Möödunud suvel vaatasime koos EPMÜ zooloogia ja botaanika instituudi töörühmaga üle virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum) vanu leiukohti. Liiki on Eestis nähtud viimase 30 aasta jooksul vaid mõnel korral ja sedagi üksikute taimedena. Võib-olla peitub kadumise põhjus hoopis botaaniliste välitööde vähesuses? Seekord saime otsingute tulemusena juurde kaks kindlat leiukohta Ida-Virumaal, kuid taimi oli taas vähe: Oonurme külast lõunas kasvas kaks taime soostunud noore kaasiku servas ning Arvila külast edelas võrsus üks isend salumetsa kinnikasvaval sihil. Kontrollitud kunagise 18 leiupiirkonna kohta pole seda just kuigi palju.

Meeldiv üllatus ootas meid aga paar aastat tagasi avastatud leiukohas Nigula looduskaitsealal. Toonane leidja Ivika Ostonen märkas salukuusiku sihil paari taime. Tänavu suvel loendasime samal sihil paarsada taime. Enamik neist olid väikesed ja noored, kuid üheksa isendit kandsid ka generatiivset osa. Seda leiukohta võib Eestis ainsana nimetada populatsiooniks.

Virgiinia võtmehein võib rohustu pealiskaudsel vaatlemisel kergesti kahe silma vahele jääda. Õie järgi pole lootustki taime ära tunda, sest neid tal nagu teistelgi eostaimedel pole. Tema maapealne osa liigestub leheks ja spoorikandjaks ehk steriilseks ja fertiilseks osaks. Steriilne osa meenutab kõige enam väikest mets-harakputke lehte või kolmissõnajalga. Kuid õige taime tunneb vaevata ära talle iseloomulikust pisut lihakast ja haprast olekust. Noorematel taimedel areneb ainult leht, vanematel ja tugevamatel võrsub selle küljest pikk vars, mille tipus olevatele harudele moodustuvad kollakad sporangiumid. Täiskasvanud taime kõrgus koos generatiivse osaga on enamasti 20–40 cm, tavaliselt aga on võimalik näha vaid tunduvalt madalamat leheosa.

Virgiinia võtmeheina põhileviala on parasvöötmeline ja subarktiline Põhja-Ameerika. Euroopas kasvab liik Soomes, Rootsis, Baltimaades, paiguti Venemaal. Eestist on seni teada ligikaudu 30 leiukohta, peamiselt Ida-Virumaal, Pärnu- ja Tartumaal. Kasvukohtadena on mainitud segametsade kraavikaldaid, sihte ja lagendikke. Võimalik, et virgiinia võtmeheina kadumine on seotud sihtide hoolduse ja kasutusega metsa väljaveoks ebasobival aastaajal.