Eesti Looduse fotov�istlus
2009/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 2009/10
Iga signaal looduses kannab koormist

ZOOLOOG AMOTZ ZAHAVIT KSITLENUD JUHAN JAVOI

Millega te praegu tegelete?

Viimased paar aastat olen uurinud hormoone [kuula ka 6 toim]. Kuidas ma selleni judsin? Kigepealt otsisin koormisi keemilistel signaalidel ldiselt, sest paljud olendid rgivad ju ksteisega keemia keeles. Sellega tegeldes aga mrkasin, et tihti kasutatakse samu kemikaale nii olenditevahelises kui ka kehasiseses suhtluses. Taipasin, et koormise phimte ttab ka organismi enda sees.

Kuidas nii? Arvatakse ju, et signaalide usaldusvrsust on vaja kontrollida ksnes siis, kui saatja ja vastuvtja vahel on mingi huvide konflikt. Tegelikult aga see nii ei ole: teave vib olla vale ka niteks siis, kui see tuleb rumalalt sbralt. Vastuvtjal pole vahet: tema tahab vltida valeinfot, hoolimata sellest, kas see tuleb petiselt vi lollpealt. Nnda kontrollibki ta mlemalt tulnud teavet sama ssteemi abil.
Koormise phimtte jrgi on otsene seos signaali lesehituse ja selle snumi vahel. Kui tahad nidata, et oled rikas, pead raiskama raha. Tahad nidata, et oled julge: hppa alla katuselt. Ei saa nidata, et oled rikas, hpates alla katuselt, ja raha raiskamine ei nita hsti su julgust. Samamoodi kujundab looduslik valik kik signaalid selliseks, et neis sisalduks selle teabe kontroll, mida nad edastavad. Jah, loomulikult, inimesed vivad kokku leppida, et mingi signaal thendab mingit snumit, ilma et nende vahel oleks seost. Kuid looduslik valik ei ole insener, et hendaks mingi snumiga suvalise signaali ja paneks selle he hoobiga toimima. Looduslik valik saab ainult reageerida sellele, mis on juba olemas ja vimaluse korral samm-sammult vormida selle signaaliks. Eelduseks on siin see, signaal suudaks toimida kui proovikivi temas peituva teabe usaldusvrsuse kohta.
Nende kahe phimttega: et on otsene seos signaali ja selle snumi vahel ja et on kasulik kontrollida ka spradelt tulevate snumite usaldusvrsust, otsustasin vaadelda hormoone ja ksida, mida tpselt tahab elda testosteroon.
On phjalikult uuritud, mis on testosterooni toime (mjutab eelkige suguelundite ja sootunnuste arengut ja talitlust, aga ka paljut muud toim.). Ometi ei saa me toime jrgi teada, mis infot testosteroon kannab. Niteks, kui ma nitan vlja, kui tugev ma olen, siis mu vaenlane pgeneb, naine, kes vajab kaitset, aga hoopis lheneb mulle ja tandja, kes vajab kva tmeest, palkab mind. Aga minu snum kigile kolmele on ju ks: vaata, kui tugev ma olen! Seega, signaali toime ei tle meile otseselt, mis snumit see signaal kandis.
Samamoodi ka kehas vib ks molekul surmata mne raku, mnd teist stimuleerida hoopis jagunema, ja mnele kolmandale pole tal mingit toimet. Kuid ks molekul ei saa ju kanda erisugust infot, tema snum kigile rakkudele on sama, kuigi toime on erinev. Steroidhormoonide toimet on uuritud tohutult, ent tundub kll, et seda nende konkreetset snumit, infot, mida nad kannavad, pole uurinud mitte keegi.
Nagu juba eldud, enne kui evolutsioon kujundas mingi aine hormooniks, pidi see juba ssteemis olemas olema mingil muul kujul ja juba siis kandma endas vajalikku infot. Ensm, mille evolutsioon tekitab, et hormooni tootma hakata, on sisuliselt ksnes mikroskoop, mis muudab juba varem olemas olnud info suuremaks ja selgemaks.

