Eesti Looduse fotov�istlus
2010/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2010/4
uued raamatud

EESTI TALUHRBERID 3.
KOOSTANUD HEIKI PRDI, TOIMETANUD MARI KARLSON JA TIINA RANDVIIR. TNAPEV, 2010. 303 LK.

Taluhrberite sarja kolmas raamat keskendub varasemast enam Lne-, Phja- ja Kesk-Eesti esinduslikematele talumajadele. Omaprasena eristuvad Harju- ja Virumaa rannaklade kapteni- ja meremehemajad. T selle raamatuga on koostajale tema snutsi andnud olulise teadmise, et aastatel 1920−1930 kasutasid talumehed elamute kavandamisel arhitektide abi palju rohkem, kui seni arvatud.
Albumis on ligi 300 fotot peamiselt 2000. aastate lpust ning iga fotol kujutatud hrberi tutvustused eesti, inglise ja saksa keeles. Ehkki raamat vidaks kindlasti palju vrvilises vljaandes, annavad ka mustvalged pildid hea ettekujutuse 20. sajandi alguskmnendeil ehitatud talumajade kohta. Maiuspala nii koduloo- kui ka arhitektuurihuvilistele.

KESKKONNALEVAADE 2009
ILMUNUD SARJAS EESTI KESKKOND. TOIMETANUD KARMEN KAUKVER. KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS, 2009. 184 LK.

levaade annab teavet keskkonna kvaliteedi ja keskkonnale avaldatava surve kohta. Alustatakse kokkuvttega Eesti rahvastikust ja majandusest, jrgneb levaade kigist peamistest keskkonnavaldkondadest: loodusvarade kasutamine, hu- ja veekvaliteet, looduse mitmekesisus, mullastik, maakasutus, kliimamuutus, jtmed, keskkonnamaksud ja -tasud, keskkonnajuhtimise vahendid. Raamat sarnaneb lesehituselt eelmise, 2005. aastal ilmunud keskkonnalevaatega, et tagada teemade ja andmete vrreldavus.

EESTI KESKKONNASEISUNDI NITAJAD 2009
ILMUNUD SARJAS EESTI KESKKOND. TOIMETANUD KAIT ANTSO JA KARMEN KAUKVER. KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS, 2009. 74 LK.

Raamatuke on kokkuvte vljaandest Keskkonnalevaade 2009: esitatud on thtsam teave Eesti keskkonnaseisundi kohta, tuginedes kige vrskematele andmetele. Keskkonnaseisundi iseloomustamiseks on kasutatud keskkonnaseisundi nitajaid ehk -indikaatoreid. Vljaanne on meldud eelkige otsustajatele ning sisaldab iga peamise valdkonna kohta strateegilist eesmrki, aegrida, analsi ja hinnangut.


PUHTU AJALUGU JA LOODUS
Toimetanud Toomas Kukk. Estonia Maritima 8. Tartu, 2010. 288 lk.

Lnemaal asuva Puhtulaiul ehk Puhtu poolsaarel on Eesti looduse uurimisloos eriline ja silmapaistev koht. Uurimislugu on tihedalt seotud saare ja hilisema poolsaare asustus- ja kultuurilooga. 20. sajandi keskpaigast, mil Jakob von Uexkllile kuulunud suvemajas on tegutsenud zooloogia ja botaanika instituudi ornitoloogia- ja hilisem bioloogiajaam, on siin vlitid teinud, pikemalt vi lhemalt peatunud vi kinud peaaegu kik Eesti loodusteadlased.
Seeria Estonia Maritima kaheksanda raamatuna ilmunud kogumik sisaldab seitse artiklit, kus on kne all Virtsu ja Puhtu ajalugu (Ants Hein), Puhtulaiu looduse uurimine (Toomas Kukk, Mrt Rahi), kadakatarjak, Puhtu kummalisim torikseen (Erast Parmasto), Puhtu maismaateod (Tiina Talvi, Raivo Mnd), Puhtu ebaskorpionilised (Tnu Talvi), Puhtu liblikad (Urmas Jrivete) ning Puhtulaiu taimestik ja taimkate (Toomas Kukk).
Kogumiku on kirjastanud prandkoosluste kaitse hing, vljaandmist toetas keskkonnainvesteeringute keskus. Kogumikku saab endale tasuta ajakirja Eesti Loodus toimetusest.


LEPINFO 18, SEPTEMBER 2009
Peatoimetaja Toomas Tammaru. Eesti lepidopteroloogide seltsi ja Eesti looduseuurijate seltsi entomoloogiasektsiooni vljaanne. 95 lk.

Liblikahuviliste vljaanne sisaldab 14 artiklit ja lepidopteroloogide seltsi kroonikat. Philiselt tutvustatakse Eestist leitud uusi liblikaliike, peamiselt lasi. Eesti liblikate nimestikust on vlja arvatud kuus liiki pisiliblikaid. Muudest putukatest tuuakse tiendusi Eesti sirelaste nimestikule ja antakse levaade srikssklastest Eesti vanades kollektsioonides. Kogumikku saab Tartust LUSist.


EESTI TAIMEDE MRAJA
Toimetanud Malle Leht. Kolmas, parandatud trkk. EM & Eesti Loodusfoto, 2010. 447 lk.

Klassikalises stiilis mustvalge ja dihhotoomsete mramistabelitega raamatu uus trkk. Parandustest hakkab silma eesktt punane kaanepaber, mis vib-olla aitab taas leida loodusesse ununenud teost.


KALAPSUD
Koostanud Peeter Napp, tiendanud-toimetanud Aleksander Maastik. Halo kirjastus, 2006. 32 lk.

Eelmises numbris tutvustasime Tallinna tehnikalikooli kirjastuses mullu ilmunud kalapsude raamatut. Huvipakkuv on vrrelda kahe teose terminoloogiat Tallinnas ilmunud raamatus pole Tartus tehtud oskussnatd arvestamist vrivaks peetud. Nii ongi samadel joonistel hoopis erisugused allkirjad. Prioriteetsem ja igem on kahtlemata Tartus ilmunud vihik.


PEVALIILIA
Aarne Khr. Toimetanud Anu Jesaar. Ajakirjade kirjastus, 2010. 136 lk.

Pevaliilia on peaaegu tiuslik aialill: vajab vhe hoolt, sortidel on igas suuruses ja vikerkaarevrvides isi, mis toovad aeda vrvirmu juunist septembrini. Raamatus tutvustatakse pevaliiliate liike ja nende kasvatamise ajalugu, kodumaiseid ja kuulsamaid vlismaiseid sorte ning pevaliiliate kasvatamist: sobivamaid kasvukohti, peenra kujundamist, lilleseadete tegemist, pevaliiliate kasutamist kgis ja ravimtaimena. Raamatu kasutamist kergendab register. Vrt kirjandus igale aia- ja aialillehuvilisele.



Loodusajakiri
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012