Eesti Looduse fotovõistlus
2010/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Viktoriin EL 2010/4
Viktoriinisari „Eesti looduskaitse 100”

Keskkonnaameti ja ajakirja Eesti Loodus korraldatav viktoriinisari „Eesti looduskaitse 100” on märkamatult jõudnud lõpule. Allpool on esitatud viimase, VI vooru õiged vastused. Aprillikuu eelviimasest nädalast alates saab viktoriinisarja esialgsete tulemustega tutvuda keskkonnaameti kodulehel. Osalejate tagasisidet viktoriini tulemuste ja korralduse kohta ootame aprillikuu lõpuni e-posti teel margit.turb@keskkonnaamet.ee.

Üldhariduskoolide vanuseklasside (4.–6. klass, 7.–9. klass, gümnaasium) parimate hulgast valitakse loosi teel välja need, kes osalevad 15.–17. juunil looduslaagris Karula rahvuspargis. Teiste edukamate õpilaste ja täiskasvanute vahel loositakse välja Eesti Looduse tellimused ja loodusraamatud. Viktoriinisarja kokkuvõte ja auhinnasaajad tehakse teatavaks maikuu teisel nädalal keskkonnaameti kodulehel ja Eesti Looduse mainumbris.
Lisateave: keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Margit Turb, tel. 766 9293, e-post margit.turb@keskkonnaamet.ee.

VI vooru vastused
1. Eesti Vabariigi president asutas 27. veebruaril 1940 kolme järguga looduskaitsemärgi. Seda autasu anti ainult üks kord, sama aasta 1. mail. Toona hinnati tunnustuse vääriliseks 23 inimest, teiste seas näiteks botaanikaprofessor Teodor Lippmaa, looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste, Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi konservaator Mihkel Härms ja Vilsandi tuletorni ülem Artur Toom. Looduskaitsemärgi kohta saab lugeda Loodusesõbra 2008. aasta juuni- ja detsembrinumbrist, 2009. aasta jaanuarinumbrist ning artiklikogumikust „Esimene Eesti looduskaitseseadus” (2006).
Foto looduskaitsemärgist.
2. Linnuhoiualade kogupindala on kõige suurem Hispaanias, kus värskete andmete järgi on 569 linnuhoiuala, mis hõlmavad 98 254 km2. Eesti suurim linnuhoiuala on Väinameri (271 297 ha). See on oluline rändepeatuspaik paljudele veelindudele. Asudes vahetult Ida-Atlandi rändeteel, peatub siin kevadrändel vähemalt 0,5 miljonit veelindu, sügisrändel on peatujate hulk väiksem. Haudeperioodil pesitseb Väinamere laidudel ja rannikul linde üle 50 liigist. Lähemalt on linnukaitse olukorrast Euroopa Liidus juttu Eesti Looduse 2009. aasta juulinumbris; Euroopa linnuhoiualade uue teabega saab tutvuda Euroopa Komisjoni keskkonnadirektoraadi kodulehel http://ec.europa.eu/environment/nature/index_en.htm
3. Ürgmetsakvartal, mis asub praeguse Järvselja looduskaitseala südames, võeti kaitse alla 1924. aastal prof. Andres Mathieseni algatusel. Tegu oli tollal Tartu ülikooli õppe-metskonna Kastre-Peravalla looduskaitsereservaadiga. Olles olnud üle 80 aasta vaid looduse meelevallas, on puistu üsna ürgmetsailmeline. Ürgmetsa ja teiste Järvselja vaatamisväärsustega on võimalik tutvuda umbes viie kilomeetri pikkusel Järvselja looduse õpperajal. Järvselja looduskaitsealast saab pikemalt lugeda Eesti Looduse 2006. aasta juulinumbrist.
4. Teadlaste hinnangul on maailma kaslastest väljasuremise äärel Pürenee poolsaare edelaosas elutsev ibeeria ilves. Eestis elavast sugulasest umbes poole väiksema kaslase põhitoit on küülikud. Ibeeria ilvese on huku äärele viinud alates 1950. aastatest järsult vähenenud küülikute arvukus ja ilveste elualale tunginud kinnisvaraarendus. Ibeeria ilvese ja teiste Euroopa ohustatud imetajaliikide käekäik on vaatluse all Eesti Looduse 2007. aasta novembrinumbris.



Eesti Loodus, keskkonnaamet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet