Eesti Looduse fotov�istlus
2010/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Natura 2000 EL 2010/5
Milleks meile Natura 2000?

Arv Natura 2000 nimes on meile thenduslik, sest Eestis hakati Natura vrgustikku looma just aastal 2000. Sel aastal hakati looduskaitset senisest mahukamalt riigieelarvest rahastama ning Lnemaal ja Raplamaal alustas td Natura pilootprojekt, mis rajas teed kogu Eesti jaoks.

Natura 2000 on leeuroopaline looduskaitsealade vrgustik, mille mte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu vetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EM). Sama direktiiviga mrati Natura vrgustiku osaks ka 1979. aastal justunud linnudirektiivi (2009/147/E) alusel valitud linnualad. Arv 2000 vrgustiku nimes tuleneb asjaolust, et Natura vrgustik loodeti valmis saada aastaks 2000. Kuid alles nd, kmme aastat hiljem, on Natura-alade valimine judnud lpusirgele ning kik liikmesriigid koostavad hoolsalt alade kaitse planeerimiseks vajaminevaid kaitsekorralduskavasid.

Eesti Natura 2000 alad valiti vlja Euroopa Liiduga hinemise ajaks aastal 2004. Prast Natura-alade esitamist analsis Euroopa Komisjon nende loodusalade piisavust kigi loodusdirektiivis loetletud Natura elupaigatpide ja liikide kaitseks. Selgus, et teatud elupaigatpide ja liikide kaitseks peab vrgustikku hlmama veel loodusalasid, kusjuures lisanduvate alade valikul tuleb arvesse vtta Eesti keskkonnaorganisatsioonide koostatud nn. varinimekirja kuuluvaid alasid. Varinimekirja koostavad kikide liikmesriikide valitsusvlised organisatsioonid; nimestikku kantakse alad, mis nende arvates peaksid lisaks Natura 2000 vrgustikku kuuluma.
Eesti esitatud Natura 2000 loodusalade piisavust hinnati kahes etapis: kigepealt hinnang maismaa, sh. rannikumere, elupaigatpide ja liikide kohta (2005. aastal) ning hiljem mere-elupaigatpide ja -liikide kohta (2009. aastal). Maismaa-alade puhul leiti, et Eestis jagub alasid enamiku elupaikade ja liikide alalhoiuks, kuid niteks karstijrvede, loopealsete ja lammimetsade ning tiigilendlase, kuldkinga ja veel seitsme elupaigatbi ja viie liigi puhul peaksime alasid veelgi kaitse alla vtma. Vhemalt he ala liivamadalate ja karide hoiuks peab lisaks kaitse alla vtma ka Lnemere valdkonnas.
Vttes arvesse neid vajakuid, laiendati esialgseid Natura 2000 alasid ja 2009. aasta kevadel esitati juurde uusi alasid. Praegu hlmab Eesti Natura 2000 vrgustik 66 linnuala (kogupindala 12 590 km2) ja 531 loodusala (kokku 11 320 km2). Kuna linnu- ja loodusalad kattuvad suuresti, siis on Eesti Natura 2000 vrgustiku kogupindala 14 590 km2. Pisut alla poole Natura-aladest asub meres; Eesti maismaaterritooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 16,5%. Selle aasta alguses hakati kaitse alla vtma varinimekirja alasid, et need prast riikliku kaitse tagamist lisada Natura 2000 vrgustikku. Mereelupaikade kaitseks luuakse Gretagrundi hoiuala (4642 ha) ning maismaa-elupaikade tarvis viisteist uut kaitseala-hoiuala (kogupindala 14 650 ha).

Kas suur vi vike? Natura-alade valimise alguses arutleti tuliselt selle le, kas Natura-alad peaksid olema vikesed ja loodusvrtused kindlalt piiristatud (kusjuures ks sihtkaitsevnd peaks olema ks Natura-ala) vi peaksid Natura-alad olema suured, hlmates nii loodusvrtust kui ka seda mbritsevat puhvertsooni. Tookord veti Natura pilootprojekti eestvedamisel eesmrk luua pigem suuri alasid. Kindlasti oli see ige otsus, eriti arvestades vahepealset majandusbuumi, mille kigus visid looduskaitseseadusest puutumatud maalapid sattuda arendustegevuse meelevalda. Riigid, kes otsustasid vikeste Natura-alade kasuks, on nd hdas: kuidas tagada nende alade koloogiline funktsioneerimine ja liikide liikumisteed alade vahel?
Ka meil tuleb rohevrgustiku toimimine paremini lbi melda. Vrgustikku hlmatud alad peavad olema piisavalt suured, et loodusel oleks vimalik omasoodu areneda ning aladevahelised hendusllid tagaksid levikuteed liikidele et vrgustik oleks tepoolest vrgustik.

