Eesti Looduse fotov�istlus
2010/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2010/8
Kollase ajakirjanduse kaitseks

Kunagi kevade poole peeti Tartu likoolis infopeva, kus lasti omavahel kokku teadusajakirjanikud ja noorteadlased. Esimesed petasid teisi, kuidas teha teadusest uudis. Knelema oli kutsutud ka zooloog Raivo Mnd, ks parimaid teaduse populariseerijaid Eestis, teemal Miks minust ei saanud teaduse populariseerijat?.
Professor Mnni jutt oli limalt skeptiline. Kui ta nooruses kaalus teadlase ja populariseerija (teadusajakirjaniku?) ameti vahel, veenis esimese kasuks lihtne tdemus: tavalist inimest ei huvita teadus. Teda huvitab kolm asja: seks, raha ja tervis. Ainuke vimalus teadusuudist tavainimesele sisse sta on siduda see hega neist kolmest mrksnast (vt. nt. www.tartupostimees.ee/?id=220654). Just nagu lapsele kibedat ravimit stes tuleb see segada lge siirupiga. Sherdune mkerdamine noort idealisti ilmselt ei paelunud.

lejnud knelejad rahustasid heitunud noori. Niteks raadiomees Priit Ennet kiitis, et teadlasel pole stuudiosse tulles kunagi phjust muretseda: tema on alati positiivne kangelane. Eks see nnda ole testi. Teadlasi ja teadusajakirjandust austatakse justkui India phamehi: mida kummalisema teemaga nad tegelevad, seda vhem sandab keegi nuriseda.
Seevastu nn. kollane ajakirjandus on justkui enesestmistetava plu all. Iga haritud inimese kohus on rhutada, et tema htulehte ei loe ja Reporterit ei vaata. nnetuste, kuritegude ja eraelu ksikasjalikke kajastusi on hea toon pidada ebamoraalseks (vt. nt. 7. juuli Eesti Ekspressi lugu Kiremrv ja rnk avarii). Miskiprast naudib kollane ajakirjandus rahva seas siiski lisuurt menu. See skisofreenne olukord meenutab veidi kristlikku keskaega, kus elati veendumuses, et ollakse snnist saadik patune ja ometi suudeti nii elada kui ka ilmselt elust rmu tunda.

Hiljuti lugesin htulehest mahukat isikulugu ratastooli aheldatud noormehest. Tavaprane juhtum: pea-ees-vettehpe peohoos ja tundmatus kohas. Igal kevadel loeme neid lugusid ha uuesti ja helgi suvel ei nita arvud kahanemise mrki. Alati olen sraseid lugusid lugedes vaevelnud nriva tunde kes: kuidas ometi saab nii rumalalt kituda?! Alles hiljuti taipasin htkki hirmuga selle nrimise phjust: olen ise korduvalt tpselt samamoodi kitunud. Midagi mtlemata. Seos enda elu ja loetu vahel oli uskumatult visa teadvusesse judma, selleks kulus aastaid! Kllap toimib samalaadne pshiline tke kas vi niteks purjuspi ujumise vi autojuhtimisega: ka nendest lugudest kubisevad kik (kollased) lehed ja ka nendega seotud nnetused ei ni vaibuvat.
Kollast ajakirjandust vib vabalt lugeda kui teaduskirjandust. Erinevus on see, et statistika ja jreldused tuleb teha lugejal endal. Ja et eksperimendid, mida elu ise korraldab, on paraku mrksa karmimad ja elulisemad kui need, mida tehakse laborites rottide ja dikakrbeste peal. Kllap siit tulenebki kollase ajakirjanduse mekrgune populaarsus teadusajakirjanduse krval: ppida on kll raskem, iseseisvat td on rohkem, kuid aegamda kogutud teadmine, mni mllu pudenenud pilt vi lausekatke vib kunagi psta su elu. Mistagi tuleb palju thikaagutamist (Igor Mangi koeral on kirbud, nne 13 Helmi haub kttemaksu) lihtsalt kahe silma vahele jtta eks tpselt nndasamuti ole see ka teadusuudiste puhul (Kohvi phe mrimine aitab kiilaspisuse vastu). Hid teadusuuringuid!



Juhan Javoi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012