Eesti Looduse fotov�istlus
2010/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
aasta lind EL 2010/1
Tnavuse aasta linnud on gijad

Eesti ornitoloogiahing valib igal aastal he linnu, keda ldsusele phjalikumalt tutvustada ja kellele loodusesbrad pravad rohkem thelepanu. Selle aasta lind on jrjekorranumbrilt juba 16. ning sedapuhku on neid koguni kaks: punaselg-gija ja hallgija. gijad on meie looduse tavalised asukad, punaselg-gija vanalinde elab meil pesitsusajal umbes niisama palju kui Tartu linnas elanikke, samasuvised pojad peale selle. Ometi ei suuda need huvitava nime ja elukommetega linnud tuntuse poolest vistelda eelkijate kodukaku ega tedrega. Pan seda vajakajmist veidi leevendada.

Hirmuratavad laululinnud. gijad on laululinnud, ehkki nende nimetus, toitumisviis ja mneti ka vlimus viitavad pigem rvlinnule. gijate nokk on tugev nagu kullil. Rahvasuu ongi meie esimest peategelast hallgijat kutsunud tihasekulliks. Tihaseid sb hallgija meelsasti, nagu ka teisi viksemaid linde. Enamasti on neid siiski raske tabada ning linnu phitoiduks on seetttu nrilised. Veel kuuluvad hallgija mensse roomajad ja suuremad putukad. Kirjanduses leidub isegi andmeid, et hallgija saagiks on langenud nirk [6].

Veidi hirmuratava ja tapjaliku nimetuse andis gijatele juba sstemaatika isa Karl Linn. Perekonna ladinakeelne nimetus Lanius thendab nimelt lihunikku. Sellise nimetuse on tinginud tenoliselt gijate komme torgata oma saak terava oksa vi okastraadi klge. On arvatud, et nnda kogub lind toidutagavara. Mne teadlase meelest aga on linnul sel moel lihtsalt hlpsam toitu suupraseks tkeldada.

Rahvasuu kutsub hallgijat ka pajuharakaks (samamoodi on vanarahvas nimetanud kll ka hallrstast, pasknri, siniraaga, peoleod ja rootsiitsitajat [3]). Oma sulestiku ja pika sabaga meenutab lind kaugelt vaadates vheldast harakat. Kuid tepoolest oluliselt vhendatud kujul, sest pris haraka saba on umbes niisama pikk kui meie pajuharaka keha ja saba kokku. Suuruse poolest vib hallgijat vrrelda niteks rstaga.

Ja kui nnestub hallgijat hoolikamalt vaadelda, siis neme, et ka nende sulestik ja vlimus on sna omamoodi. Seljasulestik on hall, alapool valge, silma piirkonda katab must mask ning nokk on tugev ja konksjas. Isas- ja emaslinnu sulestik on hesugune. Noorlindude sulestik on tuhmim ning nende valkjat alapoolt ilmestab triibustus.

Hallgijat tasub otsida talvel. Kige parem on hallgijat tundma ppida just praegu: talvel tegutseb muidu peiduline rabalind kultuurmaastikus. Saagivaritsuseks valib hallgija endale ldjuhul silmapaistva koha. Teraselt tuleb jlgida telefonitraate ning psalatvu tenoliselt istub aasta lind mnes sellises kohas. Aga pilku tasub suunata ka veidi krgemale. Hallgijatel on kombeks tuuletallaja kombel rappelendu teha. Nii vib ta pllu kohal paigal lennata mnikord ige mitu minutit. Inimese suhtes on hallgija enamasti pelglik ning lendab eemale juba mnekmne meetri kauguselt.
Kultuurmaastikusse ilmuvad hallgijad juba sgisel: septembris ja oktoobris. See on hallgijate lbirnde aeg: meil pesitsenud seltskond liigub enamjaolt luna poole, samal ajal saabub siia phjapoolsetel aladel pesitsenuid. Neid jb meile ka talvitama. Viimastel talvedel on Eestis talvitajate arvu hinnatud 500600 isendile. Seega on huvilisel pris tenoline seda lindu nha.

