Eesti Looduse fotov�istlus
04/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitseala EL 04/2003
Lehtsaare looduskaitseala

See on ks pelgupaikadest, mis rajatud nii haruldastele kui ka tavalistele metsa-asukatele, kelle kunagise kodumetsa kohal laiutavad knnustikud. Kige enam meldi Lehtsaare looduskaitseala asutades metsisele: siin on tema suurim mngu- ja pesitsusala Viljandimaal.

ks Eesti looduse tunnusjoon on metsarohkus. Vljaspool tiheasulaid leiame vaevalt koha, kus silm ei seletaks metsa. Ametliku statistika jrgi katab mets poole Eestimaast, seega tundub esmapilgul kll, et metsa-asukatel peaks siin olema hea elada. Samas on viimasel aastakmnel metsa nii gedalt raiutud, et jutud suurtest plismetsadest ja ulatuslikest karulaantest kipuvad jma mineviku meenutusteks. Ja raiutakse ju ikka esmajrjekorras vanemat metsa, nii ongi nooremad puistud saamas lekaalu vanade ees. Ent paljud liigid vajavad normaalseks eluks just neidsamu, metsamajandajate(-raiujate) knepruugis kpseid ja lekasvanud metsi. Ning veel parem, kui need oleksid looduslikku pritolu ja antud kohale omase liigilise koosseisuga.

Loodusmetsadega seotud liikidest on vhemalt nime kaudu tuntumad eelkige suured linnud, nagu must-toonekurg, kotkad ja metsis, aga ka mned viksemad loomad, niteks lendorav. Hoopis vhem teatakse ainult loodusmetsas elavate seente vi putukate kohta. Ometi on Eesti punasese raamatusse kantud liikidest seotud just vanade metsadega 19% seeni, 20% limuseid ja koguni 55% mardikalisi.

Inimtegevuse, sealhulgas metsaraie tagajrjel oma algsest elupaigast ilma jnud loomad leiavad hea nne korral uue kodu just kaitsealadel, kus laastav inimtegevus on keelatud ja hirimine tagasihoidlikum. Nii on Tudu kandi kaitsealad kujunenud viimastel aastatel turvapaikadeks nii karudele kui ka teistele loomadele, kelle seniste kodumetsadest on jrele jnud tormijrgsed knnustikud. Silitamaks elupaiku metsaelanikele, on viimastel aastatel hakatud kaitse alla vtma suuremaid loodusmetsailmelisi puistuid metsakaitsealadena. Viksemaid metsatkke on piiritletud ja ptakse hoida vriselupaikadena, eelkige suurte ja silmatorkavate linnuliikide psielupaikade thusamaks kaitseks on aga loodud uusi kaitsealasid vi uuendatud seniste kaitsekorda.

Soomaa rahvuspargi naabruses asuval Lehtsaare looduskaitsealal on ohustatud linnuliikide elupaiku hoitud juba 1992. aastast, ent uued piirid ja uuendatud kaitsekord ning koos sellega ka uus nimi naabruses asuva Lehtsaare talu jrgi kinnitati selle aasta jaanuaris. Kaitseala asub Viljandimaal Suure-Jaani vallas metsade rpes, eemal suurematest asulatest. Lhim laiemalt tuntud koht on paari kilomeetri kaugusel asuv Mart Saare snnikodu Hpassaare.

Rikkalik elustik. Kaitseala on valdavalt kaetud metsaga, ent leidub ka tkike kidurate mndidega raba. Metsatpidest on siin esindatud siirdesoo, karusambla-mustika ja pohla ning kuivenduse jrel kujunenud kdusoometsad. Pindalalt sna vikesele looduskaitsealale (vaid 380 ha) on koondunud rikkalik elustik.

Lehtsaare mbruses pole nneks olnud kll selliseid looduskatastroofe nagu viimastel aastatel Alutagusel, kuid praeguse metsapoliitika tagajrjel on siingi vljaspool kaitseala jnud vanematest metsadest jrele vaid killud. Looduskaitseala moodustades peeti aga peamiselt silmas ht Viljandimaa suuremat metsise mngupaika. Hiljuti on kaitsealale taas elama asunud must-toonekurg, keda hea nne korral vib ka nha lendamas vi mnes kraavis toiduotsingul. Varem leidis ta sobivaid elupaiku mitmel pool mbruskonna metsades, kuid ndseks on valikuvimalused jnud sna ahtaks.

Harulduste krval elavad kaitsealal muidugi tavalised metsaasukad. Sageli vib kohata ptra, metssiga ja jneseid, rkimata viksematest imetajatest. Siin kandis elab ka rohkesti metsnugiseid ja rebaseid, kes oma khtu tites ei jta kindlasti puutumata metsise ega teistegi lindude pesi. Lindudest tasub kaitsealal thelepanu prata veel mitut liiki rhnidele ja viimasel ajal Eestis sna sagedaks muutunud hndkakule.

Kindlasti elab Lehtsaare looduskaitsealal veel teisigi ohustatud ja muidu thelepanu vrivaid liike, kelle kohta praegu teave puudub, sest siin pole phjalikumaid inventuure tehtud. Seega pakuvad knealused metsad avastamisrmu nii loodushuvilistele kui ka eri elustikurhmade uurijatele.


Kaitsekord. Looduslike metsade krval on kaitsealal ksjagu kuivendatuid. Kdusoometsades kipub kohati tihe jrelkasv ja psarinne vohama, mis ei sobi kuidagi metsisele. Et vimaldada vajadusel metsise elupaikade hooldust, ongi siinsel looduskaitsealal kehtestatud hooldatava sihtkaitsevndi kaitsekord. Lubatud on ka jaht, mis vimaldab piirata vikekiskjate liig suurt arvukust. Loomulikult ei saa hooldustid teha ja jahti korraldada metsise mngu- ja pesitsusajal, sest just siis on linnud hirimise suhtes eriti tundlikud. Inimeste liikumist kaitsealal ei piirata, kuid igaks peab ise jlgima, et ta ei hiriks sealsete asukate elu.

Lehtsaare looduskaitseala valitseb Viljandimaa keskkonnateenistus, kelle poole tuleks prduda kigi kaitsealasse puutuvate ksimuste ja probleemidega. Looduskaitseala kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2003, 5, 25).



Eesti looduskaitse infossteem (seisuga 01.03.2003). www.eelis.ee

Lilleleht, Vilju (koost.) 1998. Eesti punane raamat. Keskkonnaministeerium, Keskkonnafond. Tallinn.



Uudo Timm (1959) on zooloog, keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbroo juhataja.



Uudo Timm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012