Eesti Looduse fotov�istlus
2011/03



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2011/03
Elurikkuse sihid Nagoyast

2010. aasta oktoobris peeti Jaapanis Nagoyas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste kmnes konverents (nn. COP-10, Conference of the Parties), mille juhtlause oli Life in Harmony, Into The Future! (Loodusega koos harmooniliselt tulevikku!)

Maailma elurikkuse jaoks oli aasta 2010 oluline verstapost. RO oli selle kuulutanud rahvusvaheliseks elurikkuse aastaks, et juhtida thelepanu ha hbuvale looduse mitmekesisusele. Tdeti, et 2002. aastal seatud globaalne eesmrk tunduvalt vhendada elurikkuse kadu aastaks 2010 on jnud titmata. Maailma elurikkus hvib endistviisi. Hinnanguliselt sureks inimmju puudumisel liigid vlja 1001000 korda aeglasemalt kui praegu.

Nagoya kohtumisele kui elurikkuse aasta tippsndmusele mindi vastu suurte ootustega. Loodeti, et he suurima osaliste arvuga lepingu partnerriigid ei tule kokku mitte niisama, vaid selleks, et astuda otsustavaid samme, parandamaks kiiresti maailma looduse olukorda. Samas kardeti, et kohtumist tabab sama saatus nagu 2009. aasta lpus peetud Kopenhaageni kliimakonverentsi, mille kokkulepped on rmiselt nrgad.
Nagoya konverentsist vttis osa mrkimisvrselt palju inimesi: ligi 18 000, neist ligi 8000 olid delegaadid, kes esindasid konventsiooni 193 osalist.

Kohtumise philesanne olid seada uued globaalsed sihid looduse mitmekesisuse kaitseks (strateegiline kava aastateks 20112020, mida vib nimetada ka lemaailmseks looduskaitseplaaniks), vtta vastu eluslooduse varade kasutamise protokoll ja tagada vahendid elurikkuse konventsiooni eesmrkide elluviimiseks.
htlasi veti kohtumisel vastu ligi poolsada elurikkust puudutavat otsust: kaitsealade, mere, metsade ning siseveekogude, aga ka infovahetuse, bioktuste ja kliimamuutuste kohta. COP-10 tegi RO-le ettepaneku kuulutada jrgmised kmme aastat elurikkuse dekaadiks, mis ndseks ongi vlja kuulutatud.

Elurikkuse hoiu strateegiline kava aastani 2020 seab jrgmise kmnendi sihid, millega peavad konventsiooniga liitunud riigid arvestama. Kava eeldab kiiret tegutsemist, et aastaks 2020 oleks silinud toimivad kossteemid, mille najal psib eluslooduse mitmekesisus ning mis tagab htlasi inimeste heaolu ja vhendab vaesust. 2050. aasta visioon on loodusega koosklas elav maailm (Living in Harmony with Nature).
Strateegia 20 eesmrki hlmavad viit phisihti, mis ksitlevad elurikkuse kao phjusi, otseseid ohte, elurikkuse kaitset ja seisundi parandamist.
Niteks pstitati eesmrk, et aastaks 2020 oleks maailmas kaitsealadega kaetud 17% maismaast (sh. siseveed) ja 10% merest (praegu vastavalt 13% ja 0,7%) ning taastatud vhemalt 15% rikutud elupaikadest. Tuleb vltida ohustatud liikide vljasuremist ja parandada nende kaitsestaatust. Looduslike elupaikade (sh. metsade) kadu peab vhenema poole peale vi vimaluse korral peatuma ning invasiivsed vrliigid ja nende sissetulekuteed tuleb vtta kontrolli alla. Samuti peavad inimesed kogu maailmas olema teadlikud elurikkuse thendusest, selle vrtustest ning igahe vimalustest hoida eluslooduse mitmekesisust.
Juba aastaks 2014, kui riigid peavad esitama jrgmise aruande elurikkuse seisundi kohta, tuleb neil hinnata eesmrkide saavutamise edukust.