Hallgija pesitseb rabades. Hallgija on tundraalade lind. Tema pesitsusalad jvad Euraasia phjaossa ning Phja-Ameerikasse. Hallgijal on heksa alamliiki, peale selle mned hallgijaga vga sarnased liigid, niteks Luna-Euroopas elutsev luna-hallgija. Eestis pesitseb hallgija rabades, kuid vaid vhesel arvul: 300500 paari [2].
Pesapuuks valib hallgija peaaegu alati rabamnni. Leitud pesad on paiknenud enamasti poole kuni viie, kige rohkem kmne meetri krgusel. Hallgijatel on kombeks pesitseda aastaid samas piirkonnas [4].
Pesa vlisosa on tehtud kuivadest oksaraagudest, keskele on paigutatud rikkalikult kulu. Sisevooderduseks kasutab hallgija mitmesuguseid linnusulgi. Valminud pessa munetakse kuni 9, enamasti 67 muna. Tiskurnaga pesi vib leida aprilli lpul vi mai algul, vahel alles juuni keskel.
Haudumine vltab umbes kaks ndalat ning sellega tegeleb valdavalt vaid emaslind. Noored hallgijad lahkuvad pesast umbes kolme ndala vanuselt, kuid jvad veel mneks ajaks pesakoha lhedusse, kus vanalinnud neid toitmas kivad. Viksematele poegadele tuuakse algul toiduks putukaid, suurematele poegadele juba sisalikke.
ldjuhul pesitsevad hallgijad kord aastas. Vaid juhul, kui esimene pesa rstatakse, vivad nad muneda ka teise kurna.

Teine tnavuse aasta lind on punaselg-gija. Praegu pole mtet teda meie loodusest otsima minna. Punaselg-gijad lahkuvad Eestist enamikus juba augusti teisel poolel, ksikuid noorlinde vib nha veel septembris. Talvitama rndavad need linnud Aafrika lunaosasse. Kevadel saabuvad punaselg-gijad meie aladele sna hilja, kas mai algul vi alles keskpaigas.
Punaselg-gijad ei elaks talve meie aladel le: nad toituvad peamiselt mardikatest, ritsikatest ja teistest suurematest putukatest. Harvem kuuluvad linnu mensse sisalikud, viksemat sorti nrilised vi linnud. Nii nagu hallgijatel, on ka punaselg-gijatel komme torgata suurem saak, niteks hiir vi sisalik, terava oksa klge rippuma. Sageli svad linnud ra ksnes ohvri pea kui kige maitsvama ja toitvama osa.
Kui hallgija emas-ja isaslind sarnanevad vliselt nagu kaks tilka vett, siis punaselg-gija sugupooltel on vlimuse jrgi lihtne vahet teha. Nagu linnuriigis tavaks, on isaslindude sulepartii pilkupdvam. Isaste punaselg-gijate pea on sinakashall, selg ning tiivad roostepunased ja alapool kreemjas. Emaslinnud on kahvatumad: selg roostepruun ning valkjashall alapool tumeda triibustusega.
Kuigi punaselg-gija talvitusalad asuvad kaugel, pole sealt paraku tulnud teateid Eestis rngastatud lindude leidude kohta. Tegelikult on meil rngastatud umbkaudu 4000 punaselg-gija kohta saadud ldse vaid kaks taasleidu ning mlemad kodumaalt. Huvitav on seejuures asjaolu, et mlemad linnud ks samal suvel, kui rngastati, teine aasta hiljem leiti lehmade jooginust uppununa.

