Eesti Looduse fotov�istlus
2010/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Ajalugu EL 2010/6-7
Ajalugu

75 aastat tagasi

Liivakuhikud, esinedes sporaadiliselt, on siiski niivrra sagedad, et annavad maastikule omaprase ilme, paistes tasasel maastikul silma eriti veel selle tttu, et on kaetud mndidega. Selliseid kuhikuid neme igasuguses arenemisastmes: seal kasvab salk madalaid mnde, mida mbritseb liiva sisse tekkinud mmargune vagu; juba on vagu tunginud huumuskihini; seal on lbi ligatud kik mullakihid; varsti seisab vaatleja ees kujunenud liivakuhik oma tpilise ehituse ja taimkattega; hiljem hakkab kuhik hvima: mullapinnale kuhjatud liiv on suuremalt osalt ra kantud ning hes sellega paljandunud mnni juured; viimaks annavad liivakuhikute olemasolust tunnistust ksnes jrelejnud madalad liivaknkad ning neis leiduvad kuivanud mnniosad. [Eduard Markus: Vilo luitemaastiku tekkimiskik, 1935]

50 aastat tagasi

Kui zooloogile-sstemaatikule thendab mblikulaadne vaid nelja jalapaariga llijalgset looma, siis on laiemas ldsuses selle loomarhma mber psinud mstika ja salaprasuse oreool, mis on tingitud ebausust, paljudest mblikega seotud vanasnadest, vljenditest ja rahvaprimustest, aga ka sellest, et siia kuulub hulk inimesele mrgiseid liike. Skorpione ja mblikke tuleb testi pidada mrgisteks loomadeks, sest nad kik on varustatud mrginrmetega. Siiski on kaasajal tuntud 600 skorpioniliigist ja 25 000 mblikuliigist enamik vimelised oma mrgirelva kasutama ainult mitmesuguste putukate halvamiseks ja surmamiseks. [Asta Vilbaste: Tarantel, karakurt ja teised mrgised mblikulaadsed, 1960]

25 aastat tagasi

Olen veendunud ja seda kinnitavad uurimised, et meie vabariigi praeguse keskmise pllumajandustootmise intensiivsuse tasemel saab rakendada tasakaalustatud agrobioloogilist kossteemi. Kuid selle eelduseks on snnikumajanduse korrastamine. Millised on siis olnud meie philised vead selles valdkonnas? * Koonerdamine snnikuhoidlate ehitamisel, masinate tootmisel, hdatarvilike tde tegemisel. * Kunagi levinud vrarvamus, et suurtootmises lahendatakse mullaviljakus kemiseerimisega, snnikust kui kahjulikust krvalproduktist tuleb aga lahti saada. * 70-ndatel aastatel rakendatud lbimtlemata tehnoloogia: snniku veega uhtmine. * Teaduse saavutuste aeglane rakendamine. Siin tuleb kord majja luua. [Arnold Rtel: igesti korraldatud pllumajandus ei ole keskkonnavaenulik, 1985]



Loodusajakiri
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012