Eesti Looduse fotov�istlus
2010/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Eesti looduskaitse 100 EL 2010/4
Looduskaitseasutused Eesti ajal

Tnavu mdub sada aastat ajast, mil Riia loodusuurijate selts vttis Vaika saared lindude kaitseks rendile. htlasi titub kolmveerand sajandit esimesel riigiasutusel, kes asus korraldama looduskaitset.

Looduskaitse korraldus ji 1. mail 1935 loodud riigiparkide valitsuse hooleks. 1934. aastal oli riigivanema residents viidud Toompealt le Kadrioru lossi. Seda vib pidada asutuse eelloo thiseks. Kadrioru park oli varasematel aastatel jetud hooletusse ja nd tuli asuda seda korrastama. Sihiks seati rajada rahvapark. 1934. aasta suvel andis peaminister riigivanema lesannetes dekreedina vlja Kadrioru valitsemise seaduse (RT 1934, 55, 472). Seadus ngi ette erieelarve, et hallata ja hoida korras pargi maa-ala, lossi, teisi hooneid ja praldisi.

ldine juhtimine oli riigisekretri vimkonnas. Kinnisvarade haldamiseks asutati Kadrioru valitsemise komitee, mille esimees oli riigisekretr ning liikmed riigivanema vanem ksundusohvitser ja Kadrioru valitseja. Komitee lesanne oli koostada tegevuskava, eelarve ja aruanded, kinnitada Kadrioru isikkoosseis ja tasumrad ning arutada ldksimusi.
Kadrioru halduskulud kaeti sellel maa-alal asuvate kruntide obroki- ja rendimaksudest, riigihoonete rimaksudest, kasvuhoone, puukooli ja lilleaia tuludest, muudest maa-alade, hoonete ja praldiste kasutamisest saadud sissetulekutest ning riigieelarvest. Seadus hakkas kehtima 1. juulil 1934.

Uus asutus loodi riigiparkide haldamiseks. Kadrioru valitsemise seadus asendati 30. aprillil 1935 justunud riigiparkide valitsemise seadusega (RT 1935, 39, 366). Uue seaduse jrgi loodi riigiparkide valitsus (RV) Kadrioru, Keila-Joa ja Oru pargi maa-alade ja hoonete halduse ja korralduse tarbeks. Vabariigi valitsus vis anda ka teisi riigi valduses olevaid parke selle haldusalasse. Seaduse kohaselt vinuks RV vastutada ka riigile mittekuuluvate ksikute suvitus- ja ravitsuskohtade ldise jrelevalve ja korralduse eest.
Riigiparkide halduse ning korralduse ja jrelevalve kulud kaeti erieelarve alusel samadest tuludest, mis olid nimetatud Kadrioru valitsemise seaduses (Kadrioru asemel kigi RV hallata antud parkide tulud).
ldiste ksimuste lahendamiseks asutati riigiparkide nukogu, mille esimees oli riigisekretr ja kuhu kuulusid RV direktor, teedeministeeriumi avalike tde osakonna direktor, pllutministeeriumi riigimaade ja metsade osakonna direktor, ks Tallinna linnavalitsuse liige, ks professor-taimeteadlane Tartu likoolist ja riigivanema vanem ksundusohvitser. Riigisekretr vis kutsuda asjatundjaid nuandva hlega osalema; nukogu liikmetele ja tst osa vtnud isikutele vis maksta tasu. Nukogu kiitis heaks tegevuskava, eelarved ja aruanded ning kinnitas riigiparkide teenistuses olevate vabateenijate koosseisu ja tasumrad.
Jooksvaid tid juhtis komisjon, kuhu kuulus riigivanema vanem ksundusohvitser ja ks teedeministeeriumi insener. RV teenistujad jagunesid ametnikeks ja vabateenijaiks, neil olid riigiteenijate igused ja kohustused ja samadel alustel mratud palgad.

