Eesti Looduse fotov�istlus
2011/01



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2011/01
Huvitav kooretee Ladina-Ameerikast

Meil kaubastatavate teede perre on end tasahilju poetanud lapatotee. Hoolimata kuiva teepuru pisut kummastavast vlimusest saab sellest valmistada mitmeotstarbelist jooki.

Ebatavaline teematerjal. Teekeeduks vajalikku kraami saadakse bignoonialiste sugukonda kuuluvalt lapatotabebuialt (Tabebuia impetiginosa), eluvormilt krgekasvuliselt puult. Soodsates oludes sirgub puu ligi 30 meetri krguseks, kusjuures krgeimate puude vanus knib mitmesaja aastani.
Peale aukartust ratava vlimuse ilmestavad teeandjat ka lisuured mitmeosalised viiest kuni seitsmest lehekesest koosnevad liitlehed ning trompetikujulised ereda vrvusega ied. Olenevalt ie osast ja vanusest vime ites nha roosat, punast, kollast ja violetset vrvuskombinatsiooni. Pilkupdva vlimuse prast kasutatakse puid haljastuses ilupuudena.
Nektaririkkad ied pakuvad tolmeldamise eest vrikat tasu. Jrelikult saab loo nimitegelast edukalt rakendada meepuuna. Mrkimist vrivad puude peaaegu poole meetri pikkused viljad, mis vlimuselt meenutavad pigem kaunu, kuid kuuluvad botaanilise eripra poolest hoopiski kuparde hulka. Viljades peituvad viksed kileja lennusega seemned.
Tuntud on ka knealuse puu pruunikashalli vrvusega puit, mis hiilgab nii tugevuse kui ka vastupidavusega pikeselises ja niiskes kliimas. Selle tagab puidu parkainerohkus. Sajandeid on kohalikud indiaanlased valmistanud selle puu okstest vibusid. Et puit on suure eritihedusega ja kva tekstuuriga, on teda raske tdelda.

Lapatotabebuia kasvab Ladina-Ameerikas kllaltki laias vndis Mehhikost Argentinani, kuid erilise thelepanu on see puu plvinud Paraguais, kus ta on rahvuspuu. Lapatopuu kasvupiirkondades kutsuvad kohalikud teda mitme nimetusega, tuntumad on tajy, lapacho negro, pau darco, ip-roxa ja peva.
Teematerjali ei saada ei lehtedest ega itest, nagu tavaliselt, vaid hoopiski puu koorest ja vhesel mral ka koorealusest kihist ehk niineosast. Pealt on koor hallikas, seestpoolt aga punakaspruun. Et lapatopuu taastub vigastustest hsti, ei kujuta mdukas teematerjali hankimine puudele erilist ohtu. Kogutud saak kuivatatakse ja ribastatakse. Seetttu ongi selle tee kuivmaterjal omalaadse kujuga.

Tuntud loodusravis. Lapatotabebuia koore ja koorealuse kihi abil on kohalikud indiaanlased aastatuhandete vltel leevendanud paljusid vaevusi. Kohalikud on kutsunud puud isegi hellitavalt elu puuks. Kui esialgu pruugiti raviotstarbel toormaterjali vesileotist, siis ndisajal on suurema populaarsuse vitnud alkoholtmmised, mida saamise jrel veel kontsentreeritakse.
Peenestatud, lbikeedetud ja kontsentreeritud kooreleotisel on haigustekitajaid hvitav toime. htviisi tappev on leotis viiruste, bakterite, prm- ja hallitusseente, algloomade (peamiselt malaariatekitajad ja keerdviburlased) ning isegi hulkraksete parasiitide suhtes. Kohalikud indiaanlased tarvitasid kooreleotist nii sees- kui ka vlispidi mitmesuguste pletike raviks.
Seespidine tarvitus piirdus tmmiste vi puumahla joomisega, vlispidi otsiti abi kompressidest ja mhistest, kusjuures abi saadi ka raskelt paranevate haavandite vi putukahammustuste korral.

