Eesti Looduse fotov�istlus
2010/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Looduskaitse 100 EL 2010/5
Eesti keskkonnahendused looduse kaitsel

Looduskaitse on valdkond, mis ei saa tugineda vaid riigi algatusele vi vimalustele. Suure osa tegelikust looduskaitsetst teevad mitmesugused valitsusvlised keskkonnahendused. Looduskaitse juubeli puhul teeme levaate suurematest Eestis tegutsevatest keskkonnaorganisatsioonidest ning nende tegevusest ja tulemustest viimaste aastate jooksul.

EESTI KESKKONNAHENDUSTE KODA (EKO)
2002. aastal asutasid kmme Eesti keskkonnaorganisatsiooni Eesti keskkonnahenduste koja. Praeguseks kuulub kotta heksa valitsusvlist keskkonnahendust: Eestimaa looduse fond, Eesti ornitoloogiahing, Sstva Eesti instituut, Eesti roheline liikumine, Nmme tee selts, prandkoosluste kaitse hing, Tartu lipilaste looduskaitsering, Lnerannik ning Eesti lipilaste keskkonnakaitsehing Sorex. EKO eesistuja aastal 2010 on Eesti roheline liikumine.
EKO on mittejuriidiline poliitiliselt sltumatu koostvrgustik, mis aitab keskkonnakaitsjatel histe jududega saavutada kigile meile thtsaid eesmrke. Tihedam koost Eesti suuremate keskkonnahenduste vahel sai alguse 2000. aastal, videldes Vilsandi rahvuspargi lhikonda haruldaste kirjuhahkade talvituspaika plaanitud svasadama rajamise vastu. ks koondumise phjusi oli ka Eestis ha jtkuvad illegaalsed ja keskkonnavaenulikud metsaraied, mis seavad ohtu metsaelustiku silimise.
EKO liikmed on teinud koostd peamiselt Eesti metsandus-, pllumajandus- ja energiapoliitika ning planeeringute keskkonnahoidlikumaks muutmise nimel. Viimastel kuudel on EKO keskendunud tuuleparkide temaatikale. Tehtud on oma ettepanekud Saare, Hiiu, Lne ja Prnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu keskkonna strateegilise hindamise programmile.
EKO kohtub regulaarselt riigikontrolli, keskkonnaameti, riigimetsa majandamise keskuse ning keskkonnaministeeriumi esindajatega. Samuti on EKO esindatud le kolmekmnes komisjonis ja trhmas.
Igal aastal annab EKO vlja aasta keskkonnateo auhinda ja keskkonnakirvest keskkonnavaenuliku teo eest. Tnavu said keskkonnakirve Utileek ja Utileek Luna; keskkonnateo tiitli vriliseks tunnistati Tarmo Soomere ja Ivar Puura tegevus.
www.eko.org.ee

SA EESTIMAA LOODUSE FOND (ELF)
ELF on valitsusvline, poliitiliselt ja majanduslikult sltumatu keskkonnakaitseorganisatsioon. 1991. aastast peale on vabatahtlik kodanikehendus olnud mitme kaaluka looduskaitset eestvedaja koosts paljude inimeste ja organisatsioonidega. 2009. aastal oli ELF-il 250 eraisikust toetajat. Vabatahtlikena osales eri tegevustes umbes 1500 inimest.
ELF-i phieesmrk on loodusliku mitmekesisuse hoid Eestis ja maailmas. Thtsad valdkonnad on ohustatud liikide (eelkige hlged, ksitiivalised ja lendorav) ja nende elupaikade kaitse, Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste hoid, loodusvarade sstlik tarvitus, keskkonnateadlikkuse suurendamine hiskonnas ning puhta elukeskkonna hoid tulevastele plvedele. Igal aastal osaleb ELF 30−40 projektis.
ELF-i algatusel on loodud rahvusparke, looduskaitsealasid ja tehtud Eesti loodusvrtuste ulatuslikke inventuure. Viimaste aastate olulisemaid tulemusi: on selgitatud merealade ruumilise planeerimise thtsust, sh. inventeeritud Gretagrundi madalikku ja esitatud see mereala kaitsealaks; on suurendatud naftareostustrje valmisolekut, sh. kaasatud vabatahtlikke. ks suuremaid kimasolevaid tid on soode inventeerimine: plaanis on teha ligi 1200 soo geobotaaniline inventuur ja koostada nende phjal mrgalade kasutamise soovitused, sh. looduskaitsepiirangute kohta.
Igal aastal korraldab ELF ligi 30 looduskaitsetalgut; 2008. aastal osaleti aktiivselt Teeme ra! koristustalgutel. Tle on pandud Paluphja ja Muraste looduskool. Metsanduspoliitikas ja -majandamises seisab ELF looduskaitseliste eesmrkide, sh. vriselupaikade eest. ELF tiendab pidevalt oma looduskaitse andmebaasi, sh. koostab ja esitab Natura 2000 varinimekirja Euroopa Komisjonile. Thtsal kohal on Eesti keskkonnaiguse arengu toetamine.
www.elfond.ee