Pts direktoriks. Riigiparkide valitsemise seaduse 1 muutmise seadus (RT 1936, 44, 341) volitas riigisekretri andma sundmrusi RV halduses olevate parkide korrashoiu ja ldise tarvituse kohta. Seadusest jeti vlja seni kasutamata vimalus panna RV-le kohustus korraldada ja teha jrelevalvet riigile mittekuuluvate ksikute suvitus- ja ravitsuskohtade le. Kadrioru valitsejaks ja RV direktoriks nimetas riigivanema kohustusi titnud Konstantin Pts oma geograafiamagistrist venna Peeter Ptsi.
Looduskaitseseaduse eelnu oli valminud juba eelmisel aastakmnel, kuid vabariigi valitsus ei olnud seda riigikogule arutamiseks andnud. Muu hulgas lkkus seaduse vastuvtmine edasi majanduskriisi tttu. Looduskaitseseaduse puudumise tttu oli senistel korraldustel vhene mju. 1935. aastal oli looduskaitse rahvakultuuri ja rahvahariduse nukogu pevakorras, kne all oli vajadus koostada uued seaduseelnud, et paremini talletada rahvuskultuuri vrtusi. RV oli samal ajal Taevaskoja suvituskoha arendamist arutades judnud jreldusele, et senised seadused ei lahenda kiki loodusvarade kaitse probleeme.
RV direktor andis 1935. aasta suvel riigisekretrile saadetud kirjas teada, et RV tidaks meelsasti looduskaitsekohustusi. T eelnuga hoogustus ja 11. detsembril 1935 kehtestati dekreedina looduskaitseseadus (RT 1935, 106, 878). htlasi loodi looduskaitseinspektori ametikoht (inspektoriks mrati Gustav Vilbaste) ja looduskaitsenukogu (pidas kahe aasta jooksul kmme koosolekut) ning linnades, valdades ja metskondades vrvati looduskaitse usaldusmehed. Usaldusmehe (hiljem usaldustegelase) t oli auamet, selle eest palka ei makstud.
RV-le oli looduskaitse lisakohustus. Tuli juhtida ja korraldada ldist looduskaitsetegevust, pidada registrit looduskaitse alla vetud maa-alade ja veekogude ning ksikesemete kohta, tita looduskaitsenukogu otsuseid ning anda juhtnre looduskaitseinspektorile ja teistele looduskaitse valdkonnas tegutsevatele isikutele.
Varasemate looduskaitseseaduse eelnu variantide alusel pidi korraldav asutus olema haridusministeerium. Kaitstavate alade ja esemete kasutuskavad oleks koostanud pllutministeerium. 1935. aasta sgisel leiti, ilmselt silmas pidades RV ja Peeter Ptsi tegevust eelnule ametliku kigu andmisel, et looduskaitsenukogu ja -inspektori koht asutatakse RV juurde. Seaduseelnud arutanud RV nukogu arvas, et looduskaitset vib korraldada ka pllutministeeriumi riigimaade ja -metsade valitsus, kellel on le maa palju ametnikke. Looduskaitse allutamist pllutministeeriumile vaagis 1936. aasta sgisel ka looduskaitsenukogu, kuid leiti, et maksev kord on parem ja pole phjust seadust muuta.
Looduskaitse osa RV ts nitab ka eelarve. 1937/1938. aasta eelarve oli 282 337 krooni (0,3% riigieelarvest), millest 21% olid teenistustasud ja 38% meldud rahvaparkide hoolduseks. Looduskaitsenukogule eraldati looduskaitse eelarveks 7710 krooni, millest enamiku hlmasid teenistustasud. Looduskaitse alal ttasid inspektor ja asjaajaja (Johannes Voldemar Maide), abiks oli kantseleittaja.
RV koosseisus oli 38 vabateenija ja kmme ametniku kohta. Palgad olid sna head: direktoril 280 krooni, looduskaitseinspektoril 230 krooni ja asjaajajal 100 krooni kuus. Palgale lisandusid tasud teenistusstaai ja laste eest ning vimaluse korral ka prii korter. Vabateenijate palk oli 50 kuni 130 krooni kuus. Vrdluseks vib tuua, et keskmine tstustlise tunnipalk oli mni aasta hiljem 39 senti, mis teeb kuupalgaks umbes 70 krooni.
Esimesel tegevusaastal vrvati 588 usaldusmeest. Neilt saadi 1248 teadet looduskaitset vrivate alade ja esemete kohta ning inspektor saatis neile 254 ja ametiasutustele 238 kirja.

