Eesti Looduse fotov�istlus
05/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 05/2003
Loodusharidus loodusele lhemale

Linda Metsaorg on sndinud 1936. aastal Prnumaal Saarde vallas. 1954. aastal lpetas ta Kilingi-Nmme keskkooli ning 1959 Tallinna Pedagoogilise Instituudi bioloogia-geograafia-keemiapetajana. Ttas esmalt Tallinna 20. keskkoolis geograafiapetajana, siis oli pikka aega Eesti Noorte Loodusesprade Maja direktor. 1978. aastast praeguseni on olnud Tallinna 3. keskkooli (Lillekla gmnaasiumi) bioloogiapetaja. Suure Looduskaitsemrgi (1986) ja Eerik Kumari preemia (1996) laureaat, Eesti ornitoloogiahingu auliige, Tallinna linnuklubi rajaja. Sai Valgethe V jrgu teenetemrgi aastal 2003.

Kohtume Kullo loodusklassis kas see on kik, mis on Tallinna loodusmajast alles jnud? Kas see on ainus koht, kus Tallinna pilased saavad koolitvliselt loodust ppida?


nneks ei ole see siiski ainus koht. See on vga hea, et Kullo keskuses on loodusklass, kuhu Mustame lastel on mugav kia. Nd on olemas natuke avaramad ja paremad tingimused ka Nmme Noortemajas sealse piirkonna lastele ka seal tegutseb loodusring. Loodusringid on ka loomaaias ja mned lapsed Pirita piirkonnast kivad botaanikaaeda. Aga neid pole kuigi palju. Praegu on veel katmata Lasname, ehkki Lasname ldgmnaasium on Tallinnas ainuke kool, kus on veel alles bioloogia svappe klassid. Sinna oleks loodusringi ka vaja. Kopli lastel pole samuti praegu kusagil kia.

Vin oma pikaajalise looduspetaja kogemuse varal elda, et see on vga ige, et just vikseid keskusi juurde tekib. Looduse ppimine peakski olema niimoodi korraldatud; mitte nii, et ehitame mingi suure maja Tallinna ja see jb thjaks. Meil ei ole seda suurt maja otseselt praegu vaja, sest koolides vabaneb nii palju klasse, koolid kuivavad kokku ja neid pannakse kinni. Loodusringide t vikski tugineda pigem koolidele. Kelle jaoks me seda suurt maja ehitaks?

Sel Maa peval ksitlesime Tallinna aktiivsemaid petajaid ja pilasi. Ankeedi titis 55 pilast ja tulemused nitavad, et looduse ppimisel eelistatakse suurele linnas asuvale looduskeskusele pigem kodulhedast loodusringi. Kui koht on kaugel, siis peaks ta otse looduses olema. Matku ja ekskursioone pidas heaks ppevormiks enamik vastanuist. Vga armastatakse laagreid, kui neid ainult oleks. Huvitav on see, et Internetis ei taheta loodust ppida.

ige palju aastaid on mul peas keerelnud ks mte, mida olen viimasel ajal ka natuke teostada saanud: tuua loodusharidus loodusele lhemale. Nooremad lapsed viks kia oma piirkonna loodusringis, sest pole lihtsalt aega teise linnaotsa sita. Lisaks pole sellistes nn. euroklassides nagu see siin lubatud loomi pidada; akvaarium veel vib olla, ehk ka tnapevased arvutid. Aga need on koolides ju niikuinii olemas. Pole mtet panna klassi arvutid ja elda, et nd me anname loodusharidust. Loodusharidust saab anda ainult looduses, nii nagu kunagi Paatsalus. Sealt kasvasid vlja telised huvilised, kes said oma kega linde ja linnupoegi katsuda ning taimi ja putukaid koguda, s.o. vahetult looduse keskel olla.


Siis tuleks ka praegustele ja tulevastele Tallinna lastele luua vimalus loodust looduse keskel ppida?


