Eesti Looduse fotov�istlus
01/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
reisikiri EL 01/2003
Soome sild: reisikiri Soome loodusest ja inimesest, kes looduses askeldab

Meie ei tarvitse ksteist idealiseerida, me teame et aeg-ajalt meie vahel vrmistmist ja lahkuminekut vib sndida, kuid niisama kindlasti teame: meil ei ole kedagi teist ple soomlaste ja soomlastel ei ole kedagi ple meie. Me peame ksteisega lbi ajama. (Friedebert Tuglas. Soome sild kogumikust Aja kaja, 1919)



Reisimine ja rnnakud maakera eri paikadesse pole tnapeval midagi eriskummalist. Aga kui tihti mrkame kia naabrite juures? Mingem Soome otsima uut ja pnevat, leidmaks hoopis kodust ja tuttavat. Ehk tasuks isegi avastada asju, mis meilegi varem omased olnud, kuid aegade sogastes voogudes kaduma linud.

Esimene asi, mis Soome judes kohe silma hakkab, on graniitkalju. Astume siis phjanaabrite pinnale laeva- vi lennukitrapist. ieti juba laevaga Soome rannikule lhenedes paeluvad meid kaljusaared. Ilmselt just kaljumaastikke seostamegi Soomega kige rohkem, sest graniiti meil ju pole. igem oleks kll elda, et on, kuid liiga sgaval jalge all, et seda tegelikult omana tunnetada. Sedasama kaljut vast olen minagi phja otsima linud, seda ka leidnud, ning paljut muudki avastanud. Kas vi jrvi ja metsi, vaaru ja tundraid, soid ja saima hljest, kellega pole kll isiklikult tuttavaks nnestunud saada, ning inimest kige selle keskel toimetamas. Toimetamas tasa ja targu peremehetundega, iseenda ja tulevaste plvede jaoks.

Judes Helsingi teedergastikus viimase ehk kolmanda ringtee letada, neme peale kaljude metsa. Kodust mnnimetsa vi mnni-kuuse segametsa. Ehk kll natukene hredamat, kui oleme kodus harjunud ngema, kuid ikkagi sama. Eestlase hingele pakub siin aga rmu avarus ja mastaapsus. Mitte kll otse silmaga nhtavalt, sest igeid vaateid vime nautida alles Koli vi Oulanka vaaradel ning Lapimaa tundrates, kuid ruumipuudust siin igatahes pole. Eestimaal saad vaevalt mnisada kilomeetrit kulgeda, kui riigipiir vastu tuleb. Soomes niisugust muret pole, vhemalt phjast lunasse liikudes. On ruumi loodusele ja on ruumi inimesele. Mulle ja mu perele meeldib seda nautida.

Inimene ning loodus on olnud sunnitud sellel karusel maalapil teineteisega arvestama. Teisiti pole olnud lihtsalt vimalik. Mets on oluline nii igapevaelus kui ka majanduses. Metsast saadav tulu on elatanud soomlast keskajast alates ning seetttu on vaja metsa ka kaitsta. Kaitsta eriti seal, kus teda liiga vheseks kipub jma ja kus inimene rohkem askeldab: luna- ja lnerannikul. Kaitsta ka seal, kus karm kliima ei luba puudel judsalt kasvada phjas. Ikka leidub neid, kes tahaksid rohkem kaitsta, ning alati on ka neid, kes tahaksid rohkem raiuda. Kuid lppude lpuks suudetakse ikka leida kiki pooli rahuldav lahendus. Kas alati kigile meeleprane, kuid siiski selleks korraks heaks kiidetud. Aega peab olema nii lbirkimiste pidamiseks kui ka kokkuleppimiseks.