Riigiparkide valitsemise seadus kehtis 1. aprillini 1938. Sel peval justunud valitsemise korraldamise seaduse muutmise seaduse (RT 1938, 11, 90) jrgi asutati sotsiaalministeeriumi juurde loodushoiu- ja turismiinstituut (LTI). Instituudi lesanne oli korraldada looduskaitset, seirata avalike parkide korraldust, hallata riigiparke, aidata arendada suvituskohti, juhtida nende korraldust ja teha jrelevalvet, korraldada ja seirata sise- ja vlisturismi. Instituudi juures tegutsesid nuandva organina loodushoiu- ja turisminukogu.
Reaalse t tegid kolm inspektuuri ja kodukaunistamise peasekretr. Looduskaitseinspektuuri hooleks ji nuandmine loodushoiu alal, looduskaitse ning raamatukogu ja kirjastus. Pargiinspektuur hlmas riigipargid, suvitus-ravitsuskohad ja rahvaparkide iluaianduse, asutuste-hoonete kaunistamise, kantselei ja asjaajamise. Turismiinspektuur korraldas vrastemajade, pansionide, turistikodude ja Kadrioru noortepargi tegevust, sise- ja vlisturismi ning jlgis turismi kuurortides (vrsna asemel soovitati mistet kosukoht) ja suvituspaikades. Kodukaunistamise peasekretri kohustus oli anda juhiseid kodukaunistamise keskkomiteele ja jlgida selle tegevust ning vastutada instituudi propaganda eest. 1938. a. aprillis oli Eestis 1041 kohalikku kodukaunistamise komiteed.

Milleks uus seadus? Ajend, miks looduskaitseseadus kaotas kehtivuse ja loodi loodushoiuseadus, seisnes tolle ajastu riigireformides. 1938 justus uus phiseadus, samal ajal oli algatatud ka mitu kampaaniat, nende seas kodukaunistamine. 1938. aasta jaanuaris veti vastu seadus, mille 642 stestas sotsiaalministeeriumi lesanneteks muu hulgas looduskaitse, suvituskohtade ja turismimajanduse ldise korraldamise ja riigiparkide valitsemise.
Jrgnevad paragrahvid andsid teada, et ks sotsiaalministeeriumi asutus on LTI, kelle lesanne on korraldada looduskaitset, teha jrelevalvet avalike parkide korralduse le, hallata riigiparke ja suvituskohtade korraldamist ja aidata arendada suvituskohti ning jrelevalve nende tegevuse le, sise- ja vlisturismi juhtimine ja korraldamine ning jrelevalve sel alal.
25. mrtsil 1938 kehtestati dekreediga loodushoiuseadus, mis justus sama aasta 1. aprillil (RT 1938, 31, 253). Samas Riigi Teataja numbris avaldati ka uus suvitus- ja ravitsuskohtade seadus. Nagu nha, tehti reform vga kiiresti ja seadused avaldati vaid paar peva enne nende justumist. Teine LTI t aluseks olev seadus turismi korraldamise seadus anti dekreedina 11. aprillil 1938 ning see ilmus ja justus 20. aprillil (RT 1938, 39, 359). Suurem muudatus tehti nukogu korralduses. Varasemad riigiparkide nukogu ja looduskaitsenukogu hendati loodushoiu nukoguks (pidas veidi enam kui kahe aasta jooksul 15 koosolekut), mille esimeheks oli ex officio instituudi direktor. Varem valis looduskaitsenukogu oma esimehe (professor Teodor Lippmaa) liikmete seast.
Loodushoiu ja looduskaitse all misteti eri asju. Seaduse jrgi oli loodushoid loodusekaitse ja looduseilu silitamine ja arendamine. Looduskaitse oli loodust iseloomustavate moodustiste, olgu nendeks maastiku osad, maapinnavormid, taime- vi loomariigi esindajad vi eluta looduse esemed, alalhoid ja kaitse.