EESTI ORNITOLOOGIAHING (EO)
1921. a. asutatud hingusse kuulub 538 liiget (2009). Enamik hingu liikmeskonnast on harrastuslinnuvaatlejad vi lihtsalt linnuhuvilised. hing on seadnud sihi uurida, kaitsta ja tutvustada Eesti linnustikku. Selleks on koostatud asjaomased programmid ja tegevuskava, mille aluseks on liigid, alad, elupaigad ja inimesed. Thtsat rolli etendavad pikaajalised seireprojektid: ornitofenoloogilised vaatlused, kesktalvine veelinnuloendus, maismaa talilinnuloendus, haudelindude punktloendus, rvlindude seire ja pesakaardi koostamine. Viimase viie aasta suurim ettevte on olnud uue Eesti haudelindude levikuatlase vlitd, milles on osalenud ligi 800 inimest.
Liigikaitse vallas keskendub EO kaitse- ja tegevuskavade elluviimisele (kassikakk, kanakull, siniraag, tutkas, metsis), annab soovitusi, kuidas thustada lindude kaitset ja muuta kaitsekategooriaid, hindab regulaarselt Eesti lindude arvukust ja selle muutusi jms. hing peab ametlikku Eesti lindude nimestikku ning hingu juures tegutsev Eesti linnunimetuste komisjon annab maailma lindudele eestikeelsed nimetused.
Viimastel aastatel on EO aktiivselt osalenud meie merelinnustiku uuringutes, koostanud hoiualade mereosadele kaitsekorralduskavasid ning teinud ettepanekuid vtta vrtuslikke meremadalaid kaitse alla. Jlgitakse arendustegevust (tuulepargid, sadamad, sillad jms.), mis vib mjutada meie linnualasid, esitades vajaduse ja vimaluse korral oma ettepanekud ja seisukohad.
Oma liikmetele ning ldsusele korraldab EO iga-aastaseid suvepevi, ettekandekoosolekuid, linnuvaatluspevi ja vljasite. Traditsioonilised on aasta linnu vljakuulutamine ja asjaomane tegevus, internetiphine lindude saabumise registreerimine Kevad rkab! (www.springalive.net) ning kevadised ja sgisesed linnuvaatluspevad. Koosts piirkondlike linnuklubidega peetakse linnadevahelisi linnuvistlusi ning uue algatusena korraldatakse talvist aialinnuvaatlust.
www.eoy.ee

EESTI ROHELINE LIIKUMINE (ERL)
1988. aastal asutatud liikumise eesmrk on suunata Eesti hiskonda loodushoiule ja sstlikule eluviisile. ERL tegutseb eelkige keskkonnapoliitika ja -teadlikkuse valdkonnas. ERL-il on le tuhande liikme, neist suurem osa on noored pilased ja lipilased.
ERL on viimased kmme aastat jlginud Euroopa Liidu tukefondide ja investeerimispankade rahaliste vahendite kasutamise keskkonnasstlikkust: osaletakse planeerimisprotsessis, hinnatakse tegevusi ning esitatakse vastuviteid ja kommentaare.
htlasi jlgib ERL planeeringuid. Tnavuse aasta alguses avati Osalusaabitsa koduleheklg (eko.org.ee/osalusaabits), mis hlmab nii seniste planeeringujuhtumite andmebaasi, millesse ERL on mingil moel sekkunud, kui ka osalusjuhendit, mis petab inimesi planeeringute protsessi vajaduse korral sekkuma.
Aastast 2006 on aktiivselt jagatud teavet iglase kaubanduse kohta. Viimastel aastatel on mitu korda korraldatud Rohelise toote kampaaniat (varem Loodussbralik toode), et juhtida thelepanu kotoodetele ja koguda poolehoidjaid loodusstlikele toodetele. Tarbimisega on seotud veel mitu viksemat projekti: koolides on peetud loenguid, korraldatud jtmelava esitlusi, tehtud pesupulbrite keskkonnahoidlikkuse anals, antud vlja voldikuid pakendamise, jtmete sortimise ning lisaainete kohta. 2009. aastal ttati sstliku jaekaubanduse projekti raames vlja veebileht roheline24.ee.
Korrapraselt osaletakse transpordi valdkonna trhmades. Planeerijatele on koostatud Sstva transpordipoliitika ksiraamat, veebileht autovaba.ee ja voldik rattaliikluse kohta. Eelmisel aastal korraldati kodanikualgatus Eesti Rattarikkaks!, mille eesmrk oli propageerida rattaliiklust. htlasi aidatakse korraldada autovaba peva nii Tallinnas kui ka Tartus.
www.erl.ee

EESTI LIPILASTE KESKKONNAKAITSE HING SOREX
Sorex on loodud 1998. aastal. hingusse kuuluvad peamiselt 20−26-aastased Tallinna likooli tudengid. Phieesmrgid on arendada ldsuse koloogilist teadlikkust ja loodushuvi, kujundada noorte hulgas loodust ja keskkonda sstvat mtteviisi ning edendada keskkonnaharidust. Muu hulgas osaleb Sorex talveakadeemia korraldamisel ja korraldab matku oma liikmetele.

