Eesti Looduse fotov�istlus
04/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
tjuhend EL 04/2003
Kuidas pildistada konna?

Hea loodusfoto saamiseks peab olema igel ajal iges kohas, kskik, keda vi mida pildistame. Kevad seostub paljudele leujutatud jeluhtadel vi vanajgede vaiksetes soppides kostuvate konnakontsertidega. Seega on just nd parim aeg konni pildistada. Kuid hid konnapilte ei saa vaid tiigi kaldal istudes.

Kige olulisem on tunda pildistatavat objekti. Niteks on rohukonna ja hariliku krnkonna kudemisaeg lhike. Seevastu tiigi-, vee-, vi rabakonnal vib see venida kuni kahe kuu pikkuseks maratoniks. Osa liike vajab kudemiseks sgavamat veekogu, teised aga vivad oma kudu lasta ka kmne sentimeetri sgavusse vette. Mned konnad on kudemisel vga ettevaatlikud ja kartlikud, teised aga julged. Kiki neid asjaolusid arvestades saab fotograaf juba varakult planeerida, missugust tehnikat kasutada ja kuidas konnale kige paremini lheneda.

ks vimalus konna tabada on istuda liikumatult kaldal ja oodata, kuni sukeldunud konnad pinnale tusevad ning pulmi jtkavad. Olenevalt sellest, kui kaugel kaldast tegevus kib, peab valima ka objektiivi. Parim oleks niteks 70200 mm telesuum. Suumobjektiividega saab fotograaf kiiresti muuta objektiivi fookuskaugust, millega avarduvad ka kadreerimisvimalused. Nii vib fotograaf vajaduse korral kiirelt mber orienteeruda suurematele plaanidele. Fikseeritud fookuskaugusega objektiive kasutades vib objektiivi vahetamine vtta palju aega ja paremad sndmused seetttu kaotsi minna.


Herned aitavad pildistada. Isegi kui kaamera ja objektiiv on head, tuleb neid mingil moel toestada. Miski pole halvem, kui kaamera liikumisest tingitud ebaterav pilt. Statiiv oleks liiga kohmakas, kuna selle les- ja mberseadmine vtab kaua aega. Mulle meeldib pildistada loomi nende silmade krguselt, nha maailma looma tasandilt. Statiiviga ei saa sellist tunnet luua, sest konna silmakrgusele ei saa htegi neist mugavalt seadistada.

Statiivi asendab lihtne vahend, mida kasutatakse niteks Aafrikas autodest loomade pildistamisel oakott. Tegelikult ei ole see tidetud mitte ubade, vaid poolikute hernestega. Minu oakott on valmistatud 30 cm pikkusest ja 20 cm laiusest kaitsevrvi riidest. hes otsas on lukk, kustkaudu tidan koti poolikute hernestega. Kott ei tohi olla liiga pungil, sest siis ei saa kaamerale head toestust. Objektiivi peab kergelt oakotile sisse vajutama, umbes nagu vsinud pea vajub pehme sulgpadja sisse. Nii saab peale kaamera toestamise palju kiiremini positsiooni vahetada, kui statiivilt pildistades.

Selleks, et oakotti vee peal hoida, pange see penoplastist alusele, mis peaks olema oakotist suurem. Nnda pildistades ei saa konnale vga lhedale minna, sest kaamera nurk ei ole tema suhtes piisavalt madal. Nd vite jllegi kasutada mnd telesuumi. Samas peate jlgima, et te vga palju ei liigu ega tekita lainetust, sest nd on kaamerat toestav pinnas vga ebastabiilne.


Lhme konnale lhemale. Kui pildistada kaldalt, tekib ks oluline probleem: konnad ei julge teile vga lhedale tulla. Samuti on kallas veepinnast liiga krgel, et piisavalt madala nurga alt pildistada. Mina teen konnapilti kaldalt vaid siis, kui ilm on vette minekuks liiga klm vi veekogu liiga sgav. Hoopis huvitavam on minna ise vette ning tunda ennast konnana. Vtate end poolest saadik paljaks ning astute vaikselt konnade maailma.