Tavaline haudelind. Punaselg-gijad on kll laululinnud, kuid laulmas kuuleb neid tiivulisi liharva. Teatavasti on lindude laulmise peamine, kuigi kaugeltki mitte ainus phjus teha end ahvatlevaks emaslindudele. Selleks on aga isasel punaselg-gijal sootuks teised nipid: ta hakkab oma vrvikireva sulerga emaslinnu ees edvistama. Sageli vtab linnuisand seejuures huvitavaid poose, teinekord vristab oma pilkupdvaid tiibu. Kui emaslinnu huvi psib, lpeb pulmamng veelgi intiimsema rituaaliga: gijapaar vtab ette oksankitsemise. Selle ilusa pulmakombe raames vtavad vanalinnud kordamda tulevase pesa mbert segavaid oksi ra.
Punaselg-gija on pesitsejana levinud peaaegu kogu Euroopas ning Aasia lneosas. Aastatel 19982002 hinnati Eestis punaselg-gija arvukuseks 2030 000 haudepaari [1]. Nii mujal Euroopas kui ka meil on linnu arvukus viimasel ajal suurenenud. Eesti viimane, 2003.2008. aasta arvukushinnang on 4060 000 haudepaari [2]. Siinkohal tuleb siiski rhutada, et phjus pole pelgalt liigi suurenev arvukus, vaid ka ornitoloogide tpsem loendusandmestik.
Nii ehk teisiti punaselg-gija on tavaline ning le Eesti levinud haudelind, sestap pole suvekuudel kuigi raske seda lindu leida. Seda enam, et ha rohkem punaselg-gijaid on kolinud inimestele lhemale. Nimelt on punaselg-gija pesakaartide phjal tehtud elupaigaanals nidanud aina suuremat asulate osathtsust pesitsuskoha valikul. Punaselg-gijaid tasub otsida eesktt psastikest, noorendikest ja kadastikest ning nende lhikonnast.
ldjuhul istub punaselg-gija kusagil psaladvas vi muul hea vaatega kohal. Sellest hoolimata pole teda alati lihtne mrgata, sest see lind laulab haruharva. Kll tuleb lindu otsides kasuks, kui tunda punaselg-gijate hoiatushdu, mis klab kui drvt-drvt vi tsk-tsk.
Punaselg-gijate pesitsust jlgides peab loodusehuviline olema ige ettevaatlik. See liik on pesitsusajal hirimise suhtes laululinnu kohta tavatult tundlik ning vib pesa lhedusse sattunud inimese tttu oma kurna kergesti hljata.
Pesitsemisega teevad punaselg-gijad algust kohe, kui on saabunud. Alates maikuu lpust vi juuni algusest vib leida juba tiskurnaga pesi. Neis on enamasti 57 muna. Haudumine vltab punaselg-gijatel umbes paar ndalat. Vanima ja noorima poja koorumisel vib olla mni pev vahet, sest emaslind asub hauduma juba enne, kui viimane muna munetud.
Noored lahkuvad pesast ige kiiresti, 12.15. elupeval. Pesast lahkudes lendavad nad siiski veel sna kohmakalt. Jrgmised paar-kolm ndalat toovad vanalinnud neile lisatoitu, enne kui pojad tielikult iseseisvuvad.
Punaselg-gijatel jtkub aasta jooksul aega pesitseda ksainus kord, sest augustis rndab enamik vanalinde siit ra. Septembris vib meil nha veel ksikuid noorlinde.

Kik loodusesbrad on oodatud osalema aasta linnu projektis. Tuleb ksnes selle aasta linde tunda vi siis tundma ppida. Juba praegu saab iga huviline aidata koguda andmeid hallgija talvise leviku kohta. Selleks tuleb jaanuaris-veebruaris kohatud hallgijate vaatlused kirja panna ning edastada need Eesti ornitoloogiahingule. Kige lihtsam viis on vaatlusi sisestada projekti veebilehe www.eoy.ee/ogijad kaudu, kust leiab kik juhendid. Kellele see ei sobi, viks oma hallgija talvised vaatlused edastada tavaposti teel: EO, pk. 227, Tartu. Teatesse peaks kindlasti mrkima vaatluse kuupeva, vimalikult tpse vaatluskoha ning kirjelduse elupaiga kohta, kus lindu nhti.
Punaselg-gija kohta kogutakse aasta linnu projekti raames pesitsusandmeid. Juhendid pannakse projekti kodulehele les kevadel.

1. Elts, Jaanus jt. 2003. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus. Hirundo 16: 5883.
2. Elts, Jaanus jt. 2009. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 20032008. Hirundo 22: 331.
3. Mger, Mart 1994. Linnud rahva keeles ja meeles. Koolibri, Tallinn.
4. Rootsme, Lemming; Veromann, Heinrich 1974. Eesti laululinnud. Valgus, Tallinn: 6272.
5. Vli, lo 2005. Punaselg-gija elupaigakasutus Eestis pesakaardiandmestiku phjal. Hirundo 18: 1017.
6. Great Grey Shrike: en.wikipedia.org/wiki/Great_Grey_Shrike

Kasutatud on ka Matsalu rngastuskeskuse andmeid.

Tarvo Valker (1984) on projekti Aasta lind 2010 juht.



Tarvo Valker
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012