Eesti Looduse fotovõistlus
2011/03



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL KÜSIB EL 2011/03
Kui eriline oli möödunud aasta ilm Eestis?

Ilmast rääkides on tava kõigepealt iseloomustada õhutemperatuuri. Soojarekordeid tuleb Eesti meteoroloogiajaamades praegusel kliima soojenemise ajal päris sageli ette. Mullu suvel sündis rekord näiteks Narvas, 35,4 °C, see oli ka kõigi Eesti meteoroloogiajaamade 2010. aasta maksimum.

Möödunud aasta erilisus ilmneb aga kuumalainete vältuses: nii palju palavaid päevi järgemööda pole paljude ilmajaamade mõõtmiste järgi seni ette tulnud. EMHIs peetakse ilma ohtlikult kuumaks siis, kui termomeetri näit ulatub +30 °C-ni viiel ööpäeval järjestikku. Eesti soojarekordit (35,6 °C) hoidev Võru meteoroloogiajaam mõõtis +30 °C ja kõrgemale ulatunud õhutemperatuuri esmalt kuuel päeval (11.–16. juulil), seejärel aga seitsmel päeval (22.–28. juulil) järgemisi. Seni oli Võrus ohtlikult kuum periood registreeritud vaid 2006. aasta 7.–13. juulil seitsmel järjestikusel päeval

Külmarekordid on Eestis jäänud kaugele ajalukku. Ent kui palju on järjest olnud väga külmi päevi? Ilma peetakse ohtlikult külmaks, kui õhutemperatuur langeb –30 °C ja alla selle viiel ööpäeval ühtejärge. Kui palju võib Eestis järjestikku pakasepäevi olla? Kas kliima soojenedes tuleb üldse veel ette –30 kraadi ja madalamate õhutemperatuuridega pikemaid perioode?
Seda võiks vaadata Eesti külmarekordit (–43,5 °C) hoidva Jõgeva ilmajaama andmete põhjal (# 2). Seal langes õhutemperatuur –30 °C ja alla selle viiel järjestikusel päeval rekordkülmal 1939/1940. a. talvel. 1987. aasta jaanuari külmalaine minimaalse õhutemperatuuriga –30 °C või alla selle kestis kuus päeva. 1978/1979. aasta talve neli päeva kestnud pakaseperioodil langes kraadiklaas isegi kaks kümnendikku alla –40 °C. Neli päeva väldanud –30 °C ja madalamate temperatuuridega periood oli ka 1995/1996. aasta talvel. Uuel sajandil mõõdeti kõige pikem –30 °C ja kõvema pakasega kolmepäevane periood alles hiljuti: selle aasta 18.–20. veebruaril (miinimum –33 °C). Peale selle on olnud vaid kahepäevased –30 °C ja madalama miinimumtemperatuuriga ajajärgud: 2002/2003. a. talvel, mil õhutemperatuur langes –36,7 °C-ni ja 2009/2010. a. talvel miinimumiga –32,4 °C. Jõgeva käes oli ka mulluse talve külmarekord Eestis.
Vastupidi eelmistele palavatele, 2002 ja 2006 põuaga silma paistnud suvedele jagus mullu suvel päris palju ka vihma, mõnda kanti rohkem ja mõnda vähem. Sajuhulkade erinevus oli piirkonniti suur ja nii vajasid ühed maakonnad toetust põua, teised üleujutuste tõttu. Näiteks oli juulikuu sademete hulk Jõhvis 6 mm, mis on alla 50 aasta miinimumi (10,3 mm 1967). Augustikuu sademed ületasid Kihnus, Sõrves, Ruhnus ja Võrus tunduvalt viimase 50 aasta maksimumi, Ruhnus peaaegu kaks korda (vastavalt 236,1 mm 2010 ja 147,9 mm 2008).
Eriline olukord oli ja on lumega. Selliseid hangesid nagu eelmisel ja tänavusel talvel ei ole Eestis kaua aega nähtud. Detsembris ja jaanuaris mõõdeti paljudes vaatlusjaamades rekordiline lumikattepaksus. Kõige suurem oli see Kuusikul, 77 cm, mis on jaama absoluutne maksimum. Eelmine rekord sündis seal alles mullu veebruaris (73 cm). Ametlik lumikatte rekord kogu Eestis (97 cm Pagaris Ida-Virumaal, pärit 1924) on aga veel purustamata.



Tiina Tammets, Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) ilmavaatluste osakonna peaspetsi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet