Eesti Looduse fotov�istlus
2009/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
tjuhend EL 2009/12
Lennumeistrite pildistamine

Hmarik on metsa enda alla matnud, kuid metsalagendikul kestab pev pisut kauem. Ei ole veel ige aeg lahkuda. Jrsku reageerib silm millelegi heledale, mis ndseks tielikult pimeduse vangis olevast metsast vlja sstab. Vaevalt kahe meetri krgusel maapinnast liugleb hndkakk mnglevalt, kordagi tiibu liigutamata oma jahipostile. Maandumine on sama helitu ja graatsiline nagu lendki. Elegantselt sujuva liigutusega sirutab ta knised ette ja haarab oksast, tiivad on selleks ajaks laskudes kogutud hoo endilt maha raputanud ning suur lind peatub hetkega soovitud kohas. Nd on minulgi jlle mahti hingata. Vimas.

Linnud oma eri lennustiilidega on kitnud inimeste meeli ammustest aegadest saadik. Paljud kunstnikud ja insenerid on vtnud oma tdes lindudelt malli. Pole siis ime, et enim harrastatav loodusfotograafia haru on lindude pildistamine. Kige atraktiivsem osa on seejuures lennufotode tegemine, sest just lennates eristuvad linnud teistest loomadest ja kidavad oma vaba ja kiirelt edasi viiva elustiiliga inimeste meeli.

Ei pea vist lisama, et lendavate lindude pildistamine on ka kige raskem osa nende jdvustamise puhul. Kige ilusamad asjad peavadki olema rasked. Muidu kaotaks inimene kiiresti huvi. Nii juba on kord meie mistus kokku seatud, et ta vajab pidevaid proovikivisid. Lindude pildistamine on proovikivi. Linnud teevad lennates tuhat trikki ja nende kigi fotole kogumisest vib saada teline hasart. Ja siis on veel erisugused kiirused, liigid ja valgused! Igavuse all ei pea linnupildistaja kannatama.

Lennu eri faasid. Pildistamine nuab alati eeltd, lennupildid veelgi enam. Kigepealt tuleb tunda eri lennufaase, sest neist igahel on oma aeg ja kiirus. Sisuliselt koosneb lend kolmest faasist: hkutus, lendamine ja maandumine. Olenevalt lennu sihist vib lendamine asenduda ka liuglemise vi sstmisega. Analsime neid faase pildistamise seisukohalt: meid huvitab kiirus, hea foto saamise vimalikkus ja linnu poos atraktiivsuse mistes pildil.
hkutus vi ratuge algab tavaliselt mingilt pinnalt, niteks oks, pesa, maapind, vesi vms. hkutusul rakendavad linnud korraga tsse nii jalad kui ka tiivad. Seega on hkutus rmiselt juline ja kiline hetk, mida on keeruline tpselt ennustada. Viie palli ssteemis pildistamise raskusastme skaalal saaks hkutus viis palli.
Lind liigub suhteliselt pika vahemaa vga lhikese ajaga suunas, mida ei saa tpselt ennustada. Seetttu on teda kadreerida ja fookuses hoida rmiselt raske. Hid pilte saab tihti teha ainult suurematest lindudest, kes on paigaltstardist pris aeglased (kotkad, kakud).
Vga hid pildivimalusi pakuvad veelinnud, kes kasutavad hkutusul hoojooksu, ise samal ajal tiibadega vehkides. Viksemad linnud ja vrvulised, kes peamiselt tusevad hku istumisoksalt vi maapinnalt, nii kiireid ja kergeid tulemusi ei paku.
Lennu faasidel on mitu rolli: hest kindlast kohast teise judmine (poegadele toidu viimine), varitsus- vi puhkekoha vahetamine, saagi tabamine ja pgenemine. hest kohast teise judmiseks kasutavad kik linnud sirgjoonelist ja konkreetset lendu, milles ilmnevad hsti lindude lennustiilid (rhnidel lainetamine, vrvulistel kiirete tiivalkidega lend, tuvidel heitlemine, kotkastel laisad liigutused jne.), mis tihti tulenevad nende suurusest ja lbitavast maastikust. Sellel lennul on kindel eesmrk.
Varitsus- vi puhkekoha vahetamisel ei ole pris kindlat sihti, on vaid lootus, et uues kohas lheb paremini, seetttu kasutatakse selleks nii vhe energiat kui vimalik. Sestap vlditakse tiibadega vehkimist ja kasutatakse osavalt tiibade kaldenurki, mida inimesed rakendavad lennunduses, ja liueldakse jrgmisele asukohale.
Liuglennud on lhikesed, kige rohkem sadakond meetrit. Muidugi kombineeritakse ka liuglendu tavalise lennuga. Hea nide on jlle rhnlaste lend, kus rapsitakse kiirelt mned tiivalgid ja siis liueldakse taas kmmekond meetrit.
Saagi tabamine ja pgenemine on kige kiiremad lendamisviisid. Sstmine on omane ainult rvlindudele. Maailma kiireim sstja rabapistrik suudab saavutada kiiruse 300 km/h. Kiirus on oluline saagi tabamiseks. Hoopis hmmastavam on see, et linnud suudavad tiskiiruselt pidurdada hoo hetkega peaaegu tielikult.
Pildistamise seisukohalt on liuglend ks meelikitvamaid, sest see kulgeb vga htlaselt saab rahulikult kaameraga jlgida. htaegu on tiibadel kogu aeg samasugune asend, mis neb pildi peal rmiselt atraktiivne vlja: siis on lind absoluutselt smmeetriline. See rmustab nii vaataja kui ka fotograafi silma.
Samas on vga paeluv ka sstmine, sest siin on tiivad stitud samuti smmeetriliselt, kuid pole tislaotuses vlja sirutatud, vaid hoopis knarnukist pooleldi kverdatud. Need pildid vljendavad judu ja kiirust. Sedasama peab selles situatsioonis ilmutama ka linnufotograaf.
Maandumisel saabub lind oma lennu sihtpunkti: mni istumiskoht, pesa vi vesi. Maandumine on lennufaas, mida saab kige lihtsamini pildistada. Esiteks on laskumiskohta erinevalt teistest lennufaasidest palju kergem ra arvata. Teiseks, maandumine on kige aeglasem hetk linnu lennus. nneks on maandumine ka rmiselt kitev hetk, sest siis kasutab lind hoo pidurdamiseks tervet oma tiivalaotust ning jb pildile ties hiilguses.