LNERANNIK
1999. aastal rajatud hingu eesmrk on edendada kohalikku elu ning otsida uuenduslikke ja alternatiivseid arenguteid kohalikus majanduselus ja piirkonna traditsioonilistes tegevusalades. hingu philine tegevuspiirkond on Lne-Eesti, eesktt Vormsi saar. hing on koostanud arengu- ja kaitsekorralduskavasid, osaleb piirkondlikus planeerimistegevuses, teeb rakenduslikke uurimistid, mis ksitlevad piirkonna loodust ja selle ressursse ning inimese ja looduskeskkonna vahelisi suhteid. Lnerannik koostab ja viib ellu projekte, mille mrksnad on loodushoid, keskkonnahoidlik pllumajandus, loodusturism ja kohalikul ressursil rajanev ksit. Oluline on koost kohaliku kogukonnaga. Tulemuslikud on olnud rannikualade traditsioonilist majandamist toetav Vinamere projekt (koosts Rootsi WWF-ga, uurimuskeskusega Arhipelaag ja Matsalu rahvuspargiga) ning Life-Nature rannikuelupaikade taastamise projekt (koosts Silma looduskaitsealaga).
Oluline osa tegevuses on keskkonnaharidusel. Pikka aega on tehtud rahvusvahelist koostd Brightoni likooliga Earthwatchi programmi raames rannikuelupaikade uurimise ja vabatahtlike looduskoolituse alal. Koosts Vormsi lasteaed-phikooliga valmivad Vormsi aabitsad ja muud loodusppematerjalid ning korraldatakse laste looduslaagreid ja ppekike.
www.l-rannik.ee

NMME TEE SELTS (NTS)
1998. aasta sgisel lid Nmme elanikud Nmme algatusrhma, et koos kaitsta Nmme loodust elavnenud ehitustegevuse eest. Selle phjal asutati 1999. aastal mittetulundushing Nmme tee selts, mille eesmrk on eelkige nmmeliku Nmme, selle pliste loodus- ja kultuurivrtuste kaitse ning hoid ja ldiselt inimliku linnakeskkonna kujundamine. Oma sihi saavutamiseks on selts elanikke kaasa haaranud nii Nmme kui ka Tallinna metsade ja parkide kaitsele, detail- ja ldplaneeringute aruteludele ning liiklus,- transpordi- ja ehitusprobleemide lahendamisele. Selleks on koostd tehtud teiste asumiseltside ja keskkonnaorganisatsioonide, samuti ametkondadega linna ja ka riigi tasandil.
www.nommeteeselts.ee

PRANDKOOSLUSTE KAITSE HING (PK)
1997. aastal loodud hingu eesmrk on tagada Eesti prandkoosluste puisniitude, alvarite, luhaheinamaade ja rannaniitude psimine. hingu loomise ajendiks oli kurb tdemus, et viimase sajandi jooksul on Eestis kunagi nii levinud poollooduslikud kooslused ja maastikud hvinud vi hvimas sobiva majandamise lakkamise tttu.
Senise tegevuse vib laias laastus jagada kolmeks: andmebaasi pidamine poollooduslike koosluste kohta (inventuurid), prandkoosluste tutvustamine ldsusele ning alade majandamine vi selle korraldamine.
Paljude suuremate ja viksemate inventuuride kigus kogutud andmed Eesti prandkoosluste kohta on koondatud GIS-phisesse andmebaasi, mis pidevalt tieneb ning mida kasutavad keskkonnaministeerium, keskkonnaamet jt. asutused. hingult tellitakse ka ekspertiise, kaitsekorralduskavu ja muid prandkoosluste hoidu soodustavaid tid.
Tavapraselt korraldab PK igal aastal mned suuremad talgud, mille kigus taastatakse mni ala. Enamjaolt on talguid peetud puisniitudel, kuid ka pidevalt niteks Puhtu rannaniitudel. Samal ajal talgutega tehakse talgukoolitusi ja peetakse loenguid; inventuuride kigus nustatakse keskkonnaameti ja PRIA spetsialiste.
www.pky.ee


SA SSTVA EESTI INSTITUUT / STOCKHOLMI KESKKONNAINSTITUUDI TALLINNA KESKUS (SEI TALLINN)
1992. aastal asutatud SEI Tallinn on osa rahvusvahelise keskkonnapoliitikauuringute instituudi SEI vrgustikust. SEI Tallinna t on sltumatud poliitikaanalsid, interdistsiplinaarsed uuringud, sstva arengu ja keskkonnakorralduslike meetodite arendamine ning rakendamine, osalemine poliitikakujundamisel, koolitused ja nustamine. T on korraldatud nelja programmi kaudu: keskkonnakorralduse, sstva arendamise meetodite, energia ja kliima ning keskkonnakonoomika ja -arvepidamise programm.
Looduskaitse valdkonnas teeb SEI Tallinn linnakoloogia, looduskaitsehalduse ning Natura-hindamise praktika uuringuid. Tallinna linnaelustiku 2009. aasta uuringute kigus saadi arvukalt uusi teadmisi nahkhiirtele oluliste elu- ja talvituspaikade, linnustiku ja tolmeldajate kohta ning leiti uued esinduslikud orhideede kasvukohad. Valminud on juhend elustiku mitmekesisuse arvestamiseks kohalikul tasandil. Valmimas on ksiraamat, kus tutvustatakse linnaelustiku hoiu meetmeid ning levaade Tallinna fauna seisundist. Jtkatud on looduskaitsehalduse perioodilisi uuringuid ning Natura-hindamise metoodika vljattamist ning parima praktika uurimist Eestis. SEI Tallinn teeb ekspertidele ja omavalitsuse spetsialistidele koolitusi keskkonnamju ja Natura-hindamise kohta.
www.seit.ee

TARTU LIPILASTE LOODUSKAITSERING (TLKR)
TLKR on 1958. aastal asutatud noortehendus, mille eesmrk on oma liikmete keha ja vaimu harimine keskkonna, hiskonna ja inimkonna asjus. Ringiga vivad liituda kik Tartu lipilased. Looduskaitseringi liikmeks vib saada iga lipilane, kui ta on kinud vhemalt kolmel ringi ritusel ja saanud oma nime aidaraamatusse. Aidaraamat on ringi logiraamat, kuhu kantakse kigi ritustel osalenute nimed. TLKR osaleb aktiivselt Tartu keskkonnaelus, korraldab tudengipevade raames linnulauluhommikuid ja harivaid jalutuskike, matkab mda Eestimaad ning korraldab loenguid ja seminare tudengite jaoks huvipakkuvatel teemadel.
looduskaitsering.blogspot.com

MT LOODUSAJAKIRI
Loodusajakiri on asutatud 2001. aastal katuskirjastusena loodusajakirjade vljaandmiseks. hingu omanikud-taustorganisatsioonid on Eesti teaduste akadeemia oma looduskaitsekomisjoni kaudu, Eesti looduseuurijate selts, Eesti ornitoloogiahing, prandkoosluste kaitse hing, geenikeskus, Tartu lipilaste looduskaitsering, Eesti looduskaitse selts, O Looduskiri ja O Horisont.
MT on taganud loodusajakirjade − Eesti Loodus, Eesti Mets, Horisont ja Loodusesber (ilmunud kolmandat aastat; varem kirjastas hing ajakirja Loodus, mis ndseks on tagasi antud omanikele) − trgeteta ilmumise. hingu phisiht on hoida ja tsta nimetatud ajakirjade sisulist ja vormilist taset. Tegevuse hindamise thtsaim kvantitatiivne kriteerium on vljaannete tiraa, mis on aastaid psinud juhatust ja ldkoosolekut rahuldaval tasemel. KIK-i toetusel on MT Loodusajakiri kirjastanud koguteost Lehed ja thed (2009 ilmus viies osa) ning venekeelsele lugejale meldud almanahhi Gorizont Estonii.
www.loodusajakiri.ee

ARHIPELAAG
Eelkige Hiiumaal tegutseva MT Arhipelaag eesmrk on edendada jtkusuutlikku elukorraldust Eestimaa saartel. Alates loomisest 1997. aastal on tegutsetud valdkondades, mis jvad looduskaitse, kultuuri ja maamajanduse piirimaile. Looduskaitse vallas tahetakse suurendada teadmisi saarte ja mereranniku looduskaitse ja sstva arengu kohta UNESCO biosfrikaitsealade ideoloogia alusel. Oma ts tugineb Arhipelaag biosfrikaitsealade phimtetele. Olemuselt on MT Arhipelaag pigem mittetulunduslik konsultatsioonifirma, kelle siht on olla ettevtmiste piirkondlik promootor (mitte oma liikmete huvialahendus).
Arhipelaag korraldab mitmesuguseid loodussstliku elukorralduse ja loomemajanduse projekte. Neist ulatuslikumad on Vinamere koostprogramm ja Loomemajandus Hiiumaa arengu huvides. Partnerite vrgustik ulatub le saja. Viimase kolme aasta jooksul on keskkonnaprojektide krvale tulnud rohkem arendusprojekte (niteks kaugt) ja loomemajandust (festivalid, filmid, etendused).
www.arhipelaag.ee

EESTI LOODUSKAITSE SELTS (ELKS)
Selts loodi 1966 Jaan Eilarti algatusel leriigilise kodanikuhendusena, asutajaid oli 150. Praegu on seltsil umbes 8000 liiget, kes tegutsevad 47 piirkondlikus osakonnas. Aktiivselt tegutseb umbes kolmandik liikmeist. Seltsil on toimiv osakondade vrgustik.
Phikirja jrgi on seltsi lesanne arendada hiskondlikku ja teaduslikku tegevust koloogia ning sstva looduskasutuse, -kaitse ja maastikuhoolduse ning loodust ja inimest hoidva tehiskeskkonna kujundamise valdkonnis. Selts ksitab loodushoidu loomuliku osana ldises rahvuskultuuri kontekstis. Seltsi pe on selgitada hiskonnale arusaama loodushoiust kui sstva arengu vltimatust eeldusest ning kohandada hiskonna toimimist ja igahe praktilist kitumist selle arusaamaga.
Viimaste aastate olulisemaid saavutusi on rhusi konventsiooni justumise tttu vimalikuks saanud kohtuasi Jmejala pargi juhtum. Ainsa keskkonna-kodanikuhendusena toetas ELKS Eesti astumist Euroopa Liitu. Thtsad on jrjepidevad ritused: kigile avatud iga-aastased leriigilised kokkutulekud-konverentsid ja aastalpukonverentsid, loodushtud rahvusraamatukogus, Looduse Omnibussi retked ja loodusfotovistlused. Selts annab vlja teaberikkaid ja rahvuskultuuri vrtustavaid raamatuid. Seltsi algatusel on asutatud ja tegutseb tippintellektuaalidest liikmeskonnaga Eesti Rooma klubi. Suuresti ELKS-i mjul on energeetikateemaline diskussioon judnud reaalsuse tasandile. leriigilise rohujuuretasandi kodanikuhendusena toetab selts kike edumeelset riigi keskkonnapoliitikas ja aitab seda ellu viia nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil le-euroopaliste henduste kaudu.
http://www.elks.ee/

EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS (LUS)
1853. aastal asutatud selts on Baltimaade vanim pidevalt tegutsenud teaduslik selts sellele faktile annab kaalu ka seltsi raamatukogu, mis on Eesti suurim loodusteadustele spetsialiseerunud kogu. Ndseks on seltsist kujunenud loodusteadlasi ja teaduslikule uurimistle aktiivselt kaasa aitavaid loodushuvilisi koondav mittetulundushing. Seltsi phitegevus on luua ja arendada teadussidemeid, vahendada ekspertteadmisi, toetada loodusteaduslikke uurimistid ning korraldada mitmesuguseid ritusi (ekspeditsioone, ekskursioone, konverentse, nupidamisi, teaduslikke ja populaarteaduslikke ettekandekoosolekuid, loenguid ja seminare, nitusi jm.). Seltsile on omane ka kirjastustegevus: avaldatakse ksikvljaannete, seeriate ja kogumikena teaduslikke ja populaarteaduslikke tid, tjuhendeid ning muid trkiseid.
Oma lesannete titmiseks on seltsi juurde loodud hulk erialasektsioone, komisjone, haruseltse, trhmi jt. allksusi ning suur osa seltsi tegevusest kibki sektsioonide kaudu. Oma liikmete vi sektsioonide kaudu osaleb selts kaitsekorralduskavade vi eksperthinnangute koostamisel, keskkonnamjude hindamisel, Eesti elustiku mitmekesisuse, veestiku ja maastike seireprogrammides, peamiselt harrastusvaatlejatele meldud loodusvaatluste andmebaasi t arendamisel ning Eesti elurikkuse andmebaasi vljattamisel.
Koosts teiste keskkonnaorganisatsioonidega on osaletud mttevahetustes Eesti keskkonnahariduse ning oluliste looduskaitsega seotud pevaprobleemide ning teaduslike ksimuste le (nt. Eesti metsanduse ja looduskaitsessteemi halduse mberkorraldus). 2009. aastal vttis LUS osa kavandatava Nord Streami ja sellega kaasnevate keskkonnamjude arutelus ning esitas oma seisukohad.
www.elus.ee

EESTI LOOMAKAITSE SELTS (ELS)
Selts on tegutsenud 2000. aasta kevadest peale. ELS on loomaspru koondav mittetulundushing, mille siht on tagada on abivajavate loomade heaolu ning ra hoida loomade vrkohtlemist. Phitegevus on loomade otsene abistamine, avalikkuse teavitamine ja inimeste koolitamine ning igusloomes osalemine ja loomakaitsealane jrelevalve. Seltsil on le 600 liikme, neist umbes 70 on noorliikmed (alla 15-aastased). Seltsi eri projektides aktiivselt osalevaid liikmeid on le Eesti 40.
ELS he on maailma suurima loomakaitseorganisatsiooni Royal Society for the Prevention of Cruelty to Animals (RSPCA − kuninglik loomade julma kohtlemise rahoidmise selts) liige ning kuulub ka rahvusvahelisse loomakaitseorganisatsiooni World Society for the Protection of Animals (WSPA). Samuti on ELS 2005. aastal loodud Euroopa juhtivate loomakaitseorganisatsioonide ja eluslooduse ekspertide vrgustiku ENDCAP (The European network to END the keeping of wild animals in CAPtivity) asutajaliige. Vrgustiku liikmeid hendab pdlus lpetada metsloomade pidamine vangistuses ja metsloomade kasutamine.
Tnavu on korraldatud juba mitu kampaaniat. Suuremad neist olid jvangis olevate luikede toitmisaktsioon ning leriigiline kasside steriliseerimisekampaania koosts mitme loomakliinikuga. Kasside soodushinnaga steriliseerimise/kastreerimise kampaania osutus vga edukaks. Kevaditi aitab selts vabatahtlike abiga konni kevadrndel.
www.loomakaitse.ee

EESTI NOORTE LOODUSKAITSE HING
1997. aastal asutatud hingu tegevuse ldine siht on svendada teadmisi ja arusaamist loodusest. Eesmrgi saavutamiseks ptakse lahendada loodushoiuprobleeme ning korraldada looduskaitselaagreid, seminare ja aktsioone. Eelkige soovib hing seista hea sstliku tarbimise ja eluviisi eest. hingu aktiivseim tegevusperiood oli 1998−2004. Mullu valitud uus juhatus on koostanud jrgmiste aastate tegevuskava.
2005−2007 korraldati koosts Eesti Postiga postkastikleebiste kampaania Ei tellimata reklaamile. 2005. aasta aprillis toimus Tallinnas performance, mille eesmrk oli nidata rmpsposti elulugu: kuidas puust saab reklaam, mis thelepanu saavutamata prgikasti kukub ja sealt edasi prgimele viiakse. Eesti Postiga arendatud koost viljana saadeti soovijatele rmpspostivastased kleebised postkastidele. Koostkatse otsepostitusfirmadega osutus aga edutuks.
2009. aastal korraldas ENL koosts RMK-ga Sstliku renoveerimise ja elustiili suvepevad EluSde. Pevade phisiht oli ppida mnusas seltskonnas vanade majade heakorrastamist looduslhedaste lihtsate materjalidega. Korraldati loodushoidliku siseviimistluse ja soojustamise pitoad. Sada gmnaasiumit le Eesti said koviimistluse DVD ja vikese koleksikoni. 2010. aastal saab alguse rahvusvaheline noorsoovahetus Phi kohtub lunaga − kultuur ja permakultuur (vt. www.enly.ee/permapar.htm).
www.enly.ee

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA LOODUSKAITSE KOMISJON
Komisjon asutati 23. novembril 1955 ja tegutseb praegu akadeemia bioloogia-, keemia- ja geoloogiaosakonna juures. Praegu TA juhatuses kinnitatud liikmete hulk on 31, kuid lhiajal see tenoliselt veidi muutub, sest liikmeskonda uuendatakse. Komisjoni eesmrk on tuua esile ja arutada lbi Eesti looduse, eriti loodusmlestiste ja unikaalsete loodusobjektide ning loodusvarade kaitse ja kasutamisega seotud probleemid, teha selles valdkonnas ettepanekuid teaduste akadeemiale, keskkonnaministeeriumile ja teistele pdevatele organitele ning aidata propageerida looduskaitse ideid ja kujundada loodushoidlikku hiskondlikku arvamust.
Viimase viie aasta thtsaim t on olnud korraldada ja koordineerida uue Eesti punase nimestiku (raamatu) andmebaasi koostamist. Lisaks on komisjon paljude hiskonnas tekkinud probleemide korral suutnud asjaosalised he ja sama laua taha kokku tuua ja algatada mttevahetust. Komisjon osales vga aktiivselt NordStream torujuhtme keskkonnamjude ksimustiku lbittamisel.
www.zbi.ee/talkk/

KESK- JA IDA-EUROOPA REGIONAALNE KESKKONNAKESKUS (REC ESTONIA)
Eesti kohalik esindus REC Estonia asutati 1995. aastal. Alates 1999. aastast toimib REC Estonia sihtasutusena, mille missioon on aidata lahendada keskkonnaprobleeme Kesk- ja Ida-Euroopas, arendades koostd valitsusvliste organisatsioonide, valitsuste ja ettevtete vahel, soodustades vaba infovahetust ja ldsuse kaasamist keskkonnaotsuste langetamisse.
REC Estonia edendab eelkige keskkonnateadlikkust: vahendab keskkonnainfot kodulehe, raamatukogu, infoblletni ja projektide kaudu. htlasi toetatakse teisi keskkonnaorganisatsioone, pakkudes neile teavet ja koolitusi. Peamised ekspertiisivaldkonnad on avalikkuse kaasamine, haridus, linnatransport, sstev areng, vee- ja jtmepoliitika probleemid.
www.recestonia.ee