Looduskeskuste vrgus. Kuigi ka meie peame end loodusega seotuks, on phjanaabrid seda kindlasti rohkem. Nii kui vhegi vimalik ndalavahetustel, puhkepevadel vi phadel rutatakse maale jrve kaldale vi metsa rppe. Rahvusparkidessegi jutakse kas peredega vi kooliklassiga pris tihti. Loomulikult mitte kik pered ja mitte kik klassid, kuid siiski paljud. Tingimusi selleks on riik loonud ksjagu. Soome metsaameti looduskeskuste vrgustik katab kogu maa Saaristomerest kuni Inarini, kusjuures teadmisi koguneb kui mosaiikpilti kokku pannes, sest tieliku levaate Soome loodusest ja rahvusparkidest saad vaid kik looduskeskused lbi kies. Merd tutvustavad looduskeskused Kasnsis Saaristomere rahvupargis ja Tammisaaris; metsaga saab tutvuda Lnsi-Aures Seitsemise rahvuspargis, jrvedega Rantasalmis Linnansaari rahvuspargis ja saima hljestega Nestoris Savonlinnas. Soode tutvustamiseks on loodud Tammela looduskeskus Torronsuo ja Liesjrve rahvuspargi lhistel, Tammelas. Phja-Karjala, Kainu ja Kirdemaa-Koillismaa karuste koskede ja metsade juurde juhivad meid Ruuna ja Kuhmo keskus ning Oulanka rahvuspargis asuvad Kuusamo ja Oulanka (Karhuntassu) klastuskeskus. Tundrate kohta saame teada Sytelt, Pyhatunturilt, Yllastunturilt ning Pallastunturilt ja Hetast Pallas-Ounastunturi rahvuspargis, samuti Tanavaaralt ja Kiehiselt Urho Kaleva Kekkose nimelises rahvuspargis. Saamide eluolu kajastab la-Lapi looduskeskus ja saamide muuseum Siida oma hises majas Inaris.

Loetelu sai pikk, kuid loodetavasti knekas. Kindlasti on nende looduskeskuste seas nii huvitavamaid kui ka igavamaid, uuenduslikumaid kui ka vanamoelisemaid, kuid oma iva vib leida kikjalt. Thelepanuvrivaim meie vaatenurgast on aga pd haarata kogu loodus ning ruumiliselt ka kogu maa. Seda Soome olude kohta khna rahakoti puhul, sest otsest rahalist tulu sellest kigest ei tuse. Peale selle ei maksaks neil, kel asja Luna-Karjala ning Luna-Savomaa kanti, mda minna metsamuuseumist Lusto Punkaharjul, kus igal suvel saab nha uusi ja pnevaid vaatenurki metsale lhimast ja kaugemast mdanikust. Parvepoiste elust pajatav rahvalik nitemngki, mida metsamuuseumi uel mdunud suvehtutel etendati, kuulub praeguseks kadunud romantilisse maailma.

Kel aga looduskeskustest villand saab, vib seada sammud kas vljaehitatud matkaradadele vi siis otse loodusesse, sest phjanaabrite juures kehtib tingimusteta igameheigus ning keegi keelusilti krundile les panna ei tohi (ega tundu tahtvatki). Rahvuspargid on aga kik riigimaadel. Loomulikult ei visata prgi maha, tuld tehakse vaid lkkekohtades, austatakse maaomaniku ning metsa-, jrve- ja mereelanike privaatsust ega lrmata ilmaasjata. Vta koju minnes prgi kaasa! selline on ha enam juurduma hakkav reegel. Muide, kuival ajal ei tehta tuld ka lkkepaikades ja tuleohtlikest metsaaladest antakse teada ilmateates. Ei mingeid metsade sulgemisi ega (pseudo)rhklemist. Muidugi pole tegelik elu nii ideaalne, kuid ega nende reeglite vastu astujaid eriti silma ka ei hakka, kui just suuremate linnade lheduses ei liigu. Inimese tekitatud metsaplenguid on Soomes igatahes palju vhem kui meil. Ja tulega oskab nii metsamees kui ka looduskaitsja oma igapevast td tehes julgelt ringi kia. Tuli on hea sulane, kuid halb peremees, vidab vanarahvas Soomes.