Jah, see ongi see unistus, mille suunas praegu liigun ja praegu olen idee faasist juba pris kaugele edasi judnud. Asi sai alguse sellest, et Loksa valla Turbuneeme klas on mul suvekodu, mis ndseks on mu priskodu. Sealsamas asub rahvusvahelise thtsusega Eru lahe linnukaitseala, mis moodustab he osa rndlindude Lnemere-rsest rnnuteest. Rootslased kisid meil klas ning rgitasid Interneti kaudu koostd tegema ja looduskeskust rajama. Alguses mtlesime, et teeme linnuvaatlusjaama, aga nd on see plaan hoopis laienenud. See oleks ideaalne paik linde ja loodust tundma ppida; kuna koht paikneb mere res, siis tahaksime luua just merekoloogia maja. Looduskeskuse asukohana on silma jnud endine piirivalvekordon, mis praegu on veel riigikaitse maa-alal. Selles on meid toetanud Eesti mereakadeemia, Harjumaa keskkonnateenistus, Lahemaa rahvuspark ja Tallinna haridusamet.

Turbuneeme looduskeskus oleks meldud eelkige nendele tohutult paljudele Tallinna lastele, kes on praegu ilma praktilise loodushariduse vimaluseta. Nad vivad kll siia-sinna sita, aga eri vimalusi peaks rohkem olema. Selles mttes on Sagadi looduskool vga hea. Aga kes on juba Sagadis ra kinud, tahaks veel kusagil loodust ppida. Turbuneeme olekski seeprast rohkem merekallakuga. ra saaks kasutada mu kahekmneaastast Paatsalu-kogemust. Prispea poolsaar ja Viinistu on ka kultuurilooliselt vga huvitavad, seotud meresitudega. Kogu paik on atraktiivne ning Turbuneeme kla ise on vga ilus hinnatud Harjumaa kauneimaks. Siin on vga laiad vimalused loodusharidust anda: saab jalutada, jalgrattaga sita, isegi sadamat oleme melnud kasutada lahel saaks purjetada ja mereuuringuid teha. Tahaksime ka linnukaitseala korda teha: et oleks vaatlustornid ja vimalik madalast roostikust lbi minna pildistama vi linde vaatama.


Koolides on kogu aeg raha vhe. Peamine probleem loodushariduse andmisel ongi see, et raha ei ole. Kuidas tnapeva lapsed loodust pivad?


Loodust saab ikka ppida, aga takistusi on palju. Praegu on soodne vimalus kasutada Euroopa rahasid. Meie juba taotleme toetust htekuuluvusfondist. Praegu tegeleme sellega, et meie toetajad saaksid sihtasutuse nimetuse, kuna eurorahade saamise eeltingimus on kohalik rahaline toetus. htekuuluvusfondi rahad vimaldavad vlja ehitada keskuse materiaalse baasi, ent sisulises osas on suur osa Tallinna linnal. Tallinnas on 89 ldhariduskooli ja neil kigil tegelikult puudub vimalus loodust looduse keskel tundma ppida.

Milliseid vimalusi pakutakse koolis? Tallinnas on ksikud koolid, kus ka klassitunnivliselt loodust pitakse. Valikainetunnid ei ole samuti tavalised. Kige rohkem kiakse muuseumides. Matkadel ja ekskursioonidel kiakse rmiselt vhe hea, kui kordki ppeaasta jooksul. Ja seda nitas ju aktiivsete pilaste ksitlus! Ksitlustest selgubki, et pilased soovivad just aktiivset tegevust.


Meie praegune elu on vga projektiphine. Kas ka koolis?