Viksed kiired ja suured aeglased. Linnufnnide silmad lvad tavaliselt srama suuri linde nhes (kotkad, kakud, kullid, kured). Suured linnud on kartlikumad ja neid on vhem, sest nad vajavad suuremat kodupiirkonda. Seeprast hinnatakse ka nende lennupilte krgelt. Teiselt poolt on suuri linde lennust pildistada jllegi lihtsam, sest oma kogukuse tttu on nad lennus palju aeglasemad. Nnda vib linnufotograafias kindlalt eristada suurte ja vikeste lindude pildistamist.
Vikesed vurrid on likiired ja nende tabamine fotol palju raskem. Tavalise rasvatihase pikkuseks noka otsast saba tipuni saame ligikaudu 14 sentimeetrit. Lennates on tema tiibade siruulatus 24 cm. Selleks et jdvustada teda 300 mm objektiiviga 36 mm x 24 mm suurusele sensorile nndaviisi, et tiivad ei puutuks vastu servi, tuleb pildistamishetkel olla umbes 2,4 meetri kaugusel. Nii lhedal olevat lindu lbi objektiivi jlgides on rmiselt raske tema lennutrajektoori tabada, sest fotograaf peab ennast liigutama sama palju kui lind. Isegi kui fotograaf seda suudaks, ei vimalda tnapeva fotoseadmed sellist hetke teravana jdvustada. Ksitsi teravustamine ei tule ka siin kne alla.

