Eesti Looduse fotov�istlus
2010/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2010/5
Looduskaitse pole ttu

Mainumber on phendatud Eesti looduskaitse saja aasta juubelile 1910. aasta augustis rentis Riia looduseuurijate selts Vaika saared ja li sinna looduskaitseala. Looduskaitsest oleme kirjutanud peaaegu igas numbris, aga mai oma ongi enamjaolt Eesti looduskaitsest, seekord koosts keskkonnaametiga.
Numbrit koostades ji toimetuses korduvalt klama ksimus: ega looduskaitse pole ometi igav? Kas kellelegi viksid need tsised teemad ka huvi pakkuda? Loodetavasti on huvilisi siiski rohkesti, nii mnigi artikkel pakub testi uusi vaatenurki ning ka niteks levaade looduskaitsega tegelevatest hendustest viks olla teednitav millisesse neist kuulud sina?

Selle numbri avalugu on teise kaitsekategooria kpalisest punasest tolmpeast, kelle orhideekaitse klubi on valinud esimest korda aasta orhideeks. Jrgnevad levaated meie kaitsealade loomisest ja praegusest olukorrast. le 70 aasta tagasi loodi muu hulgas Tallinnas Maarjame taimede kaitseala. Praegu kaitseb seda ala mgi-kadakkaera, pstkiviriku ja aasnelgi psielupaik. Tol korral kirjutas Eesti Looduses Albert ksip: Looduskaitsega on ju nagu rahuga. Rahust kneldakse kige agaramalt just siis, kui sjariistade klin on kige suurem. Maarjame klindil on taimed aastasadu, kui mitte aastatuhandeid videlnud vaid omavahel, inimesed on ses heitluses olemasolu eest mnginud suhteliselt vga tagasihoidlikku osa. Ent tempora mutantur. Inimese vahelesegamine muutub ha intensiivsemaks, ohustades loomulikke taimehiskondi ja muutes vgivaldselt tasakaalu ksikute komponentide vahel. Eriti kannatavad selle all haruldased flooraelemendid, sest nad vivad psida ainult vljakujunenud status quo silitamise tingimusil. Seal hakkab siis inimene kaitsema loodust enda tegevuse vastu! Selle paradoksaalselt klava tegevuse eesmrgiks on silitada siin-seal natukegi plist loodust ja hoida ra ta muutumist kultuurikrveks...

Ndisaegne looduskaitse pole ksnes alade kaitse alla vtmine ja reservaadiks kuulutamine. Loodus- ja linnudirektiivi alusel kantakse hoolt ka mitmekesiste prandkoosluste eest, mille silimine eeldab inimese aktiivset tegutsemist, heinaniitmist ja koduloomade pidamist. Selleks saab igaks meist anda oma panuse kas vi talgupeval prandkooslustelt vsa raiudes. Mitu valitsusvlist organisatsiooni tegeleb kas phieesmrgina vi muu krval just poollooduslike rohumaade hoiuga. Pikem levaade keskkonnaorganisatsioonidest viks aidata veel khklejal leida endale sobiv hendus, mille liikmena saaks kodumaa looduse hvanguks midagi korda saata.
Kaitsealade teema lpetuseks sobib aga hsti eespool viidatud ksipi artikli lpulause: Loodetavasti annab reservaadi loomine Maarjamel thusaid tulemusi kaitse mttes ning loodussprade plved vivad rmutseda nende haruldaste looduslaste le, mis leiavad armastavat hoolt nii kaugel oma priskodumaast!



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012