Niisiis metsa, jrvele vi merele. Aeg on justkui peatunud ning inimese igapevased askeldused tunduvad thistena, kndides Pyh-Hkki rahvuspargis Kesk-Soomemaal ligi 300-aastaste puude all, mis on vetud looduskaitse alla juba 1912. aastal. Astudes sealsel matkarajal, mda laudteed, metsaveerel ja sooserval, hoomad metsa kogu tema rahus ja suursugususes. Suursugusus ei thenda aristokraatlikkust, sest nii eestlased kui ka soomlased on maarahvas, vaid mets on kui iseenese vrtust ning kohta teadev vanahrra, kes vaatab oma laste ja lastelaste argiaskeldusi mnusa muhelusega pealt. Siin ja seal kostub rhni toksimist, tuul kahiseb auvrsetes latvades ning samal ajal keerlevad murueide ttred hises hletus tantsuringis puude vahel...

Helvetinjrve rahvuspark, meie keeli Prgujrve, asub Phja-Hmemaal. Seda rahvusmaastikuks nimetatud ala iseloomustab kaljulhesse peitunud jrvedekett, millest tuntuim paik on Helvetinkolu ehk Prguauk. Needsamad jrsud kaljuseinad, kaljulhedes helklevad jrved ja rgne mets, mida on imetlenud ja listanud Soome rahvuslikud klassikud alates Johan Ludvig Runebergist kuni Akseli Gallen-Kallelani vlja. Siinses maastikus on ka meie Soome-pildi juured, sest nii Aleksis Kivi Hmemaa kirjeldused kui ka Akseli Gallen-Kallela illustratsioonid Kalevalale on kinnitanud eestlastes kujutlust Soomest kui kaljusest maast. Kui aga heita pilk alt, jrsaku phjast jrve kaldalt les, sinetavad puude ladvad krgel kaljudel sinitaeva taustal. Tegemist on Lne-Soome rgseima alaga. Koos Koliga on Helvetinjrvi ks Soome thtsaim looduslik turismiobjekt, tuntud ja reklaamitud juba 19. sajandil.

Soome looduse prliks aga peetakse rahvusmaastikke Koli vaaradel Koli rahvuspargis. Vaarasid tutvustab looduskeskus Ukko Koli rahvuspargis. See Phja-Karjalas paiknev rahvuspark allub ainukesena Soome metsainstituudile. Lummavad ja levad vaated vaaradelt Pielisjrvele on vlunud inimesi aastasadu, inspireerinud Soome rahvusromantikuid ning aidanud luua pilti iseendast ja Soome loodusest nii soomlastele endile kui ka meile. On ju peaaegu kik Soome 19. sajandi suurkujud kinud siinset loodust imetlemas ja hel vi teisel viisil jdvustamas. Koli rahvuspargis on samamoodi kui Eesti rahvusparkideski tehtud palju td muististe ja ajaloo kaitseks ja uurimiseks. Olgu selle niteks siis aletegemise taaselustamine vi nendelsamadel alepldudel naeri kasvatamine. Aleringiks (kaskenkierros) nimetatud matkarajalt saab sellele ka ise pilku heita. Looduskeskusest vite aga osta kaasa niteks pakikese mnes Ladina-Ameerika rahvuspargis kasvatatud mahekohvi. Juba teist suve jrjest on Kolis olnud vimalik vaadata ka vabahuetendust Aleksis Kivi elust.


Jrvehlged ja meresaared. Kolovesi rahvuspark Luna-Savomaal on loodud Kolovesi jrve ja selles elutseva saima hlge kaitseks. Saima hljes, teadusliku nimetusega Phoca hispida saimensis, meie viigri vga lhedane sugulane, on tnu thusale kaitsele Saimaa jrvistu eri kaitsealadel neist olulisimad Kolovesi ja Linnansaari rahvuspark jlle judsalt paljunema hakanud. Siinseid kogemusi nnestub ehk kasutada ka selleks, et psta saima hlge suguvend, laadoga hljes (Phoca hispida ladogensis), kes elab suures idapiiritaguses naaberjrves Laadogas.