Projektidel on laste loodushariduses oluline osa, need panevad lapsi rahvusvaheliselt tegutsema. Lnemere projekt on ks raamistik, mis Lnemere-rseid riike hendab ja pilasi lhendab. Igatalvised veelinnuloendused on ka olulised. Neid on lihtne teha ja nad annavad suure elamuse. Sel aastal tuli kll pigem linde abistada kui loendada. Lapsed saavad ka veekvaliteeti hinnata, planktonit uurida, rannikuvaatlusi teha. Niteks vaatleme Lillekla kooli pilastega inimtegevuse mju Kopli lahel; oleme selle eest isegi rahvusvahelisel Interneti-vistlusel esimese koha saanud. Alustasime vaatlusi ilusast kohast Rocca al Mares, aga nd oleme judnud ka koledusteni, mis on tekkinud inimtegevuse mjul, nagu lhutud pankrannik, lahte suubuv reovesi jne.


Selle aasta looduskaitsekuu teema on Tunne kodumaa loodust. Kui hsti Eesti lapsed ldse loodust tunnevad?


ks vimalus laste loodusteadmisi hinnata on bioloogiaolmpiaad. Olin pikka aega olmpiaadikomisjoni esimees, nd viimasel aastal enam mitte. Olen rmus, et suutsin Tallinnas he uuenduse teha: linna koolivooru etapp pole enam teoreetiline, vaid korraldame seda lelinnaliselt eri loodusasutuste loomaaia, botaanikaaia, loodusmuuseumi, tervishoiumuuseumi abiga. Niteks seitsmenda klassi pilased nitavad oma teadmisi loomaaiapeval. Loomaaia ttajad aga aitavad koostada ksimusi ja praktilisi lesandeid. See aitab koolidel ka nende asutustega sidemeid tugevdada.

leriigiline olmpiaad on muutunud vga teoreetiliseks ja see on pilastele tegelikult kahjuks tulnud. Looduses olevaid liike enam ei tunta. Ka on Tartust tulevad ksimused palju aastaid olnud vga kaugel sellest, mida pilased koolis pivad. See on lapsed bioloogiast pigem eemale peletanud ega ole kuidagi kaasa aidanud praktilisele loodusppele. Meie pika nurisemise jrel oli sel aastal esmakordselt ksimusi ka Eestimaa looduse tundmise, looduskaitse ja keskkonnaprobleemide kohta. See oli kll rmustav! Varem ei tahetud seda ju absoluutselt teada.

Kui gmnaasiumis on teoreetiline lhenemine phjendatud, siis phikoolis tuleks teooria osa kindlasti vhendada. Ksitakse mingi eluka tundlate vi jalgade arvu ka petaja jb siin sageli mtlema, mis on ige vastus. No milleks seda? Phikooli lapsi lihtsalt ei ole mtet nii palju kordi testida, vaid tekitada neis pigem osalemise kaudu huvi. Lppvoor viks toimuda pigem huvipevana, kus kohtutaks teadlastega vi tehtaks ekskursioon. Veel parem oleks mingi laager sellest unistavad nii lapsed kui ka petajad. See aitaks ka loodust paremini tundma ppida.

Olen rmus, et looduskaitsekuu teema on just selline, sest liike ja loodust tunnevad lapsed testi halvasti. koloogia valikaine kursusel nen, et niteks toiduahela llide kohta nidete toomisel jvad linnalapsed vga htta. Liike nad ei tunne, peale ristikheina ja vilille.


Ometi on ju ka Tallinnast sirgunud palju tuntuid loodusteadlasi ja -ametnikke Teie pilastest vib pris uhke nimekirja koostada.


Selle le on kll hea meel palju mu pilasi on loodusasutustes juhtivatel kohtadel. Neil oli kooli ajal vga palju vimalusi liikuda, olla vlitdel Paatsalus, kus nende kest nuti peaaegu sama palju kui likoolis. Meil olid igal aastal pikad ekspeditsioonid Nukogude Liidu eri kaitsealadele, kus sai omakorda teadmisi juurde ja silmaringi laiendada. Loodust tunti palju paremini kui praegu. Ka oli meil koolis igal ndalal bioloogiapev. Nd piirdub looduspe enamasti koolitunniga.