Mis teavet testosteroon siis sisaldab?

Kui ajuripats annab suguelunditele ksu hakata arenema ja toimima, siis hea komandrina tahab ta ka teada, kuidas tema ksku tideti. Selle tagasiside saab ta suguelundites toodetavatelt steroidhormoonidelt, meeste puhul philiselt munandites toodetavalt testosteroonilt. See on ldteada. Aga jah, mis on see keemiline info, mida ta neb?
Kas olete kuulnud Krebsi tsklist? See on mitokondrites kulgev protsess, mis tarbib hapnikku ja toodab organismile energiat. Teatud etapis vabaneb sellest krvalsaadusena elektrone, mille abil lhustatakse kolesterooli steroidideks. Mida rohkem on rakul hapnikku, seda kvemini Krebsi tskkel ttab, seda rohkem vabaneb krvalvoona elektrone. Seda protsessi vib kujundlikult vaadelda justkui toru, kus mingi vedelik voolab suure surve all. Kui teha toruseina pisike auk, siis hakkab sealt vedelikku vlja pritsima. Ja mida suurem on surve torus, seda rohkem pritsib.
ATP-d ennast, otsest energiakandjat, on raske mta, sest see tehakse valmis ja kasutatakse ka kohe ra. Aga krvalsaadusi, steroide ei kasutata. Nii saabki neid kasutada signaalidena ldise oksdatiivse aktiivsuse kohta mitokondrites.
Ent see pole veel kik. Signaal peab olema htlasi proov temas peituva info kohta. Et proov oleks usaldusvrne, ei tohi see olla lihtne, eks ole nii? Keemiliste ainete puhul on siin kaks vimalust: kas ainet on raske valmistada vi on see aine organismile kahjulik. Ja nii ongi: steroide vib tekkida sadu variante, kuid signaali kandjateks, hormoonideks on kujunenud ainult need vhesed, mis on kehale kahjulikud, rikkudes rakkudevahelisi hendusi, nn. aukliiduseid (ingl. gap-junctions). Looduslik valik on selliste steroidide tarbeks vlja kujundanud spetsiaalsed valgud, mis nendega seostudes muudavad nad kahjutuks (ingl. steroid-binding-proteins). Nende valkude tootmine ongi koormis, mis vimaldas looduslikul valikul algul lihtsalt energiatootmise lekkena tekkinud steroididest kujundada usaldusvrsed signaalid. Nii et kehasse laiali saadetud steroidhormoonid tlevad tegelikult: suguelundid ttavad hsti, nende varustus on hea ja neil on judu toota ka valke, mis steroidid kahjutuks muudavad.
lejnu on tagajrg. Iga elund ja rakk otsustab nd juba ise, kuidas seda infot kasutab. Muidugi, tehislikult on vimalik see usaldusvrne signaalssteem le kavaldada: niteks vanasti sstisid tippsportlased endale steroide. Ajuripats ei oska pettust karta ja otsustab, et suguelundid ttavad liigagi hsti: ja saadab neile signaali pisut tagasi tmmata. Sestap niteks steroide tarbivad naissportlased jid viljatuks. Samalaadne mju oli meestele.

Nii et thtis on meeles pidada, et looduses olid signaalid alguses lihtsalt nende nhtuste krvalsaadused, mida nad signaliseerima hakkasid?

Jah. Niteks steroidhormoonid olid alguses lihtsalt mitokondrite n.-. oksdatiivne prgi. Kuna see prgi oli organismile kahjulik, siis looduslik valik suutis kujundada sellest usaldusvrsed signaalid. Nii lihtne see ongi.

Olete elnud, et ka raha on koormis. Kuidas seda mista?