Kujutlege end istumas sstas, mis liugleb hletult, vaevumrgatavat joont veepinnale jttes, krgete kaljude vahel. Jrv ja taevas on sinine, kaljud punakashallikaspruunid, neil kasvav mets roheline. Ei htegi hlt, ega hlge vurrukarva otsagi, sest on sdasuvi ning jrve prisperemehel pole lagedatele kaljunukkidele asja. Vib-olla tuseb ninaots kuskil siiski korraks jrvepinnale ning kaks silmanpi heidavad mduvale sstale hetkeks pilgu, kuid vib-olla oli see hoopis tuulevirvendus keskpevasel jrvepinnal vi kiili rn tiivalk vee kohal. Kala lb lupsu iseenese rmuks ning kuskilt kaugelt kajab mootorpaadi urin. Kaugelt, sest rahvuspargis mootorpaadid ei liigu. Rahvuspargi piirest vljas kulgeb aga jrvest jrve ja jrvistust jrvistusse viiv laevatee. Seda mda pseb nii Kuopiosse, Savonlinna kui ka Uus-Valamo kloostrisse ja Linnansaare rahvusparki. Need kohad aga meid praegu ei huvita, sest meie sst liugleb ikka veel kaljusaartevahelises jrvelabrindis. Kuskil mujal, teisel pool rahvusparki, veavad puksiirid aga hkides palgiparve, sest parvepoisid on kik ammu pensionile saadetud, ning autorida ootab autoparve, mis palgiparvedele teed annab. Autoparved taanduvad vaikides sildade ees ning seetttu kiirusta, armas rndaja, et saaksid neid veel oma silmaga nha.

Saaristomeri oma sise- ja vlissaaristuga hlmab endas hulganisti pisisaari, mille vahele ka mni suurem on ra eksinud: Nt ja Jurmo, Vn ja Ut. Viimase lhedal on viimsel unel parvlaev Estonia. Saaristomeri aga elab oma elu rootsikeelset, suvel ja ndalalppudel tormilisemat, argipeviti ja talviti rahulikumat. Selles rahvuspargis on inimenegi thtsal kohal, lausa kaitse all, sest traditsiooniline elulaad sstab kige paremini siinseid rannaniite ning heinamaid, aga ka omaprast kultuuri ja keelt. Kui neid sstjaid vaid rohkem oleks. Siin kandis on lbi aegade kulgenud thtsad mereteed, nende res aga tegutsenud merervlid. Rannarahvas on ikka ja alati pidanud vetevalla valitsejaga suutma asju ajada ja meri on siin andnud ja vtnud, nagu Eestigi saartel ning phjarannikul. Mootorpaadiga loendamatute saarte vahel sites, justnagu thistaeval seilates, ei tule aga kordagi meretunnet, sest nii kaugele kui silm ulatub, on kikjale merre pillutud viksemaid vi suuremaid maanukke.


Sammhaaval Soome loodusesse. Meie reisikiri on nd hpelnud lunast phja ja idast lnde, kuid suuremale osale, mida Soome looduses nha vib, pole me ikka suutnud pilku heita. Koskedest pole me laskunud, tundratel suusatanud ega ajanud juttu saamidega. Ei judnud me ka linnaloodusse, mida nii mnelgi pool tsiselt kaitstakse. htlasi pole me otsinud ajaloo jalajlgi, mida looduses mitmel pool leida vib ning mida tnapeval on asutud kaitsma. Nii neid, mis aastasadu tagasi loodud, kui ka viimaste suurte sdade jetuid. Muide, nii mnegi sellise juures vite mnusa papiga juttu ajades nha maailma ja inimest ning loodust tavalise soomlase silme lbi. Jllegi on kild rnnumehe mosaiiki lisandunud.

Tuleb leppida paratamatusega, et phjanaaber on suur ning he korraga sellele tiiru peale ei tee; midagi peab jma ka tuleviku tarbeks. Mis on Soomes Eestiga sarnane ja mis erinev selle peab igaks vast ise leidma ja avastama. Niteks rannakrtsis suitsurbist nosides ning magustoiduks aedmaasikaid peale hammustades.

Virtuaalseks reisiks saab aga soome-, rootsi- ja ingliskeelset abi veebiaadressilt http://www.metsa.fi/, minnes sealt edasi teemadele klienditeeninduskeskused vi looduskaitse. Koli rahvuspargis reisimiseks on abiks soome-, saksa- ja ingliskeelne aadress http://www.metla.fi/koli/.


Teet Koitjrv (1963) on Soome-huviline looduskaitseametnik, Lahemaa rahvuspargi asedirektor.



Teet Koitjrv
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012