Eesti Looduse fotovõistlus
2009/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

artiklid EL 2009/7

Veeõitsengud Eesti järvedes
Veeõitsengud on üha olulisem keskkonnaprobleem. Paljuski inimtegevuse tagajärjel kiirenenud veekogude eutrofeerumine loob selleks väga soodsa pinnase.
  • Loe lähemalt...

  • Ökoloogiline jalajälg: eluviisi jätkusuutlikkuse näidik
    Teame hästi, et nafta ja paljud muud eluta loodusvarad on peagi otsakorral. Ent kuidas on lood elusate loodusvaradega?
  • Loe lähemalt...

  • Läänemeri ja selle nõo lahendamata saladused
    Kord laienedes, seejärel taandudes, kord soolase ookeaniga ühinedes, siis sellest jälle isoleerudes – niiviisi heitlikult areneva Läänemere voogudest on viimase 15 000 aasta jooksul aegamisi kerkinud Eestimaa. Pragune Läänemeri, mis Taani väinade kaudu on ühenduses maailmamerega, on mahutanud oma vee ookeanitasemest madalamal paiknevasse reljeefisüvendisse, Läänemere nõkku.
  • Loe lähemalt...

  • Tume marmorleedik on jõudnud Eestisse
    Igal aastal leitakse Eestimaal uusi liblikaliike, kuid mitte iga uus liik ei ärata sellist tähelepanu nagu tume marmorleedik. Tema esmaleid meil on registreeritud mullu jõulude ajal ühes Tartu Annelinna korteris.
  • Loe lähemalt...

  • Perspektiivsest ida-kitsehernest on saanud invasiivne võõrliik
    Eesti looduslikke tingimusi peetakse võõrliikide ulatusliku leviku jaoks üldiselt sobimatuteks. Samas on meile kõigile tuntud näiteks hiid- ja Sosnovski karuputke invasioon või kährikkoera levik üle kogu Eesti.
  • Loe lähemalt...

  • Kas ida-kitsehernes ikka on ohtlik invasiivne võõrliik?
    Ida-kitsehernes on Eestis tuntud eelkõige söödataimena, mis on leidnud endale teiste liblikõieliste seas kindla koha ja oma viljelejad. Loodusliku hulgivaliku teel aretatud ida-kitseherne sort ’Gale’ (Eesti sordilehes 1988.
  • Loe lähemalt...

  • 30 aastat linnukaitset Euroopa Liidus
    Kui Euroopa Nõukogu võttis 1979. aastal vastu looduslike lindude kaitse seaduse ehk nn.
  • Loe lähemalt...

  • Kuhu küll kõik lilled jäid? Põlluservade tähtsusest
    Pealtnäha kasutud ja ebahuvitavad põlluservad võivad tegelikult moodustada üliolulise rohevõrgustiku, kus leiavad kasvukoha paljud mujalt välja tõrjutud niiduliigid. Selleks tuleb põlluservi aga õigesti hooldada: kuni korra aastas niita, hoida vähemalt paari meetri laiused ning võimalikult puhtad kemikaalidest.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet