Eesti Looduse fotov�istlus
2010/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Eesti haruldused EL 2010/5
Mugultorik

Eestis kaitset plvivate liikide seas leidub oma levila piiril kasvavaid suuri haruldusi, kes on ohustatud oma sarnasuse tttu tavaliste seentega vi jvad nad kidavates kohtades jalgu. Nendele tunnustele vastab ka Eestis teise kategooria kaitsealune, punase raamatu nimestikus rmiselt ohustatuks peetav mugultorik Polyporus tuberaster (Pers.) Fr.

Mugultorik on vga sarnane meil tavalise soomustorikuga (Polyporus squamosus), kuid kasvab erinevalt sellest maapinnal, mitte tvedel ega kndudel. Ta on viksem, lbimt 412 cm, kuni he sentimeetri paksune, harilikult enam vi vhem tsentraalse ehk keskse jalaga, kasvab ksikult vi mnikord kahe- vi isegi kolmekaupa. Ooker- vi kollakaspruunil lakljel on nagu soomustorikulgi tumepruunid, kuid mnikord pstisema tipuga soomused; poorid on mlemal liigil suured, piklikult nurgelised. Kbara serv vib mnikord olla ripsmeline, see on aga ebakindel tunnus; hiljem prdub serv veidi sissepoole.

Peamine erinevus on viljakeha kasvamine mullas paikneval sklerootsiumil ehk seenemgaral, mis on mustjas, 540 cm lbimdus, vi on siis seene jalg seenemgarat meenutavalt paksenenud. Seenel on mnikord hsti, teistel juhtudel kehvalt mrgatav hendus mulda svenenud lehtpuude lagunevate-mdanevate juurtega [1], millel ta tekitab valgemdanikku.
Mugultorikut kogudes vivad seenemgarad jda mrkamata, kui need on sgaval mullas. Lunamaades, niteks Itaalias, vivad need kasvada viie-, erandjuhtudel kuni viieteistkmnekilosteks. Sklerootsiumist kasvatatakse mitmel maal (Itaalia, USA jt.) kodus vi koduues sgiseentena noori viljakehasid. Heale maitsele lisaks on krgelt hinnatud nende nrka puuvilja- ja lillelhna.
On leitud ka mugultorikuid, mis ei ole sklerootsiume moodustanud, nagu ka sklerootsiume ilma viljakehadeta (mis on ju erinevalt mitmeaastastest seenemgaratest lhiealised). Phjapoolsemates maades on leitud eksemplare, mille sgavalt maasse juurduv jalg on ebahtlaselt mgarjalt jmenenud-puhetunud, vlispinnal mustjas. Selline oli ka Eestis, Tartu juures ainus hoolsamalt uuritud isend, mille phjalikumast lahtikaevamisest hoidusime. Vimalik, et ka Eestis kasvab see liik ilma maraid sklerootsiume moodustamata.

Soomus- ja mugultoriku suur sarnasus hlmab ka mitut mikroskoopilist tunnust, niteks eoste suurust. Molekulaarsete (DNA) tunnuste kasutamine torikuliikide flogeneetilises analsis nitab aga kindlalt, et mugultorik ja soomustorik kuuluvad eri liikidesse [2].
Mugultorikut on leitud Euroopast, Aasiast, Phja-Ameerikast peamiselt sooja suvega aladelt salumetsades; Luna-Euroopas ja Taanis leidub teda kohati rohkesti, mrgatud on teda ka Madalmaadel ja Suurbritannias; Norras vga haruldane. Eestist kagus on kige ligem leiukoht Venemaa Kurski oblastis, idas Tatarstanis. Eestist on seda seent leidnud Leif Ryvarden 1989. aastal Nigula looduskaitseala phjaosa salumetsast ning hest Phja-Prnumaa kirikaiast, 2007. ja 2008. aastal aga Erast ja Ilmi Parmasto kahest Tartumaa pargist.
Mis ohustab Eestis mugultorikut? Liigne sarnasus soomustorikuga, kelle kui eluspuude tvemdaniku tekitaja viljakehasid vidakse hvitada asjatus lootuses, et ksikisendite kahjustamine seene levikut piirab vi kahjustust vhendab. Kllap vivad viljakehi les korjata ka uudishimulikud, kuid see hekordne tegevus ei hvita veel kogu seent. Parkide eest hoolitsejail tuleb looduskaitsjatelt saadud teave seene leiukohtade kohta meeles pidada ja hoiduda seene kasvukoha lehooldamisest.

1. Jahn, Hermann 1980. Der Sklerotien-Porling, Polyporus tuberaster (Pers. ex Fr.) Fr. (P. lentus Berkeley). Westflische Pilzbriefe 11 (7): 125144.
2. Sotome, Kozue et al. 2008. Phylogenetic relationships of Polyporus and morphologically allied genera. Mycologia 100 (4): 603615.


Erast Parmasto (1928) on mkoloog, Seenevana.



Erast Parmasto
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012