Praegu on ka projektide kaudu looduses kimiseks vimalik raha saada, aga trge tuleb pigem koolist seest: pean vga otsima seda vimalust, millal lastega minna saab. Olen tunnid lkanud peva lppu, et saaksime linnast vlja sita. Pigem ei saa praegu selle prast sita, et tunniplaan ei vimalda seda. Olen teinud ettepaneku ametlikult taaselustada loodusmatkade pev koolides. Siis vhemalt hel peval aastas oleks pilastel igus looduspeval osaleda. Kaugele ei pea ju minema: vib olla pargis vi linnalhedasel loodusrajal, aga lapsed puutuks loodusega tkk maad enam kokku.


Tallinnas on ju tepoolest olemas ks korralik looduse pperada Rocca al Mare loodusrada, mis on suuresti Teie algatusel valminud. Kas rada kasutatakse siiani?


pperada sai valmis siis, kui Lillekla koolis olid veel bioloogiaklassid. Viisteist aastat oli see meie kooli pperada. Igal looduskaitsekuul kutsusime Tallinna koole sinna vistlema. See traditsioon on siiani jus. Kui rada sai viieteistkmneaastaseks, andsime vlja ka brori. Raja eri punktides tutvustatakse eri teemasid, alates liikidest kuni sstva arenguni vlja.


Sel talvel juhendasite Te linnakoloogia kursust. Mis see linnakoloogia on?


See kursus kasvas vlja mttest luua Paljassaare linnukaitseala. Pdsime tutvustada, millist osa viks Paljassaare linnainimeste elus mngida, kuidas linnalinnustik muutub, kuidas mjub puude ja parkide hvitamine. Linnakoloogia kursusest said osa paljude koolide phikooli pilased, keda valmistame htlasi ette bioloogiaolmpiaadiks. Kik koolid, nii eesti kui ka vene, said suunata osalema heksa pilast, kolm pilast seitsmendast kuni heksandast klassist. Peale loengute said lapsed ka praktilist kogemust: kisime lemiste ja Paljassaare veepuhastusjaamas ning Vtsa europrgilas.


Paatsalu, Paljassaare ja Turbuneeme kik need kohad on seotud lindudega. Linnud ongi Teie eriline huvi ja ks viimase aja sdameasju vist Tallinna linnuklubi?


Varem, loodusmajas ttades keskendusin rohkem lindudele, ent petajana olen pidanud tegelema igasuguste loodusteemadega. Viimasel ajal olen testi oma esialgse huvi juurde saanud tagasi prduda. Tallinnas oli oma linnuklubi jrgi vga suur vajadus, sest ka siinne rahvas tahab koos kia ja meie linnalinnustikku uurida. Linnuklubi pakub linnuhuvilistele vimaluse kokku saada ja mtteid vahetada. Kuna EO asub Tartus, on tallinlastel raske selle tegemistest osa vtta. Nii limegi veidi le aasta tagasi Tallinna linnuklubi. Juba praegu, kui oleme veidi le aasta vanad, helistatakse meile vga palju ja ksitakse nu, eriti tnavu talvel, mis oli lindude jaoks nii raske. Inimesed ju ngid, kuidas luiged ja teised linnud hdas olid. Kutsutakse ka eri paikadesse linde uurima: kohalikud inimesed tahavad ise ka teada saada, mis linnud neil elavad. Ka Paljassaare linnukaitseala loomine on linnuklubile tuntust lisanud. Uskumatu, aga Paljassaare roostikes huikab hp ja le vlja vib lendamas nha roo-loorkulli. Leidsime ka kukkurtihase pesa.

ks linnuklubi eesmrke on noori kaasa tmmata. Helistatakse ja uuritakse, kas lapsed saaks hakata ornitoloogiaringis kima. Sgisest ilmselt teemegi alalise ornitoloogiaringi koolipilaste jaoks see lihtsalt peab tulema. Vahva on see, et minu endised pilased tahavad oma lapsi linnuklubisse saata, ehkki ametlikult sellist vimalust veel ei ole. Maikuus aga teeme laupevaseid linnuretki kll. Mletan Paatsalu ajast, et lindude jlgimine ja eriti rngastamine meeldis lastele vga nad tegid seda hina ja elevusega. Linnud on vga atraktiivsed ja pnevad, sest nad lendavad ju ra. Taimed on ses mttes hoopis igavamad, eriti poiste jaoks.


