidub ka lodjapuud, kuslapuud, toomingat, kukerpuud, magesstart jpt. Varakevadel, kui pangaalune on alles lume all, itseb pangapealsetel lagendikel rohkelt sinililli. Hiljem trkavad ka nurmenukud ja metslased ning maikellukesed. Tuleb ette ka loopealsele iseloomulikke liike, nagu kuldkann, kassikpp, koldrohi ja mitmesuguseid kpalisi.

Salume jalamil viljakal ja niiskel pinnasel kasvab Eestis sna haruldane pangaalune salumets, kus valdavad laialehised puuliigid (saar, prn, jalakas, vaher), psarindes hakkavad silma pihlakas, toomingas, kuslapuu, lodjapuu jt. Rohttaimedest on siin kasvukoha leidnud haruldane mets-kuukress, parasiitne kopkk, kopsurohi, psik-seljarohi jt. salumetsale iseloomulikud liigid. Paekivi pragudest vib leida mitut liiki snajalgtaimi, nagu kivi-imar, habras pisjalg ning mr- ja pruun raunjalg.


Loomastik. Salevere Salumgi on kohalike elanike hulgas tuntud kui ussimgi: panga pragudes ja lhedes on leidnud endale sobiva talvituskoha mbruskonna rstikud ja nastikud. Kevadel, kui maod uimastena talveunest rkavad, on nhtud suuri, mitmest kokkupimunud isendist koosnevaid kogumikke. Siiski ei tasu karta, et matkarajal viks hulgaliselt madusid kohata, sest kevade edenedes rndavad roomajad mberkaudsetesse elupaikadesse. Eriti hea nne korral vib peale ksiku nastiku vi rstiku nha Eestis vrdlemisi haruldast ja varjulise eluviisiga roomajat vaskussi.

Teerajal kohtab hoolikal vaatlemisel hoopis teist laadi vilgast elu: matkaraja rde ja lhedusse jb mitu kuklaste pesakuhilat. Sipelgate rajad htivad sageli aga inimese omaga ning rajal liikuja viks aeg-ajalt hoolikalt jalge ette vaadata. On thele pandud, et kuklased liiguvad oma kindlat teed mda ja tihti just hel pool matkaraja servas. Seega, kui olla pisut ettevaatlik, saab Salume loodust avastada viksemaid jalge alla tallamata.

Lindudest elutsevad siin Eesti tavalisemad laululinnud: metsvindid, lehelinnud, punarinnad, rstad, bikud, mitut liiki tihased, puukoristajad jpt. Veel vib kohata peoleod ja hallpea-rhni. Jaanuari ning veebruari del kostab Salumel kodukakupaari huikeid.

Niiskete ilmadega ilmuvad Salumel vlja ka must seatigu ja Eesti suurim maismaatigu viinametigu.


1970. aastate alguses uuris Salevere Salumge arheoloog Vello Lugas. Ta avastas knka idaosast tarandkalme ja palju vanade pldude jnuseid ning oletas, et osa kivivaresid vib kuuluda isegi muinasaega. Kogu Salumge ei jutud aga tollal vga phjalikult lbi uurida ja nii juhtuski, et alles 2001. aastal avastas arheoloog Mati Mandel kaitserajatise valli, millesarnaseid on peetud linnusevallideks. Tpsemalt on valli otstarve siiski teadmata. Rajatis on pstitud Salume jrsaku rde, nii et phja poolt kaitseb seda pstloodis langev astang. Kindlustise siseosa on 270 meetrit pikk ja 100 meetrit lai. Edelast, lunast ja kagust piirab seda poolkaarjalt laugete nlvadega vall, mille laius on viis-kuus meetrit ja krgus kuni ks meeter. Osaliselt koosneb vall kokku kuhjatud paekividest, mille vahel on veidi mulda, lunaklge kindlustavad aga suuremad, kohati kuni meetrise lbimduga raudkivid. Lunakljel leidub kohti, kus selliseid rahne on valli vlisserva lausa ritta seatud. Kaitserajatise ja selle lhikonna uurimine nitas veel, et kogu mgi on kunagi olnud pld: kikjal, sealhulgas rajatise siseosas, leidub vanu tugevasti kamardunud pllukivihunnikuid ja pllupeenraid (Mati Mandli suulised andmed).

2008. aasta suvel tegi Salumel kaevamisi Tartu likooli doktorant Helena Kaldre, kelle huvivlja jid ennekike pllupeenrad, nii rajatise siseosas kui ka vallist vljaspool. Leiti hulgaliselt potikilde. Keraamika on iseloomulik ja viitab keskmise rauaaja teisele poolele vi noorema rauaaja algusele. Seega on Helena Kaldre hinnangul selgelt tegu muinasaegsete pldudega.

Salevere Salume vahetus lheduses on kindlaks tehtud kahe muistse kla asukohad. ks neist paiknes praeguse Ullaste kla kohal ja teine Salume lauges edelaosas.

2002. aastal puhastasid MT Keskaegne Lihula ja Salume seltsi liikmed kaitsevalli vsast. Praegu kulgeb matkarada osaliselt mda valli. Selts teeb vallil hooldustid, et vltida selle vsastumist ning uuesti kinnikasvamist.

Salevere kohta on rohkesti huvitavat juba vlja selgitatud, aga siiski leidub veel palju salaprast pnevaid uurimisteemasid jagub nii ajaloolastele kui ka loodusteadlastele. Paiga vlu seisnebki selles, et iga inimene saab siin kogeda avastusrmu ja tunnetada iidseid aegu.


1. Arold, Ivar 2005. Eesti maastikud, T kirjastus, Tartu.

2. Vissak, Peeter 2006. Salevere Salumgi. petajate leht, 15. dets. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/15.12.06/elu/4.shtml.



Marju Pajumets
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012