KOTKAKLUBI
Kotkaklubi eellane looduskaitsekooperatiiv Kotkas asutati 1989; Kotkaklubi nime all registreeriti 1999. aastal. Liikmeid on 28. Kotkaklubi ametlik phikirjaline eesmrk on seista hea, et kotkad ja must-toonekurg jksid Eesti maastikke ilmestama ka tulevikus. Selle nimel tehakse rahvusvahelist koostd nende liikide uurimise, tutvustamise ja kaitse vallas; vetakse osa seadusloomest (looduskaitseseaduse loomisel ning muutmisel, mitme mruse eelnu koostamisel eksperdina); tehakse liigiseiret, inventuure, (rakendus)uuringuid, vetakse kaitsemeetmeid (psielupaigad, tehispesad, teiste leitud pesade kontroll ja mramine jne.), kogutakse andmeid. Oluline on ka teavitustegevus: seminarid, ppepevad, meediat (sh. veebikaamerad ja GPS-saatjad, rndekaart http://birdmap.5dvision.ee/, kotkaveeb), trkised; osaletakse suurtes projektides (nt. EAGLELIFE, eksperthinnangud kotkastega seonduvate keskkonnamjude uurimisel ja planeeringutes jne.).
Kotkaklubi on alates 1991. aastast korraldanud igal aastal kigi liikide seiret, s.t. kontrollinud statistiliselt esinduslikku osa pesadest, mranud pesitsusedukust ja koostanud selle alusel aegread. Kaitstavate pesade arv on viimase 15 aasta jooksul vhemalt kmnekordistunud kaitsta saab vaid teadaolevaid pesi, aga pesi pole lihtne leida. Mrgatavalt on paranenud teave kotkaste ja must-toonekure kohta: viimase sotsioloogilise uuringu kohaselt on must-toonekurg enim tuntud kaitsealune liik, hoolimata tema peidulisest eluviisist. Kotkaklubi veebikaamerad on tutvustanud Eestit tervikunagi sna positiivselt. Kotkad ja must-toonekurg on olnud argumendiks paljude kaitsealade loomisel ja tsoneerimisel piirid on ldjuhul tmmatud Kotkaklubi soovituste jrgi.
Edasine eesmrk on taotleda, et vljaspool Natura 2000 alasid asuvate kotkapesade maaomanikele makstaks toetust samamoodi kui hoiualadele: see aitaks kaasa positiivse suhtumise kujunemisele.
www.kotkas.ee

LOODUSKAITSEHING KOTKAS
See on vike hing, mille eestvedaja kuni 2004. aastani oli kotkamees ja looduskaitsja Einar Tammur. LK Kotkas tegeles esialgu philiselt kotkaste uurimise ja kaitsega (ning sellest kasvas vlja MT Kotkaklubi), kuid on nd le 15 aasta ttanud Alam-Pedja looduskaitseala heaks. Alam-Pedja looduskaitseala loomisest 1994. aastal kuni 2006. aastani oli Kotkas ainulaadne kui ainus mittetulunduslik valitsusvline organisatsioon, kes otseselt korraldas suure riikliku looduskaitseala looduskaitsetd. See aeg sai lbi, kui loodi riiklik looduskaitsekeskus ja kik kaitsealad koondati kesksesse ssteemi. Prast seda on LK Kotkas phivaldkonnaks jnud taastamis- ja hooldustde korraldamine Alam-Pedja jeluhtadel, mis on viimaste aastate jooksul suurenenud 1500 hektarini, ning Paluphja looduskooli arendamine ja loodushariduse edendamine.
www.kotkas.ee

LOODUSE OMNIBUSS
Loodus on klubi, loodus on lugu − nii tutvustab end looduse klubi, loodushuviliste avatud seltskondlik ettevte.
Looduse Omnibuss viib inimesed loodusesse koos heade loodusetundjatega. Alates oktoobrist 2001 on retki korraldatud igal ndalavahetusel. Eesmrk on muuta looduses kimine ja looduse tundmappimine elulaadi loomulikuks osaks. Retki juhendavad paiga ja teema parimad tundjad, looduskaitsjad, -teadlased ja kultuuriinimesed. Looduse tutvustamise krval kinnistatakse ksiti looduskaitse phimtteid. Lisaks loodusretkede korraldamisele antakse meedia kaudu teada, mida millalgi looduses thele panna.
2000. aastast peale on regulaarselt korraldatud loodushtuid rahvusraamatukogus ning Looduse aasta foto vistlust.
www.looduseomnibuss.ee

