Eesti Looduse fotov�istlus
2011/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2011/02
Kaks kmnendit koosts hljestega

Talv on looduses pigem puhkeaeg ja ka siinse kandi inimeste ajaloos pigem tubaste tde hooaeg. Taimed on end jrgmise kevade ootuses nrtsitanud, karu keerab koopas klge ja konnad heietavad veekogude phjamudas eelmise suve mlestusi. Meie rannikumeres elavatele hljestele on see aga olulisim aastaaeg, sest merejl nevad ilmavalgust nende pojad.

Tised on talviti olnud ka inimesed, kellele hlged hte vi teist moodi huvi pakuvad. Kesk kige pimedamat aega, 7. jaanuaril on iivaknuudipev: vanasti tulid hlgepgimeeskonnad siis esimest korda kokku, et pidada kevadtalvise hooaja plaane. Tnapeval on hlgejst saanud pigem teadlaste prusmaa. Ndses ajakirja erivljaandes on mul eriti kohane vaadata tagasi kidud hlgevetele: nende loomade uuringud on olnud kahekmneaastase Eestimaa looduse fondi ks esmaseid ja alatisi tegevusi.

Jooned valgel paberil. Inimesed on hljestega Lnemere kallastel krvu elanud kogu mere ajaloo vltel. Mdunud sajandi teisel poolel minetasid hlged areneva tstuse tttu oma rolli eluliselt vajaliku jahiulukina. ksiti kaotas loomade vhesuse tttu otstarbe taplus hljeste kui kalamehe konkurentidega.
Sestap olidki 1990. aastate alguseks Eesti hlged meie teaduslike teadmiste kaardil pigem valge laik. Toona taas hlgeuuringuid alustades ei olnud palju juhtlngu, mida kokku kerida. hiskonna muutused olid viinud Eesti rannikult seni sihipraselt andmeid kogunud Nukogude Liidu Lnemere kalamajanduse uurimise instituudi teadurid. Uued kolleegid Phjamaadest esitasid ksimusi, millele ei olnud meie randadest vastajaid vtta. hine huvi halvas seisundis Lnemere vastu tstatas vajaduse hakata taas mere-elukate kohta aja nuete kohast teavet koguma.
Alustada tuli peaaegu thjalt lehelt oluliste alusksimustega: kus ja kui suurtes hulkades hlged meie rannikul elavad? Vihjeid leidus konverentsikogumikes ja kalameeste thelepanekutes, uurijad lehitsesid usinasti ka Tiit Aruste 1962. aastal kidetud diplomitd, aga ka Soome ja Rootsi uurijate teadusartikleid.
Et tpsemalt teada, oli tarvis hakata koguma metoodiliselt ja ruumiliselt sidusaid algandmeid. Toonane Eesti Looduse peatoimetaja Ants Paju korraldas 1989. aasta sgisel Soome ja Rootsi hlgetundjate seminari Prnus. Sel on ajalooline thendus moodsa, piirilese teaduskoost snnis.
Nnda alustasime koos Tartu likooli, riikliku looduskaitse ja metsamajanduse komitee, loodusmuuseumi, kalameeste ja jahimeestega sihipraseid hlgeloendusi. hest kljest oli eesmrk saada aimu meie hljeste hetkeseisundist, aga veelgi thtsam oli teha ots lahti andmete aegreale. Just aastatepikkune seire vimaldab nha asurkondade kekiku ja suundumusi mitme plvkonna jooksul, aimata nende phjusi ning tulevikuvimalusi.
Tsi, algusajal oli siiski tegu pigem juhuslikku laadi vaatlustega keprastest veesidukitest. Ndseks on see t arenenud kogu Lnemere phjaosa psiseireks tpse ajakava ja metoodika jrgi, mis phineb aerofotodel.