Fototehnilised nansid. Ennekike soovin ma avaldada austust vana kooli pildistajatele, kes oma praeguses mistes algelisest fotoaparaadist hoolimata pimedad hmased pildiotsijad, autofookuse puudumine ja tohutu katikuviivitus ikkagi ritasid lindudest lennupilte teha. Nende fanatism oli niivrd suur, et vahval hetkel tuli proovida ja unustada oma kaamera puudused ja filmilindi hind.
Moodsa tehnoloogia ajastul on lihtsam. Esiteks on pildiotsijad suured ja valged: on tpselt nha, millal linnu kujutis on kaadris teravdatud. Teiseks on vlja meldud kiire autofookus, mis suudab piltniku oskuslikul tegutsemisel linnu kujutise tema liikumise vltel ise teravana hoida. Ole ainult mees ja hoia fookustamispunkt linnul.
Kolmandaks on meil kasutada livalgusjulised teleobjektiivid (F/2,8) ja kvaliteetsede ISO-tundlikkused (ISO 1600 vi krgem), kuivrd vanasti pidi leppima peamiselt ISO 100-ga, ehkki natuke hiljem sai lausa ISO 400 lubada. Mistagi oli sriaeg sellise tundlikkuse puhul niivrd aeglane, et teravaid pilte sai ainult keskpevase valguse kes. Ja neljandaks saame kasutada kiiretele hetkedele optimeeritud fotokaameraid, mis vimaldavad teha 810 kaadrit sekundis. hes sekundis kmme kaadrit! See on kigi linnupildistajate unistus, sest nd saab thelepanuvrsetest hetkedest palju rohkem pilte ja prast vib arvutiekraanil kiki lennufaase peensusteni uurida.
Kui lhen vlja linde pildistama, vtan kaasa jrgmised seadmed: kiire kaamera, mille ISO-tundlikkus on keeratud vhemalt 800 peale, valgusjuline objektiiv koos konverteritega (1,4 x, 1,7 x ja 2 x). Konverterite puhul tuleb arvestada, et need aeglustavad kaamera fookustamiskiirust: 2 x on kige aeglasem ja 1,4 x vaevalt tuntav; 1,7 x jb sinna vahele. Konverteri paigaldan objektiivi ja kaamera vahele linnu suuruse ja valgusolude jrgi.
Valin jlgiva fookustamisreiimi (Continuous): kaamera otsib siis fookust selle aja vltel, kui pstikunupp on pooleldi alla vajutatud. See on vga oluline nanss, sest unustades kaamera hekordse fookustamise (Single) peale lukustatakse fookus sinna, kus see esimesena ktte saadi. Olenemata, kuhu lind edasi liigub, jb fookus pstikunuppu all hoides sinna pidama.
Fookuspunktidest aktiveerin ma keskmise, sest see on tavaliselt kige tundlikum ja tpsem punkt. Valides mitu punkti, kannatab fookustamise kiirus, seetttu peaks peavalikus olema ainult ks aktiivne punkt. Linnupildistamise tarbeks soetatud kaamera funktsioonides on oluline vimalus laiendada fookuse punkti vaikimisi. See thendab, et valitud hte punkti saaks laiendada, vttes kasutusele mbritsevaid punkte. Linnud on sna isepised olevused ja tihti ei suuda ka osavaim fotoktt valitud punkti tpselt linnul hoida. Nd tulevadki appi vaikimisi valitud abipunktid, mis saavad peapunktilt mrguande, kui see on oma objekti kaotanud.
Kahtlemata nuab linnupildistamine keskmisest suuremat svenemist ka oma fototehnikasse. Et kaamera kasutusjuhendist aru saada ja ktt harjutada, tasub alustada kuskil linnatiigil. Kajakad on vga hea mrklaud alustajale linnufotograafile, kes tahab nii enda kui oma kaamera vimeid proovile panna. Ennekike linnakajakad, kes inimest ei karda ja lubavad end rmsalt katsejnestena kasutada.

Kaasavedamine ja liikumine pildis. Eespool oli juba juttu kaasavedamisest, kuid peaasjalikult piltide teravdamise mttes. Kindlasti pole paremat vtet kiiruse rhutamiseks kui aeglane sriaeg, mis paneb linnu tiivad ka staatilise foto vahendusel liikuma. Et neid pilte teha, peab olema talletunud teatud kogemus lindude lennukiiruste kohta. Niteks sriaeg, mis on kohane vrvuliste kiirete liigutuste elavamaks pildistamiseks, ei sobi aeglasemalt lehvitavate kotkaste puhul ldse. Liikumispiltide puhul on rmiselt oluline kaasavedamise kiirus, mis peab htima linnu kiirusega, sest ainult niiviisi saab linnu pea kujutis olla terav ja tiivad julistest liigutustest udused.
Seega saab linde pildistades toetuda kogemustele ning katse ja eksituse meetodile. Seda hlbustab innukas huvi lindude vastu. Algul tuleb enamjaolt arvestada ebannestumistega, kuid seda magusamini maitsevad prast need vidud, mille puhul vib kindlalt elda, et neid hetki harjutamata ei taba.

Hndkakk piidleb nrviliselt vasakule ja paremale: ilmselt on tna hea jahihtu ja hli tuleb igast ilmakaarest. Ei lhe minutitki, kui ehavalguses helenduv rvlind tabab saagi. Sst on olnud edukas. Knistes priske htusk, liugleb ta nagu sabakakk, nagu helendav vaibake tuldud teed metsa tagasi. Veel korraks vib tema heledat kogu puude vahel vilksatamas nha, kuid siis on ta kadunud.



Sven Začek
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012