Natura 2000 vrgustiku eesmrk on tagada vi vajaduse korral taastada kogu Euroopas ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Liikide ja elupaikade seisund mratakse metoodilise juhendi phjal. Selle jrgi hindasid 25 EL liikmesriiki loodusdirektiivi elupaikade ja liikide seisundit esimest korda 2007. aastal. Analsist selgus, et kogu Euroopas on soodsas seisundis vaid 17% henduse thtsusega elupaikadest ja liikidest. lejnud liikide ja elupaigatpide seisund hinnati ebapiisavaks, halvaks vi on neid liike ja elupaiku nii vhe uuritud, et seisukord on teadmata.
Eestis on 60 loodusdirektiivi elupaigatpi ja 96 loodusdirektiivi liiki. Kigi nende liikide ja elupaigatpide seisundit hindasid vastavate liigirhmade ja elupaikade eksperdid, kes judsid jreldusele, et soodsas seisundis on meil 42% elupaigatpidest ja 24% liikidest. Ebapiisavas ja halvas seisundis on pooled elupaigatpidest ja liikidest. See nitab, kui palju on vaja Natura-aladel elupaiku taastada vi sageli lihtsalt taastuda lasta. Muu hulgas tuleb suurt thelepanu prata poollooduslikele kooslustele ja seejrel keskenduda taastatud koosluste hooldusele. Praegu hooldatakse Natura vrgustikku hlmatud poollooduslike koosluste 57 000 hektarist toetuste abil 20 000 hektarit ehk pisut rohkem kui kolmandikku.
Eesti liikide ja elupaikade seisundi analsimisel leiti, et 8% loodusdirektiivi elupaigatpide ja 26% liikide puhul ei saa seisundit hinnata, s.t. seisund on teadmata. See annab mtlemisainet tulevikuks: kuidas korraldada riiklik seire mber nii, et selle tulemused annaksid kllaldast infot kikide ohustatud liikide ja elupaigatpide kohta?
Et tulevikus tagada liikide ja elupaikade parem seisund, peab looduskaitsetegevust tpsemalt planeerima. Igale Natura-alale tuleb koostada kaitsekorralduskava, kus on kirjas, milliseid loodusvrtusi loodame sel alal nha nii lhiajal kui ka kaugemas tulevikus (n.-. mdetavad kaitse-eesmrgid). Kui praegu on hel alal niteks 100 ha hooldatavat rannaniitu ja 500 ha kinnikasvavat-roostuvat rannaniitu, siis kaitsekorralduskavas tuleb kindlaks mrata, kas selle ala kaitse-eesmrk ongi niteks 500 ha vi 600 ha heas seisundis rannaniitu, kus pesitseb niteks kmme paari niidurdi.
Mdetavad kaitse-eesmrgid ja nende saavutamise teed tuleb kigi Natura-alade jaoks kirja panna 2013. aastaks. Praeguseks on suur koostamist juba alanud ning seda toetab Euroopa regionaalarengu fondi kaudu rahastatav spetsiaalne programm.

Kes rahastab? Kuna Natura 2000 vrgustik on kogu Euroopa hine rikkus igal liikmesriigil lasub vastutus seal leiduvate loodusvrtuste hoiu eest −, siis neb loodusdirektiiv ette, et Euroopa Liit aitab Natura 2000 vrgustiku toimimist kaasrahastada. EL finantseerimine toimub seitsmeaastaste perioodidena. Aastatel 2000−2006 oli peamine looduskaitseline EL rahastamisfond Life-Nature. Kokku kaasrahastas EL sel perioodil 13 Eesti projekti 65,9 miljoni krooni eest. Aastatel 2004−2006 toetati looduskaitseprojekte ka Euroopa regionaalarengu fondist kogusummas 23 miljonit krooni ning alustati ettevalmistustid Natura toetuste maksmiseks maaelu arengu fondist.
Ka praegusel rahastamisperioodil finantseeritakse Natura 2000 vrgustikku EL fondidest. Life fond muutus fondiks Life+ ning sellest saab taotleda abiraha innovaatilistele projektidele, millel on selge lisavrtus laiemas kontekstis. Eesti saab toetust kahele sellisele uusi loodukaitsemeetmeid rakendavale projektile: Emaje vanajgede taastamine Alam-Pedjal ning suur-rabakiili ja mudakonna seisundi parandamine.
Olulised looduskaitse rahastajad on ka Euroopa regionaalarengu fond ja maaelu arengu Euroopa pllumajandusfond. Regionaalarengu fondist on looduskaitsetdele 2007−2013 ette nhtud kokku 340 miljonit krooni, mille eest koostatakse kaitse- ja hoiualade kaitsekorralduskavad ning liikide tegevuskavad. Fondi toetusel saab teha investeeringuid elupaikade ja maastike taastamisse, selleks vajaliku infrastruktuuri rajamisse ning klastuskorralduse ja kaitsealade halduse tarbeks. Maaelu arengu fond toetab looduskaitset 100 miljoni krooniga aastas. Fondi abiga hooldatakse ka poollooduslikke kooslusi ning hvitatakse Natura-aladel piirangute tttu saamata jnud tulu pllumaade kasutajatele ja erametsaomanikele.
Euroopa Komisjoni koostatud levaate jrgi kulub EL Natura vrgustikule 90 miljardit krooni aastas, millest praegu on kaetud 20%. Kulutuste hulka arvatakse alade valiku lpetamise kulud, vljaminekud, mis lhevad avalikustamise, kaitsekorralduskavade koostamise ja nende uuendamise, maade ostmise, klastuskorralduse infrastruktuuri rajamise ja korrashoiul, elupaikade taastamise ja hoolduse tarvis ning toetusteks, seireks ja jrelevalveks kuluvad summad ehk tegelikult kik looduskaitse toimimiseks tehtavad vljaminekud, sh. halduskulud.

Jrgmise EL rahastamisperioodi 2014−2020 ettevalmistustd juba kivad. Loodame, et Natura rahastamise vajadust vetakse tulevikus veelgi rohkem arvesse. Ainult nii saab tita Natura 2000 vrgustiku ambitsioonikat eesmrki hoida alal looduslik mitmekesisus pikas perspektiivis: et kik meile omased liigid ja nende elupaigad siliksid ka sel ajal, kui Eestimaal jalutavad ringi meie lapselapselapsed.

Kadri Mller (1965) on keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nunik.



Kadri Mller
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012