Aga kuidas on praegu lood Tallinna bioloogiapetajatega? Kas entusiaste jagub vi on uued, noored petajad pigem kabineti-inimesed?


On igasuguseid. On neid, kes tlevad, et tema lesanne on tunni andmine. See teeb mind muidugi kurvaks. Aga on ka neid, kes tahaksid ise rohkem teada ja teadmisi edasi anda. Tallinna bioloogiapetajate ainesektsiooni t raames oleme petajatega kinud Vilsandil ja mujal. Ka Rocca al Mare loodusrajal oleme kinud ning petajad leiavad, et see on vga huvitav ja keprane pperada. Ka algklasside petajad tahavad ppida, olen kinud neidki juhendamas.


Teie elus on olnud eri perioode ja tegemisi, olete plvinud palju aumrke ja -nimetusi. Millist tegevust vi saavutust peate oma elus kige olulisemaks?


Kumari preemia seondub minu tegevusega vast kige paremini. Olen Kumariga ise kohtunud, tema suunas tegema ornitoloogilisi vaatlusi. Teisest kljest hindan vga Tallinna teenetemrki ja aukodaniku tiitlit. See kohustab sisemiselt tegutsema selle nimel, et ka Tallinna lapsed ikka loodusest osa saaksid.

Kige enam olen ma tahtnud olla looduse keskel ja seda, mida ma teada saan, teistele edasi anda. Ma tunnen, et see on vga vajalik ja hakkan ise sellest srama. Tahaksin veel edaspidigi palju teha. See, et vga paljud mu pilastest praegu looduse alal tegutsevad, ongi vast kige suurem autasu, mida olen saanud. Ja lootus, et nende kaudu kanduvad teadmised ja suhtumised edasi ka jrgmistesse plvedesse. Kige suurem rm on nha, et petus on tulemust andnud.


Loodushuvi on minu arust vrreldav kunstiandega see peab inimesel olema, seda on vga raske thjale kohale tekitada. Loodushuvi peaks alguse saama perekonnast ja petaja lesanne on seda edasi arendada ja vormida.


Jah, nii see on. Huvi ratada saab ka hiljem, aga neist lastest ei saa siiski tsiseid loodusehuvilisi ega looduse kaitsjaid. Mida varem laps loodusega kokku puutub, seda parem. Lillekla gmnaasium pdleb praegu sinnapoole, et laps hakkaks loodust ppima juba algklassidest peale ja et see phikoolis jtkuks. Varem oligi koolis keskkooli osas bioloogia svaklass, kuhu vtsime konkursi korras pilasi vastu. Tung sinna oli vga suur. Kige parem oleks, kui loodust hakataks ppima juba lasteaias.


Kas Teil vaba aega ka on? Kas vaba aeg on ka seotud loodusega?


Vabal ajal tegelen ikka loodusega. Turbuneeme minnes mtlen sellele, kuidas seal linnalaste tegevust korraldada. Ise kin ka ringi ja vaatan, mida looduses nha on. See on vga nnelik olukord, kui huvi, hobi ja t on omavahel seotud, nagu see minu puhul on.

Olen nnelik, et saan praegu jlle nii palju looduse keskel olla. Varem pidin ikka olema rohkem kusagil mujal. Paatsalust on klge jnud see, et enam ei kujuta kevadet ette kajakakisata. Tahan sel kevadel veel kord minna ja neid Paatsalu kajakaid kuulata ja vaadata ning uurida, millised on muutused. Kevad ilma merehlteta polegi nagu ige kevad. Ja mul on hea meel, et nii paljud pilased on sellistest kevadetest osa saanud.



Bioloogiapetaja Linda Metsaorgu ksitlenud Helen Alume
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012