Rohke parkaine-, eesktt tanniinisisalduse tttu ohjeldasid kohalikud lapato kooreleotisega ka geda khulahtisuse eri vorme ning seedekulgla parasiite, sest keeduse koostises leiduvad parkained sadestavad valke ja kootavad seedekulgla limaskesti.
Kolmas ammune etnomeditsiini kasutusvaldkond hlmas hingamisteede haigusi. Lapatoleotise pruukimine leevendas vihmametsade pliselanikel piinavat kha, sest leotises sisalduvatel henditel on rgalahtistav toime, samuti alandas kooreleotis palavikku.
Lapato on thtis ka organismi ldtugevdajana: eri viisil valmistatud preparaadid toetavad mneti immuunssteemi. Muu maailma meditsiinile oli lapato pikka aega suhteliselt tundmatu, sest see taim levib looduslikult vaid Ladina-Ameerikas. Seda innukamalt hakati uurima, milles peitub tema universaalse toime saladus.
Peale eri parkainete nnestus kontsentreeritud kooreleotisest eraldada hulk antibiootilise toimega hendeid, samuti bensoaatide eri vorme. See selgitab selle puu kooreleotise bakteritsiidset ja fungitsiidset mju. Keemilise koostise uuringute kigus avastati lapato kontsentraadist ka naftokinoonide perre kuuluv hend, mis ristiti lapahooliks. Eestikeelsetes kirjandusallikates on kasutatud ka labakooli nimetust.
Tegelikult on taimes mitu lapahooli keemilist teisendit. Eriti suurenes huvi lapahooli ja tema teisendite vastu siis, kui avastati, et nad hvitavad teatud tpi kasvajarakke nii in vitro katsetes kui ka katseloomadel. Muide, kohalike indiaanlaste ravitavade jrgi pruugiti lapatopuu kooreleotist ka kasvajate korral, kuid tavaliselt tarvitati seda raviotstarbel ksnes lhikest aega.
Paraku ei saanud lapahooli universaalse raviainena kasutusele vtta, sest halvaloomulisi rakke hvitavad annused olid nii suured, et phjustasid ravialustel ohtlikke krvaltoimeid. Seetttu ei tohiks mitte mingil juhul alustada iseravi! Terviseprobleeme vib phjustada nii kangete lapatokontsentraatide tarvitus kui ka neist valmistatud lahjendatud saaduste kestev tarbimine organismi jaoks lisuurtes kogustes.
Mitte kik lapato abitoimed, millest kohalikud pliselanikud on leevendust leidnud, pole ndisaegsete meditsiiniliste uuringutega testatud. Tihti jetakse mainimata ka potentsiaalsed ohuallikad, mis selliste kontsentraatide manustamisel vivad tekkida.
Ehkki lapatotmmistes leidub taime kohta piisavalt rauda, minetab raud suuresti tulusust parkainerohkuse tttu, mis ei lase raual seedekulglast imenduda. Veelgi enam, kui kasutada preparaate pikka aega ja leliia ning toidusedel on piiratud, vib kujuneda isegi rauapuudusest tingitud kehvveresus.
Ka rasedatele ja imetavatele emadele on lapatokontsentraadid vastunidustatud. Samuti peavad neist loobuma isikud, kes kasutavad verd vedeldavaid preparaate. Kindlasti ei tasu knealusest taimest tehtud preparaate pruukida ka nendel inimestel, kes on litundlikud toimeainete suhtes. litundlikkust vib phjustada nii vlispidine kui ka seespidine tarvitus.

Edukas lbimurre teejoogina. Ennekike on lapato maailmas aga saavutanud tuntuse teejoogina. Teena on lapatol ehk taheebol vi inkade teel hulk plusse. Esiteks, erinevalt tavateest ei sisalda see jook kofeiini, jrelikult ei phjusta tee ka lierutuvust ning seda vib rahulikult juua ka htusel ajal.
Teiseks, lapatos leidub mitmesuguseid antioksdante, peamiselt bioflavonoide ja rikkalikus valikus mikroelemente, mis teematerjali pikaajalisel keetmisel-hautamisel kanduvad rohkemal vi vhemal mral joogiteesse ning lpuks juavad vhemalt mingis hulgas jooja organismi.
Kolmandaks, need kelle jaoks on puhta lapatotee maitse ja mju limaskestadele liiga vristav, vivad nautida isesuguseid teesegusid, kuhu on lisatud teisi teesid vi maitselisandeid, nagu vanill, maasikas jne. Lapatotee loomulikku maitset kujundavad nii parkained kui ka teematerjali koostises leiduvad eeterlikud lid.
Neljandaks, soovi korral vib lapatoteed juua ilma klassikaliste maguslisanditeta: see on tervislikum hammastele ja vhendab saadavat kalorikogust.
Viiendaks, seda teed vib htviisi edukalt nautida kuumalt vi klmalt. Teematerjali koostise eripra tttu on joogi valmistamise protseduur kllaltki pikk. Piisav kogus vett tuleb ajada keema, lisada pisut teepuru (mdukus on oluline!) ning keeta vhemalt viis minutit. Seejrel tuleb teel lasta veel 15 kuni 20 minutit tmmata.
Selline valmistusviis tagab, et teematerjalis leiduvad hendid lahustuvad jooki. Kuid nagu kikide toitude-jookidega, ei tasu ka lapatoteega arutult liialdada, paarist tassist pevas piisab tiesti.

1. Enkovaara, Anna-Liisa 2007. 101 loodustoodet. Medicina, Tallinn.
2. Kaur, Krista jt. 2008. Maailma rahvustaimed. Maalehe Raamat, Tallinn.
3. Mills, Simon; Bone, Kerry 2007. Principles and practice of phytotherapy: modern herbal medicine. Churchill Livingstone, Edinburgh.
4. Raal, Ain 2010. Maailma ravimtaimede entsklopeedia. Eesti Entsklopeediakirjastus, Tallinn.

Urmas Kokassaar (1963) on Tartu likooli ldbioloogia ppejud. Biokeemikuna avaldanud rohkesti artikleid toidu ja toitumise teemal.



Urmas Kokassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012