Looduskaitse avaldus eelkige parkide kaitses. ks LTI olulisemaid lesandeid oli tagada nn. avalike parkide heakord. Peale Kadrioru, Keila-Joa ja Oru pargi olid riigiparkide valitsuse ja hiljem LTI valitseda Phajrve park, Toompea lossi iluaed ja Iru linnus. 1938. aastal lks Oru park presidendi kantselei haldusalasse.
Need pargid olid rahvale alaliseks kasutamiseks. Pargi valitseja vis mningaid pargiosi alaliselt vi ajutiselt sulgeda. Keelatud oli rikkuda ehitisi, puid, psaid, lilli ja muru ning kahjustada loomi ja linde. Murul oli lubatud lebada selleks ettenhtud paikades, sportida samuti kindlates kohtades ja aegadel. Koeri vis parki kaasa vtta kuni kahe meetri pikkuse rihma otsas, kasse parki ei lubatud. Keelatud oli ka loomade karjatamine. Maha ei tohtinud jtta mustust ja prgi, liigelda vis mratud jalg- ja siduteedel. Eraldi mrkimist leidis luba liikuda jalgteedel lapsevankriga. Korralduste titmist kontrollisid parkide valitsejad, aednikud ja pargivahid, kes visid rikkujaid kriminaalseadustiku alusel karistada rahatrahviga vi algatada vastutusele vtmise.
Parkide valitsemiseks tuli muuta ka kehtiva tsiviilseaduse asjaiguse stteid. 1936. aasta jaanuaris muudeti Balti eraseaduse paragrahvi 1029 (RT 1936, 9, 57). Meie oleme harjunud, et kallasrada on thtis, tagamaks igahe igus looduses liikuda. Tollal oli sellel eelkige majanduslik sisu. Kallasrada oli kigile vaba parvetamise, kalapgi jmt. eesmrkidel ja sinna vis pstitada ehitisi. Seaduse muudatus vimaldas vabariigi valitsusel kitsendada seda igust riigiparkides ja tervishoiu kaitse alla vetud maa-aladel. 1936. aasta suvel anti Keila-Joa ja Oru pargi mereranna kasutamise mrus (RT 1936, 492). Sellega keelati kallasrada kasutada mis tahes viisil ja kohustati sinna pstitatud ehitiste ja seadeldiste omanikke neid krvaldama. Riigiparkide valitsus vis lubada kallasrada kasutada enda mratud ulatuses.
Riigiparkide valitsus ja hiljem LTI asusid Kadrioru lossi abihoonetes. Kasvava tmahuga asutusele jid need ruumid vikeseks. Sgisel 1939, kui enamik baltisakslastest Eestist lahkus, koliti endisse Maria sihtasutusse (Maria stiftung) Koidula 23.

Prast 1940. aasta suve lks looduskaitse hariduse rahvakomissariaadi alluvusse. 28. novembril 1940 kinnitati Eesti NSV hariduse rahvakomissariaadi phimrus (Eesti NSV Teataja 1940, 59, 719), mille jrgi kuulus looduskaitse selle komissariaadi teaduse ja krgema hariduse osakonna pdevusse (osakonna lesanne oli muu hulgas korraldada muinsusasjandust ja looduskaitset).
ksikute esemete kaitse alla vtmise otsustel muutusid nii allakirjutajate nimed kui ka ametikohad: varem sotsiaalminister, LTI direktor ja looduskaitseinspektor, nd hariduse rahvakomissar Nigol Andresen, teaduse ja krgema hariduse osakonna juhataja Karl Saaret ning vanemlooduskaitseinspektoriks saanud Gustav Vilbaste. Maaomaniku asemel mrgiti otsusesse maa kasutaja. Seadusi muutma ei vaevutud. Looduskaitseinspektor oli juba varem viidud haridusministeeriumi alluvusse.
Kuurordid anti tervishoiu rahvakomissariaadi haldusalasse. Kadrioru park, mis kuulutati kultuuri- ja puhkepargiks, allutati Tallinna linna TRSN titevkomiteele, et luua soodsad olud ttava rahva tervise seisundi parandamiseks ja edendada sotsiaalset kasvatust (Eesti NSV Teataja 1941, 48, 725). Vljaspool linnu asuvate avalike parkide korraldamine tehti 1940. aasta suvel lesandeks pllutministeeriumi riigimetsade talitusele. Turismikorraldus ji sotsiaalministeeriumi haldusalasse.
Endise riigiparkide valitsuse tvaldkonnaga tegeles ka Saksa okupatsiooni aegne omavalitsus, kes nimetas endistest tervishoiukaitse alla vetud kaheksakmnest maa-alast kakskmmend kuurortideks, et vtta suvitajatelt kuurordimaksu (Ametlik Teataja 1942, 11, 48; 18, 82).
Sja jrel looduskaitseinspektori ametikohta enam ei olnud. Pikaaegne looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste asus tle Eesti NSV riikliku loodusteaduste muuseumi botaanikaosakonna juhatajana.

Vootele Hansen (1962) on geograaf ja petaja.



Vootele Hansen
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012