Taipasin seda, kui kisin Washingtonis rahamuuseumis. Seal on vlja pandud kiksugust raha, mida on kasutanud primitiivrahvad. Mida ma nen: suur kivilahmakas, umbes pool tonni, mida ks inimene ei suuda liigutadagi. Ja seda kasutati rahana!
Nimelt, tollel saarel sedasorti kive ei leidunud. Aga leidus teisel saarel, kuhu tuli mitu peva aerutada. Et srane lahmakas sealt lahti lhkuda ja ra tuua, see vttis aega umbes kuu. Koju viia sa seda ei judnud: tid ta ra ja jtsid kaldale vedelema. Ja igaks teadis: see on mister Jonesi raha. Kui tahtsid sbralt midagi osta, siis tlesid: vta mu kivi, nd on see sinu. Kivi ennast ei olnud vaja liigutada. See oli nagu kuld Ameerika Pangas: kogu aeg samas laos, tehingutega vahetub vaid omanik.
Alguses ei saanud aru asja mttest. Tegelikult on see vga lihtne. Teame, kuidas algas kaubandus: mina annan sulle puuvilju, sina annad mulle nisu. Ent kui puuviljad kasvavad suvel ja nisu talvel? Me ei saa neid kohe vahetada. Seega vtan nisu praegu, aga luban sulle puuvilju tulevikus. Ent lubadus on lihtsalt lubadus: paljud murravad seda!
Kui palume pangast laenu, siis eldakse: nita oma riplaani ja arvutusi, nita, kui thus sa oled! Mees, kes lks saarele kivi tooma, nitas sellega kaasinimestele, et suudab vtta he kuu pikkuse koormise, et ta suudab oma aasta elatise hankida heteist kuuga. Seega, kui ta lubab sinu heaks tulevikus he kuu ttada, siis vhemalt phimtteliselt on ta vimeline seda lubadust titma: kivi on selle materiaalne testus. Samasugune koormis on meie pangas olev raha: see nitab aja ja energia hulka, mida me pole minevikus kasutanud iseenda otseseks hvanguks. Mneti oleme seda raisanud: lihtsalt selleks, et nidata kaasinimestele oma thusust.
Raha ei saanud ju paugupealt tekkida eimillestki, raha ei hakatud tunnustama htkki ja kokkuleppega. See pidi kujunema jrk-jrgult. Ja niiviisi raha alustaski, lihtsalt enda vimete testusena. Selleks vib kasutada kulda, aga vib ka kive, peaasi, et oleks raske hankida. Kui raha hankimine muutub kergeks, siis ta enam ei toimi, kaotab oma vrtuse signaalina. Seda kutsutakse inflatsiooniks, sellegi kohta leiab kllaga niteid ka bioloogiast [kuula nt. 5].

Kas inimsuhtluses leidub signaale, mis ei ole kulukad, kuid toimivad sellegipoolest?

ldiselt ei ole olemas signaali ilma koormiseta. Kui kaob koormis, siis kaob ka signaal. Kll on mne signaali puhul mul vtnud hulk aega, et taibata, mis on koormis. See ei ole matemaatika, kus piisab lihtsalt tehetest, et lahendus leida. Iga viksemagi signaali puhul pead tundma selle bioloogilist taustssteemi, pead teadma, mida tpselt tahetakse vlja nidata. Mne ksimuse puhul kulub aastakmneid, enne kui leiad andmestiku, mis juhatab sind igele teele. Kui tahad teada hormoonide kohta, pead tundma neid tekitavate rakkude bioloogiat. Ja palju muudki: niteks, mille poolest kalad erinevad roomajatest, et mista, miks nad kasutavad teistsugust testosterooni. Vi mille poolest on putukad erilised, et nad steroidhormoone ldse ei kasuta. ksnes ldphimtetest siin ei piisa.

Tulles inimeste juurde tagasi, tundub, et naeratamine ja naer on meie puhul vga tugevad signaalid, kuid mis vib olla nende koormis?