Hlges peegeldub looduse tervis. Hlge kui mere tippkiskja arvukuse muutus ajas rgib ka Lnemere elukeskkonna ldisest seisundist. Praegu on alust arvata, et ajalooliselt vga arvuka hallhlge asurkonna judne juurdekasv on pidurdunud umbes viiendikul sajanditagusest suurusest.
Oluline valdkond kogu maailma mereimetajate uuringutes on keskkonnamrgid. Merest toitu pdvad pikaealised loomad koguvad oma kudedesse toidus leiduvaid tstusliku prtioluga aineid. Nende ainete koguste phjal saab kaudselt mta keskkonna, sealhulgas inimtoiduks tarvitatava kala puhtust. Nii mnigi aine on hlge tervisele sedavrd kahjulik, et phjustab lausa viljatust vi hvitab organismi kaitsevime. Tihti vivad haiguse tekitada juba emapiimaga poegadele kanduvad mrgid, sest hlge rammus, ligi 50% rasva sisaldav piim on mrkidele thus lahusti.
Lnemere hlged on olnud mitme keskkonnamju avastamise vti. Vrdlus suhteliselt palju puhtamas ookeanis elavate suguvendadega on aidanud teha kindlaks keskkonnmrkidest tulenevaid haigusi ja nende tekkemehhanisme. On selgunud, et paljud haigusnhud saavad alguse snteetiliste hendite sekkumisest immuunssteemi ja mitmete eluks vajalike hendite snteesi, mistttu organism muutub kaitsetuks muidu vhese mjuga haigusetekitajate ees vi lakkavad elulised talitlused, nagu sigimine vi kudede taastumine. Srased nhud peaksid kaasnema eelkige krge vanusega, kuid ilmnevad hljestel tihti juba esimeses elupooles. Eesti hlgesaared on olnud oluline tpaik rahvusvahelistele ekspeditsioonidele, et selgitada, kuidas kujuneb hlgepoegade immuunssteem keskkonnareostuse oludes [5].
Hoolimata pingutustest paraneb Lnemere keemiline koostis vga visalt, pealegi kanduvad ohtlikud mrkained hljestel lbi mitme plvkonna. Seeprast on oluline prata keskkonnaohtlikele ainetele (halogeene ja raskmetalle sisaldavad orgaanilised hendid, taimekaitse- ja puiduimmutusvahendid jms.) pidevalt thelepanu nii neid kasutades kui ka kalu ja (kellele testi maitseb) hlgeid ses. Hljeste kttimist toiduks harrastatakse ndsel ajal Soomes ja ka Rootsis, algatusi selleks on kuulda ka Eesti rannikult. Fri saartel on leitud, et kui inimene sb raskmetallidega reostatud vaalaliha, hirub loodete ja laste aju areng, mis avaldub hilisemates pi- ja kasvuraskustes. Noortel emadel palutakse lapsekandmise ja rinnaga toitmise ajal seetttu vaalalihast loobuda.

Kodukohast ja pevaplaanist vib oleneda mndagi. Loomade rnded ja piirkondlik elupaigakasutus on paeluv valdkond, mida uuritakse enamasti loomi mrgistades. Paraku annab hlge puhul lihtsaim loiva klge kinnitatud mrgis heal juhul teada vaid koha, kust elukas surnuna leiti. Pealegi leitakse valdavalt vaid kalapnistesse uppunud noorloomi, kel aastartm ja elupaigad ei ole veel vlja kujunenudki.
Niisiis tuli rakendada muid meetodeid, alates portreefotode arvutianalsist, mis suutis eristada ja hiljem ra tunda ksikisendeid [4] kuni hljestele kinnitatud moodsaimate, mobiiltelefonisidet pidavate kaugseireseadmeteni [2].
Hlgeid ruumis ja ajas jlgides saab hinnata eri mereosade thtsust hljeste elupaigana. Andmete phjal kujunev elupaiga kasutuse kolmemtmeline mudel annab aimu ka hlgeksolemise hinna ehk keskkonnast kogutava energiahulga ja selle lesleidmiseks tehtavate pingutuste kohta.
Selgub, et suvised usinad toitumismatkad, mil hlged ndalate kaupa kuival ei ki, vahelduvad sgiseste ja talviste logelemisperioodidega. Suvel kogutut hoitakse siis kevadiseks poegimisajaks, kui pole enam aega jrelkasvu krvalt kalu taga ajada. ldist aastartmi teades suudame juba thele panna muutusi selles: niteks kuidas mjutab hlgeelu meres kaetud toidulaud. Selge on see, et ajaloos on vlja kujunenud otstarbekaimad valikud ja niisama thja ujumist ei saa need loomad endale lubada. Nii toob toidu vhesus vltimatult kaasa sagedasemad retked vi venivad need pikemaks puhkuseperioodide arvelt, mis paneb tsiselt kaalule nii vanemate kui ka poegade elu.

Talved ja tulevik. ks olulisemaid leide meie kahekmneaastasest uurimisperioodist on pigem nukra alatooniga: viimasel kahel aastakmnel valitsenud Lnemere pikaajalisest keskmisest soojemad talved on testanud, et kiire kliimamuutuse puhul pole hljestel Eesti randades enam tulevikus kohta. Mlemad meie hlgeliigid on arktilist pritolu: talvine korralik merej on neile eluliselt vajalik.
Viigritele on jta vi liiga lhikese jkattega talved otseselt saatuslikud, sest j on nende ainus sigimispaik ning poeg vajab koguni kuus ndalat ema hoolt, et kasvada elujuliseks hlgeks. Kalda lhedal jribadel sndivad ja les kasvavad pojad on saagiks nii rebastele kui ka kotkastele, kelle vastu tavaliselt poega lumekoopas varjav viiger thusaid trikke ei tea.
Hallhlge osaks on hiilivam saatus. Tema suudab oma pojad les kasvatada ka maismaal. Ometi oleme testanud, et ebatavalises paigas ilmale tulnud poegade tervis, kaaluiive ja elumus jvad alla jl sndinud liigikaaslastele. Seetttu saavad nad vhem jrglasi kui merejl muretumat lapseplve nautinud liigikaaslased.
Selge on, et kliima muutudes peavad olendid kas kohanema vi lahkuma. Liigiti erinevad sellekohased vimed suuresti. Kogu Lnemeres vabalt ringi liikuv hallhljes vib arvatavasti ka tulevikus meie randades psida vi olude muutudes kuskilt soodsamast Lnemere piirkonnast siia kunagi naasta, olles kujunenud rannahlgeks. Vikese ja jlembese viigri Eesti rannikumere asurkonnale pole aga kusagilt asendajat oodata: niivrd erinevad praegu Lnemere eri paikades elavate viigerhljeste eluviisid. Ilmselt on kohalikke loodusolusid parimal viisil ra kasutavad asurkonnad vlja kujunenud aastasadade vi isegi tuhandete jooksul. Nii vib kliimamuutus tuua meie kodumere loodusesse uue tasakaalu ilma he vi isegi kummagi tippkiskjata. Selline olukord oleks esmakordne Lnemere le kmnetuhandeaastases ajaloos ja mine vta kinni, on see siis hea vi halb.

