Eesti Looduse fotov�istlus
2010/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Viktoriin EL 2010/4
Viktoriinisari Eesti looduskaitse 100

Keskkonnaameti ja ajakirja Eesti Loodus korraldatav viktoriinisari Eesti looduskaitse 100 on mrkamatult judnud lpule. Allpool on esitatud viimase, VI vooru iged vastused. Aprillikuu eelviimasest ndalast alates saab viktoriinisarja esialgsete tulemustega tutvuda keskkonnaameti kodulehel. Osalejate tagasisidet viktoriini tulemuste ja korralduse kohta ootame aprillikuu lpuni e-posti teel margit.turb@keskkonnaamet.ee.

ldhariduskoolide vanuseklasside (4.6. klass, 7.9. klass, gmnaasium) parimate hulgast valitakse loosi teel vlja need, kes osalevad 15.17. juunil looduslaagris Karula rahvuspargis. Teiste edukamate pilaste ja tiskasvanute vahel loositakse vlja Eesti Looduse tellimused ja loodusraamatud. Viktoriinisarja kokkuvte ja auhinnasaajad tehakse teatavaks maikuu teisel ndalal keskkonnaameti kodulehel ja Eesti Looduse mainumbris.
Lisateave: keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Margit Turb, tel. 766 9293, e-post margit.turb@keskkonnaamet.ee.

VI vooru vastused
1. Eesti Vabariigi president asutas 27. veebruaril 1940 kolme jrguga looduskaitsemrgi. Seda autasu anti ainult ks kord, sama aasta 1. mail. Toona hinnati tunnustuse vriliseks 23 inimest, teiste seas niteks botaanikaprofessor Teodor Lippmaa, looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste, Tartu likooli zooloogiamuuseumi konservaator Mihkel Hrms ja Vilsandi tuletorni lem Artur Toom. Looduskaitsemrgi kohta saab lugeda Loodusesbra 2008. aasta juuni- ja detsembrinumbrist, 2009. aasta jaanuarinumbrist ning artiklikogumikust Esimene Eesti looduskaitseseadus (2006).
Foto looduskaitsemrgist.
2. Linnuhoiualade kogupindala on kige suurem Hispaanias, kus vrskete andmete jrgi on 569 linnuhoiuala, mis hlmavad 98 254 km2. Eesti suurim linnuhoiuala on Vinameri (271 297 ha). See on oluline rndepeatuspaik paljudele veelindudele. Asudes vahetult Ida-Atlandi rndeteel, peatub siin kevadrndel vhemalt 0,5 miljonit veelindu, sgisrndel on peatujate hulk viksem. Haudeperioodil pesitseb Vinamere laidudel ja rannikul linde le 50 liigist. Lhemalt on linnukaitse olukorrast Euroopa Liidus juttu Eesti Looduse 2009. aasta juulinumbris; Euroopa linnuhoiualade uue teabega saab tutvuda Euroopa Komisjoni keskkonnadirektoraadi kodulehel http://ec.europa.eu/environment/nature/index_en.htm
3. rgmetsakvartal, mis asub praeguse Jrvselja looduskaitseala sdames, veti kaitse alla 1924. aastal prof. Andres Mathieseni algatusel. Tegu oli tollal Tartu likooli ppe-metskonna Kastre-Peravalla looduskaitsereservaadiga. Olles olnud le 80 aasta vaid looduse meelevallas, on puistu sna rgmetsailmeline. rgmetsa ja teiste Jrvselja vaatamisvrsustega on vimalik tutvuda umbes viie kilomeetri pikkusel Jrvselja looduse pperajal. Jrvselja looduskaitsealast saab pikemalt lugeda Eesti Looduse 2006. aasta juulinumbrist.
4. Teadlaste hinnangul on maailma kaslastest vljasuremise rel Prenee poolsaare edelaosas elutsev ibeeria ilves. Eestis elavast sugulasest umbes poole viksema kaslase phitoit on klikud. Ibeeria ilvese on huku rele viinud alates 1950. aastatest jrsult vhenenud klikute arvukus ja ilveste elualale tunginud kinnisvaraarendus. Ibeeria ilvese ja teiste Euroopa ohustatud imetajaliikide kekik on vaatluse all Eesti Looduse 2007. aasta novembrinumbris.



Eesti Loodus, keskkonnaamet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012