See, et tean arvata paljude koormiste kohta, ei thenda muidugi, et mul on varrukast vtta vastus iga signaali puhul. Naeruga seoses meenub ksnes, kuidas tahtsin karistada oma ttart, tahtsin ta kinni pda ja anda talle laksu, kui ta oli midagi halba korda saatnud. Sel puhul tavatses ta ajada mind naerma. Ja kui naersin, siis ma ei suutnud, mu lihased ei vimaldanud teha seda, mida plaanisin. Vib-olla siin see ongi. Naermisega nitad, et sel hetkel pole sa fsiliselt suuteline kedagi rndama. Ma ei rgi siin naeratusest, see vike noliigutus ilmselt ei koorma sind. Aga ka naeratus peab olema mingil moel koormis, sest muidu ei oleks infot [jrgmisel htul loengus toob Zahavi iseenda elust ilmeka nite naeratuse kulukuse kohta: 5].

Kas teadlane olemine vib olla koormis? See on sna kulukas.

T leldiselt on koormis. Meenub ks uuring primitiivrahvaste seas. Naised korjasid taimi jm. pisemat toidukraami ja nemad olid oma ts vga thusad. Mehed kisid jahil, et tuua liha. Kuid nemad ei keskendunud vimalikult thusale jahipidamisele, nagu viks arvata. Nad jahtisid loomi, keda oli keerukam jahtida, olgugi et saak oli seetttu viksem. Mehed olid uhked oma t le.
Mees, kel pole td, ei ole lihtsalt rahahdas: tal jb vajaka prestiii! Isegi rikkad inimesed tunnevad end halvasti, kui neid ei veta tle, millega nad arvavad end hakkama saavat. Inimesed ei tta kaugeltki ksnes selleks, et ellu jda. T ja sellega saavutatud prestii on koormis, tpselt samuti nagu paabulinnu saba ainult, et sa ei ne seda, vaid ksnes kuuled sellest.
Prestiii vib koguda teadlase, jalgpalluri, kunstnikuna, kellena tahes: meie kultuuris on tohutu hulk vimalusi. Aga vaeva tuleb nha, pead korda saatma midagi, mida mni teine ei suuda. Isegi kui inimene ei ole parim, saab ta tunda uhkust selle le, et ei ole ka viletsaim. Mletan, kuidas tudengiplves ksisin kord oma professori autojuhilt: kas teie olete hrra selle ja selle autojuht? Ei, vastas tema, ma olen p r o f e s s o r selle ja selle autojuht! Mitte lihtsalt tavaline autojuht.

Professor Peeter Hrak armastab rhutada, et enamik halbu asju inimhiskonnas, nagu niteks sjad ja looduskeskkonna laastamine, tulenevad inimeste vajadusest end kulukalt vlja nidata, koormise phimttest. Ent kuidas kasutada koormise phimtet, et arendada hiskonda paremaks?

Inimene on vistlev olend. Kogu bioloogia on vistlus. Evolutsioon on vistluse tulemus. Iga isend pab olla parem kui teine. See algas juba herakulistest olenditest ja on ka inimese philine ajend.
Teise inimese le vib domineerida teda les, olles vgivaldne: see on ks viis. On hiskondi, kus sellest moodusest piisab, niteks diktatuurid. Aga mitte ksnes: igas linnas leidub laste vi ka suurte inimeste rhmi, kus dominant on just kige agressiivsem isend.
Ent koostd tegevate isendite hulgas tean seda oma uuringutest vadavilbastega (Turdoides squamiceps; Zahavi peamine uurimisobjekt) on vimalik vistlejate le domineerida ka altruistlik olles, teisi aidates. See ei kaota hiskonnast vgivaldsust tielikult, aga suur osa vgivallast asendatakse ometi vistlusega selle le, kes on abivalmim, n.-. heasdamlikum.
Konrad Lorenz oma raamatus On agression (Vgivallast) kirjutab, et evolutsioon on kulgenud rahumeelsema hiskonna suunas selleprast, et see on kasulik hiskonnale. Tema uskus rhmavaliku mju. Tegelikult see ilmselt ei ole phjus. Vgivalla puudus on see, et ka vitja ise vib saada kvasti haavata. Nii et kindlate keskkonnaolude puhul vib saabuda hetk, kui vgivald jb oma kasu poolest headusele alla. Kuid inimhiskonda ei saa muuta he keliigutusega.