PEIPSI KOOSTKESKUS (CTC)
Keskus aitab kaasa nii Peipsi jrve piirkonna kui ka Euroopa Liidu piirialade tasakaalustatud arengule. Organisatsioon asutati aastal 1993 nimega Peipsi Jrve Projekt. Aastast 2000 tegutsetakse Peipsi koostkeskuse nime all. Organisatsioonil on kolm arengusuunda: kogukonna arengu toetamine, keskkonnateadlikkuse edendamine ning piirilene ja arengukoost. Keskkonnakaitsetegevus hlmab peaasjalikult veemajanduse ning keskkonnateadlikkuse valdkonda.
Veemajanduse valdkonnas koordineeris CTC aastatel 2003−2005 projekti, mille raames ttati vlja piirilene Peipsi jrve valgala veemajandusprogramm. Jtkuprojekti PeipsiMan raames teavitati kohalikku elanikkonda veemajandusprogrammi eesmrkidest ning jagati piirkonna omavalitsuste ametnikele teadmisi programmi rakendamise kohta. htlasi rekonstrueeriti 2009. aastal Pihkva rajooni Pskovkirpiti asula heitveepuhastusjaam. Peipsi koostkeskus vtab osa ka valitsustevahelise Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise hiskomisjoni tst (veeressursside kompleksse haldamise trhmas) ning alates 2003. aastast esindab CTC Peipsi jrve lemaailmses Living Lakesi vrgustikus.
Et edendada keskkonnateadlikkust, koostab keskus ppematerjale, soetab ppevahendeid ning korraldab keskkonnakaitseritusi, sh. koolitusi ja looduslaagreid lastele ja noortele. Oma panus antakse loodushariduslike ekspositsioonide vljattamisse. Valminud on niteks Emaje-Suursoo pperaja taimeaabitsad kolmes keeles, loodusppeprogrammid ja tlehed, multimeediaprogrammid koolidele (Linnulennul mda Emajge ja sel aastal valmiv Konnapilgul mda Emajge) ning internetiphine loodushariduslik seiklusmng (game.ctc.ee).
Keskkonnaharidustegevust on tunnustatud keskkonnateo auhinnaga 2007. aastal.
http://www.ctc.ee/

SA TARTU KESKKONNAHARIDUSE KESKUS (TKHK)
Tartu keskkonnahariduskeskus asutati 2002. aastal sihtasutusena. Keskus jtkab Tartu noorte loodusmaja 50-aastast traditsiooni laste loodus- ja keskkonnahariduse andmisel. Lisaks laste ja noorte huvikoolile Tartu loodusmaja tegutsevad TKHK-s loodus- ja keskkonnainfot edastav keskkonnainfopunkt ning koolituskeskus.
Keskuse eesmrk on ratada ja hoida huvi looduse ja selle kaitse vastu, parandada elanike keskkonnateadlikkust ja suurendada iga inimese vastutust looduse ees. Looduskaitse on osa keskuse igapevasest tst. Niteks kivad loodusmaja lapsed igal aastal ekskursioonidel eri kaitsealadel, vtavad osa koloogia- ja looduskaitseviktoriinidest ja konverentsidest ning erilaadsetest uurimuslikest projektidest.
Keskuse ppekavas on mitu looduskaitset ksitlevat tiendusprogrammi. Niteks Lnemere programmis uuritakse Lnemeres leiduvaid kaitset vajavaid liike ning arutlekse mitmesuguste ohtude ja elustiku muutuste le. Eraldi on loodud looduskaitseprogramm. Osa teiste programmide tegevusest on korraldatud looduskaitsealadel; erilist thelepanu pratakse looduskaitse vajadusele.
Avalikel ritustel ksitletakse samuti tihti looduskaitset, olgu see ldsusele meldud loeng kaitse all olevatest taimedest vi loomadest vi bussiekskursioon mnele pnevale looduskaitsealale vi rahvusparki. Ka keskkonnainfopunkt jagab lahkesti infot ja materjale looduskaitse kohta.
www.teec.ee

KOKRATT
Eelkige Kuusalu piirkonnas tegutseva kokrati eesmrk on edendada Eesti elanike, eelkige laste keskkonnateadlikkust ja propageerida sstvat eluviisi. Selleks selgitab kokratt sstva eluviisi phimtteid ning toob vlja seosed, mida tekitab inimtegevus keskkonnale (phjused ja tagajrjed). 2009. aastal korraldati kotantsufestival, viidi ellu keskkonnaharidusprojekt Mra pole muusika!, jtkuvalt Keskkonnatelk nii raadiosaatena kui ka uuskasutust propageeriva laada-messina; 2010. aastal on suurem ettevtmine projekt Mnguga sbraks ja targaks!
www.okokratt.ee

Autor tnab abi eest kiki neid inimesi ja hendusi, kes aitasid kaasa artikli valmimisele.

Helen Alume (1975) on geograaf, ajakirja Eesti Loodus toimetaja.



Helen Alume
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012