Hoolimata heitlikest oludest ja katkenud jrjepidevusest on Eestist viimasel kahel aastakmnel kujunenud ks maailma juhtriike hlgeuuringute alal. Ennekike tnu meie soodsale loodusele. Maailmas pole palju riike, mille randades elavad inimesed krvu klmuva merega, mida asustavad vga erisugust keskkonda vajavad hlgeliigid.
Saaremaa rannikul pitu on judnud rahvusvahelise koost kaudu nii naabermaadesse kui ka kaugemale: meie Lnemerel koos ttanud rahvusvahelise meeskonna vedada on ka Kaspia hlge kaitse korraldus. Selle sajandi alguses alustatud t ti kaasa llatuse: maailmas leidub hlgeasurkond, kelle kohta peaaegu ei olegi teaduslikke andmeid ning kelle bioloogia on enamjaolt valge laik. Samas on Kaspia merest tema seisundi tttu saamas teine Lnemeri: ka sealne keskkond muutub inimtegevuse tttu paljudele eluvormidele talumatuks. ks vimalus Kaspia kooslust psta on meie ppetunde edasi rkida, ksiti rakendades moodsaimaid vtteid, et koguda teavet hulga endeemsete liikide kohta. Seni on t nnestunud eelkige tnu koostvaimule eri riikide uurijate vahel.
Kodumaa hlgeuuringuid on aga saatnud vastse juubilari ELF-i lendoravalogo. Loodan, et tnu seni saavutatule leidub meie hlgemeestel phjust paate veesata ka paljudel tulevastel hooaegadel siis, kui pike hakkab krgemalt kima ning merej kannab endaga uusi suurte mustade silmadega hlgepnne.

Rahvusvahelisi teadusartikleid, mille juured sgaval Eesti ranniku phjamudas:

1. Hrknen, Tero et al. 2008. Pup production and breeding distribution of the Caspian seal (Phoca caspica) in relation to human impacts. AMBIO 37(5): 356361.
2. Hrknen, Tero et al. 2008. Seasonal activity budget of adult Baltic ringed seals. PLoS ONE 3 (4): e2006.
3. Jssi, Mart et al. 2008. Decreasing ice coverage will reduce the breeding success of Baltic grey seal (Halichoerus grypus) females. AMBIO 37 (2): 8085.
4. Karlsson, Olle et al. 2005. Photo-identification, site fidelity, and movement of female gray seals (Halichoerus grypus) between haul-outs in the Baltic Sea. AMBIO 34 (8): 628634.
5. Srmo, Eugen Gravningen et al. 2005. Thyroid hormone status in gray seal (Halichoerus grypus) pups from the Baltic Sea and the Atlantic Ocean in relation to organochlorine pollutants. Environmental Toxicology and Chemistry 24 (3): 610616.

Loe veel:

Jssi, Mart 1991. Lnemere hljeste lastetoas. Eesti Loodus 42 (1/2): 1315.
Jssi, Mart 1993. Kuhu ujud? Eesti Loodus 44 (4): 124125.
Jssi, Mart 1996. Taevase abiga. Eesti Loodus 47 (4): 120121.
Jssi, Mart 2008. Soojad talved on hljestele saatuslikud. Eesti Loodus 59 (12): 646647.
Jssi, Mart 2009. Hlge jlg vees. Eesti Loodus 60 (12): 614619.

Mart Jssi (1965) on lpetanud Tartu likooli bioloogina ning viimase kolme kmnendi jooksul uurinud hljeste koloogiat ja sigimise edu tegureid eri elupaikades Suurbritanniast Kaspia mereni. Praegu on tema tde keskmes mereimetajate elupaiganudmised ja inimtekkeliste muutuste mju mere kui kossteemi tulevikule.



Mart Jssi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012