Mtlesin hisvara tragdiale ja sellest tingitud keskkonna kurnamisele.

hisvara ei tekitanud tragdiat senikaua, kui inimesed elasid vikestes tugevasti seotud kogukondades. Kui keegi vttis liiga palju hisvara, siis tema prestii vhenes. Seega, tegelikult oli ta kaotaja. Ent kui hiskond muutus palju suuremaks ja inimestele polnud enam nii vga oluline, mida teised neist mtlevad, siis hakkasid nad himustama rohkem hisvara ja seda ka vtma. Neid ei huvitanud enam prestiii kaotus. Nad visid pgeneda linna ja hakata kokku riisutud varaga seal ri tegema. Vanasti ei saanud niisama lihtsalt jalutada hest kogukonnast teise, vraid ei vetud lihtsalt omaks. Seega, kui sltud kaasinimestest, siis hoolid oma prestiiist ja sa ei vta liiga palju hisvara.

Tnapeva inimhiskonnas nib pigem, et on prestiine krabada niipalju hisvara kui vimalik.

Tnapeval mned inimesed koguvad prestiii sellega, et vtavad liiga palju ja saavad miljonrideks vi miljardrideks. Teised sellega, et vitlevad esimeste vastu. Mned koguvad prestiii altruismiga. Mned sellega, et on head jalgpallurid. Tnapeval on vimalusi tohutult.

Kuidas muuta olukorda nii, et altruism oleks rohkem prestiine ja vhem kadestataks rikkureid?

Praegu ei ne ma muud varianti kui seadused. Tuleb lal pidada korrakaitsjaid ja hoida vangis neid, kes on vtnud liiga palju. Kik see maksab ja kik me maksame selleks makse. Me ei saa tagasi prduda aega, mil hiskonnas hoidis altruismi ksnes hea tava.

Eri riikides on see pisut erimoodi. Eestis oli mni aasta tagasi kva prestiii mrk auto. Sul ei pruukinud olla suurt muud hinge taga, aga auto pidi olema uhke. Mujal, niteks Hollandis aga hakkab silma, et paljud rikkad inimesed sidavad sna tagasihoidlike autodega.

Mida sa pad vlja nidata, sltub sellest, kes on vaatajad. Paljusid miljardre ei huvita sinu arvamus neist. Neid huvitab vib-olla hoopis see, mida arvavad neist sada teist maailma miljardri. Sa ei ole osa sellest hiskonnast, kellele nad end vlja nitavad. Prestiii ei saa mta nii nagu paabulinnu saba, see on vaataja silmades. Nii et enese nitamist uurides on alati oluline silmas pidada, kes on sihtrhm. Mnikord on selleks ka lihtsalt su naine vi laps vi tudengid.

Kas ka tagasihoidlikkus vib olla enda nitamine?

Tpselt samamoodi kui muud asjad.

Kui see on kulukas?

Prestii on kulukas. Kui sa ei kraba hisvara, ei peta spru ja loobud paljust, siis see on kulukas. Keegi teine lubab endale seda kike ja ajab rohkem varandust kokku, aga sina oled vtnud endale koormise suurendada oma prestiii.
Kui elad mingi kogukonnaga koos ja sltud neist, siis pdled selle poole, et nad sinust lugu peaksid. Agressiivses kogukonnas pab igaks olla teistest agressiivsem. Kogukonnas, kus on kombeks annetada kasside heaks, pab igaks nidata, et ta hoolib kassidest rohkem kui teised. Kogukonnas, kus on au sees jalgrattasit, vtab inimene koormise sita vimalikult palju rattaga.

Kuid inimhiskonnas on ka vga suur varieeruvus. Miks mni inimene tunneb, et ta peab leidma enda nitamiseks mingi teistmoodi viisi kui lejnud?