Veest pildistades vib tarvitada viksema fookuskaugusega objektiive. Mina kasutan kas 100 mm makroobjektiivi vi 2485 mm suumi. Makroobjektiiviga saab lhemalt fookustada ning seega tulevad paremad lhivtted. Samas saab 100 mm objektiiviga pildistada ka tunduvalt kaugemalt, et konni nende pulmakras mitte hirida. Niimoodi madala nurga alt pildistades viks kasutada kaamera kljes nurk-pildiotsijat, siis ei pea kadreerimiseks kaelani vette kkitama. Enne kui vette lhete, pange kindlasti mingid vanad spordijalatsid jalga, sest phjamudas vib olla ka mni vana pudeliphi vi terav metallitkk.


Pildi joonistab valgus. Kevaditi on ilmad heitlikud: mni pev on pikeseline, teinekord on taevas kaetud tihedate pilvedega. Pikesega on kontrastsus liiga suur, mistttu slaidifilmi kasutades tekib probleeme, tiheda pilvituse korral on aga valgust vhevitu. Peab meeles pidama, et inimese vrvingemine ei pruugi filmil kajastuda. Pealegi on igal filmil omad eriprad. Parim ilm pildistamiseks on siis, kui taevas on htlaselt hukese pilvkattega kaetud ning maapinnale tekivad rnad varjud. Sellise ilmaga on pilved kui suur hajuti, mis muudab terava pikesevalguse pehmeks valguseks.

Mida siis teha, kui on teline pikeseline rannailm? he vimalusena vib kasutada hajutit, mis vhendab tunduvalt kontrastsust ning muudab varjud pehmemaks. Hajutiks sobib kige paremini raami klge kinnitatud marli. Kaamera ripub kaelas ning parem ksi on pstikul, vasakus kes hoiate hajutit, millega varjate konnale langevat valgust. Teise vimalusena vib kasutada titevalgusena vlklampi, mis samuti vhendab kontrastsust. Vlklambi vlketugevust peab tunduvalt vhendama, et see ei domineeriks pikesevalguse le. Mina vhendan vlklambi vimsust ligi kaks hikut. Vlku hoidke nagu hajutit vasakus kes, et saaks sellelt tulevat valgust vajaduse jrgi suunata.

Nii vlklambist kui ka pikesest tekib veepinnale palju peegeldusi, mis vivad pildi ra rikkuda. Selle vltimiseks kasutage kas polarisatsioonifiltrit vi kadreerige pilt nii, et peegeldused muutuksid vhemrgatavaks. Otstarbekas oleks valida vimalikult madal nurk ning vtta taustaks mni tumedam objekt: niteks kaldamuda, puutvi vi krgem kaldataimestik. Samas peab olema ettevaatlik, et kaamera ei satuks vette. Kui on soov eksperimenteerida, siis vib vaiksema ilma puhul viia kaamera osaliselt vee alla, nii et objektiiv jb veepinnaga hele tasandile. Kaamera alumine osa tuleb pakkida veekindlasse kilekotti ja hoida objektiivi vee eest. Tsi, mningane peegeldus annab pildile vrtsi, sest nii saab vaatajagi kogeda pikesepaistelist kevadpeva.

Ka tiheda pilvekatte korral peaks kasutama vlklampi, sest siis see mitte ei vhenda kontrastsust, vaid suurendab seda, tuues esile rohkem soojemaid toone. Vlklambi vimsust tuleb vhendada umbes 1,7 hikut, et vltida selle domineerimist pevavalguse le. Pilves ilmaga vib sriaeg jda liiga pikaks, mistttu on hdavajalik toestada kaamerat penoplastil ujuva oakotiga.


Loodusfotograafias oleneb fotograafi edukus mtlemisest, katsetamisest ja ka tehnilisest ettevalmistusest. Kallis tehnika ei taga veel head fotot. Edukas fotograaf tunneb pildistatavat objekti ja oskab kasutatavast tehnikast viimast vlja pigistada. Kuid kaamera ega objektiivid ise ei pildista. Mida rohkem te vljas kite, seda enam saate kogemusi ja mtteid, kuidas paremat pilti teha.


Jaanus Jrva (1970) on vabakutseline loodusfotograaf, teeb koostd Eesti ja vlismaa vljaannetega.



Jaanus Jrva
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012