Eesti Looduse fotov�istlus
2010/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/11
Eesti esimene geopark asub Loode-Eestis

Mdunud on ligi pool aastat Baltimaade esimese geopargi asutamisest Loode-Eestis. Unikaalne geopark hlmab tosin kaitseala ja kogu Balti klindi osa Harkust Haapsaluni.

MT Pakri looduskeskuse ldkoosolekul 2. juunil 2010 rajati MT Loode-Eesti geopark. Koosolekust vtsid osa Noarootsi, Nva ja Harku valla, Paldiski linna, RMK Lne-Eesti piirkonna, O Eesti geoloogiakeskuse, MT-de Tallinna linnuklubi, Perakla Kompass ja Nord Est Nva esindajad. Kik osavtjad pooldasid Loode-Eesti geopargi asutamist.
Asutajaliikmeid on seitse, nad esindavad kohalikke omavalitsusi ja piirkonnas tegutsevaid MT-sid. Veti vastu nuetele vastav phikiri.

Geopargi kige olulisem loodusmlestis on Balti (Phja-Eesti) klint. Seda uurisid juba August Tammekann ja Karl Orviku [3], td on jtkanud Eesti geoloogiakeskus ja TT geoloogia instituut.
1996. aastal valiti Phja-Eesti pankrannik Eesti loodusmaastike smboliks ning paekivi rahvuskiviks. 2004. aastal esitati klint UNESCO kultuuri- ja loodusprandi nimekirja kandidaadiks. UNESCO ekspert soovitas esitada klindi kaitsealad geoparkide nimestikku. Klint on kantud Eesti rglooduse raamatusse (ER) ja looduse riiklikku infossteemi (EELIS).

Geopargi tuumalad on kehtivate kaitse-eeskirjadega kaitsealad: Osmussaare, Nva, Pakri, Laulasmaa, Trisalu, Vna, Naage ja Rannamisa maastikukaitseala, Muraste ja Suurupi looduskaitseala, Tabasalu looduspark, mbritsevad merehoiualad ja Natura alad. Arvukalt on kaitstavaid loodus- ja kultuuri ksikobjekte, nagu Neugrundi meteoriidikraater, Keila juga, Padise klooster, Peetri kindlus (Muula med), kivikalmed, ohvriallikad jt. [3].
Geoparki tutvustavad arvukad thistatud loodusmatkarajad Osmussaarel, Noarootsis, Nval (Peraklas), Pakri poolsaarel ja saartel, Lohusalus, Tllinmmel, Murastes ja Tabasalu looduspargis. Park ulatub Padise kloostrist Paide ordulinnuseni ja Harkust Haapsaluni.

Loode-Eesti geopark vastab UNESCO nuetele ning vrtustab loodust ja kultuuriprandit. Kohalikku majandust aitab edendada rahvusvaheline koturism.
Eestis on veel teisigi geopargiks sobivaid piirkondi, niteks Saaremaa, Maarjame Tallinna linnas [1] ning Kohila karstipiirkond Tuhala ja Nabala aladel.

1. Arusoo, Helen 2009. Tallinn vajab geoparki. (Intervjuu Rein Einastoga) − Loodusesber 4: 10−14.
2. Kink, Hella 2008. Geopargid vivad olla Eestiski. − Eesti Loodus (59) 10: 20−21.
3. Kink, Hella; Tht, Krista (koost.) 2010. Loodusmlestised 20. Tallinn.
4. Miidel, Avo; Raudsep, Rein 1999. Phja-Eesti paekallas kui maailma loodusprand. − Eesti Loodus (50) 4: 20−22.
5. Suuroja, Kalle 2004. Phja-Eesti pangad. Tallinn.

Hella Kink (1933) on geoloog, MT Pakri looduskeskuse juhatuse liige.



Hella Kink
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012