Nd juame ksimuse juurde: mis on mood? Kui keegi hakkab end vlja nitama mingil veidral viisil, niteks ehitama klaasist maju vi joonistama ksnes sinise pliiatsiga, mood saab sellest kujuneda ainult siis, kui mitte kik ei suuda sama asja teha samamoodi hsti. Niteks kunstis: mni kunstnik riputab pksid seinale ja tleb, et see on moodne skulptuur. See ei veena ega kogu jrgijaid, sest pkse suudab riputada igaks. Kui aga Picasso hakkas joonistama sinisega niiviisi, nagu mitte keegi teine ei suutnud, siis see oli vga sobiv viis end vlja nidata! Mood psib senikaua, kui see peegeldab varieeruvust vistlejate vahel.

Kui olete reisinud ringi, mis on olnud kige huvitavam reaktsioon teie loengutele?

Philiselt olen avastanud, et ks loeng, pool tundi konverentsil vi ks artikkel: need lihtsalt ei mju. Pead oma rauda taguma ikka ja jlle. Inimesed on omaenda vaatenurkades vga kinni. Mletan, kui William Hamilton (himuvaliku, kin selectioni teooria looja toim.) kutsus mind Oxfordi. Uskusin, et kolm loengut ja kaks ndalat vestlusi inimestega on piisavad, et veenda neid mu teooria lihtsuses ja selguses. Tegelikult ei usuta suurt osa sellest siiamaani.
Praegu valitsevad teoreetilist bioloogiat matemaatikud, mitte bioloogid. Neid piiravad nii matemaatika tehnilised vimalused kui ka puuduv bioloogiharidus. Mida suudab matemaatik kosta, kui talle elda, et ka enese mittenitamine, tagasihoidlikkus, vib olla enese nitamine [kuula nidet: 5]? Signaalide bioloogilist taustssteemi on vga raske matemaatikasse panna, isegi kui seda tuntakse. Mis mnes olukorras vib olla parasjagu kulukas ja hea signaal, see on mnes muus keskkonnas kaugelt liiga kallis, liiga odav vi lihtsalt ebainformatiivne.
Alles viisteist aastat prast mu koormise hpoteesi ilmumist nitas Alan Grafen [1], et see on matemaatiliselt vimalik. Kuigi enamik biolooge ei saa Grafeni matemaatikast aru, aga hea kll, nd tunnustatakse koormise phimtet sugulise valiku puhul. Viisteist aastat kulus, et taibata lihtsat asjaolu: paabulinnu saba on tema kvaliteedi proovikivi! Ent suguline valik on pelgalt ks erijuht. Igasuguses suhtluses, olgu vastassoo vi kellegi teisega, on vaja koormisi. Kui suhtled oma laste, naabri, kolleegidega: miks nad peaksid sind uskuma? Suhtlus on faktide andmine kellelegi, kes neid ei tea. leantavate faktide usaldusvrsusel peab olema mingi tagatis, muidu pole suhtlusel mtet. Seeprast kannavad koormist kik loodusliku valiku kujundatud signaalid.

Eestis on sna raske veenda paljusid humanitaarteadlasi, et evolutsioonil on kultuurile ldse mingisugust olulist mju.

Iga uut teooriat on raske tutvustada. Inimestel on teooriad juba olemas, nad ei taha uusi.

Olete kirjutanud, et oma teooriat aitas teil luua elu remaal, sotsiobioloogia keskustest eemal.

Jah. Vtame tudengi vi noore teadlase, kellel on mte, mis ei vasta ldtunnustatud teooriale. Ta rgib selle oma sbrale vi petajale ja too tleb, et see on mttetus, rumalus. Samu inimesi kohtab ta jrgmisel peval ja kogu aeg ja kuuleb neilt ikka sedasama. sna pea jtab ta oma mtte sinnapaika: see oli ju vaid pisike mttealge, vaevu judnud trgata! Teadlase prestii on tema kolleegide seas. Kui igaks sinu likoolis tleb, et oled rumal, pole sul seal teadlasena lootust.
Mina elasin Iisraelis, bioloogia phiteoreetikutest eemal. Minu prestii ei olenenud minu teadusest. Enne kui siirdusin teadusse, ehitasin viisteist aastat oma riigis les looduskaitset. Sain tulla likooli tagasi tnu sellele. Olenemata sellest, millist teadust tegin. Sest mul oli prestii. Aga ilma prestiiita elada on inimesel vga raske.

1. Grafen, Alan 1990. Biological signals as handicaps. Journal of Theoretical Biology 144: 517546.
2. Zahavi, Amotz 1975. Mate selection a selection for a handicap. Journal of Theoretical Biology. 53: 205214.
3. Zahavi, Amotz 1977. The cost of honesty (Further remarks on the handicap principle). Journal of Theoretical Biology. 67: 603605.
4. Zahavi, Amotz; Zahavi, Avishag 1997. The handicap principle: a missing piece of Darwin's puzzle. Oxford University Press. Oxford.
5. Zahavi, Amotz 2009. The handicap principle and its implications to human signaling and altruism (videoloeng). http://www.ut.ee/621715
6. Zahavi, Amotz 2009. The unique properties of signal selection and their implications to signaling by hormones and neurotransmitters (videoloeng). http://www.ut.ee/618343


CV

Kui Charles Darwin snastas tnapeva evolutsiooniteooria alused, ei andnud talle rahu, et sugugi mitte iga elusolendite omadus ei ni olevat vlja kujunenud vimalikult energiathusaks. Eluslooduses leidub ka toretsemist, priiskamist, pillamist. Peamiselt mrkas Darwin selliseid omadusi ja kitumist sugupooltevahelises suhtluses. Nii li ta sugulise valiku teooria, avaldades selle tosin aastat prast oma phiteost. Ta seletas, et hel sugupoolel on mtet kituda raiskavalt vi toretsevalt juhul, kui see meeldib teisele poolele. Niteks kuigi paabukuke saba on pealtnha sihitult uhke ja tlikas, eelistavad paabukanad paarituda just selliste kukkedega. Nii annab suure ja tlika sabaga kukk ometi rohkem jrglasi kui tema vikese sabaga rivaal. Usutava vastuseta ji aga nii Darwinil kui ka jreltulijatel ksimus, mis huvi peaks ikkagi vastassugupoolel olema raiskajaid eelistada.
Hea seletuse leidis Iisraeli zooloog Amotz Zahavi, pakkudes 1975. aastal vlja [1, 2], et toretsemisega annavad elusolendid vimalikele sigimispartneritele usaldusvrset infot enda thususe kohta. Thusamad isendid saavad endale lubada niivrd kulukaid kaunistusi ja kitumist, mis viletsamatele kivad le ju. Teisisnu: selleks, et veenda teisi enda kvaliteedis, kannavad elusolendid tihtipeale n.-. koormist (handicap).
Esialgu suhtusid teadusautoriteedid hpoteesisse umbusuga, kuid praeguseks on Zahavi koormise phimte (the handicap principle) leidnud sugulise valiku teoorias keskse koha.
Zahavi ise on aga hpoteesi tunduvalt edasi arendanud 1997. aastal ilmunud raamatus [4]. Selles jaotab ta loodusliku valiku kahte tpi: thususvalik (utilitarian selection) ja signaalivalik (signal selection), mis on mneti vastupidise toimega. Kui thususvalik kujundab elusolendite tunnuseid vimalikult energiathusateks (nt. liikumiselundkond), siis signaalivalik vastupidi, hoiab energiakulukaid tunnuseid vi isegi suurendab nende energiakulukust. Signaalivalik kujundab tunnuseid, mida kasutatakse signaalidena, s.t. mis edastavad infot nii, et sellest on kasu nii info saatjale kui ka vastuvtjale. Zahavi arvates kannavad kik loodusliku valiku kujundatud signaalid koormist: ksnes see saab olla nende usaldusvrsuse tagatis ja seega tagada signaalssteemi psimajmise evolutsioonis.
Tnavu septembri alguses pidas Amotz Zahavi Tartu likooli kutsel Tartus kaks loengut [5, 6].

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012