Ei biopiraatlusele! Kohtumise peamisi kordaminekuid oli eluslooduse varade (geneetiliste ressursside) protokolli (Aichi-Nagoya Protocol on Access and Benefit Sharing) vastuvtmine selle le oli juba aastaid tuliselt vaieldud. Protokolliga pandi alus konventsiooni nn. kolmanda samba rakendamisele, sest lhtudes konventsiooni kolmandast phieesmrgist tuleb peale elurikkuse kaitse ja sstva kasutuse iglaselt ja erapooletult jagada ka selle tarvitusest saadavat tulu. Senini ei olnud selle valdkonna kohta iguslikult siduvaid rahvusvahelisi otsuseid.
Protokoll stestabki korra, kuidas eluslooduse varasid jagada ning tulu iglaselt jaotada. Kokkulepe hlmab ka plisrahvaste loodusrikkustega seotud primusteadmiste kasutamist. Tugeva igusakti vastuvtmist ootasid eelkige loodusvaradest rikkad arengumaad ning sealsed prismaised ja muud kohalikud kogukonnad.
Knealuse protokolli jrgi peavad varade kasutajad jrgima reegleid, et vltida biopiraatlust ning tulu peavad saama need riigid, kelle rikkusi kasutatakse. Niteks teise riigi territooriumil tehtavateks teadusuuringuteks on vaja nusolekut ning pooled peavad enne tingimustes kokku leppima. Varade tarvitusest saadav tulu tuleb jagada asukohariigi ja kohalike kogukondadega. Tulust osasaamine ei pruugi olla ksnes rahaline: niteks vib kohalikke kaasata uuringutesse ja toodete vljattamisse, luua hispatente, toetada kohalikku majandust jne.
Nnda soovitakse vltida seda laadi juhtumeid, kus suured farmaatsia- vi kosmeetikafirmad teenivad miljoneid mingist looduse eluvormist saadud preparaadist, kuid riik, kelle loodusest see eluvorm on hangitud, ja sealsed elanikud ei saa vhimatki kasu. Protokolliga seatakse riikidele kohustus luua igusaktid ja kontrolli moodused ning nimetada vastutavad asutused. See on vajalik loodusrikkuste pakkujatele; selle phimtete jrgimine annab iguskindluse ka suurfirmadele, keda on alatasa sdistatud biopiraatluses.
Eluslooduse varade protokolli peab ratifitseerima ka Eesti. Vib melda, et meid see ei puuduta, sest meil pole suuri farmaatsiafirmasid ega ka mrkimisvrseid varasid, mida rahaks teha. Ent hoiatav nide on vtta pris lhedalt: 1969. aastal leidis veitsi teadlane Norrast Hardangervidda rahvuspargist he mullaseene (Tolypocladium inflatum). Firma Novartis ttas sellest vlja preparaadi (immunosupressant tsklosporiin), mis aitab kehal omaks vtta siirdatud organi. See on multimiljoniri, millest saadav tulu lks Norra riigist mda. Seda lugu vestsid norrakad kohtumisel korduvalt.
Ndseks protokollina kirja pandud phimtteid on maailmas juba mningal mral rakendatud. Niteks vib tuua Luna-Aafrika bumanid, kes on sajandeid kasutanud kaktuselaadsete Hoodia perekonna liike nlja- ja janutunde mahasurumiseks. 1997. aastal patenteeriti liigi Hoodia gordonii aktiivained ning suurfirmad asusid vlja ttama kaalu alandavaid preparaate. Bumanid sellest esiti tulu ei saanud, ent 2003. aastal nnestus neil slmida leping, mis andis neile iguse saada 6% preparaatide mgikasumist.

Raha, raha ja veel kord raha. Nagu alati, oli ka seekordse kohtumise keskne vaidlusksimus raha. Jukad lneriigid soovisid pstitada ambitsioonikaid elurikkuse hoiu eesmrke. Samas olid rahaliselt vaesemad, ent rikkama loodusega arenguriigid sellega nus ainult siis, kui neile antakse oma varade kasutuspiirangute kompensatsiooniks rahalist toetust. Selge on see, et elurikkust ei saa hoida, kui rahalisi vahendeid oluliselt ei suurendata.
Seetttu kiideti juba eelmisel kohtumisel heaks vahendite koondamise strateegia, mida seekord Nagoyas tiendati. Selle jrgi tuleb senisest tunduvalt rohkem rakendada mitmesuguseid abinusid ja tuluallikaid, enam kaasata riringkondi ja erasektorit. Loodushoiusse peaksid oluliselt rohkem panustama loodusvarade kasutajad, nt. metsandus-, pllumajandus- ja kaevandussektor. Maksta tuleks kossteemi hviste (nt. toit, vesi, puit, hu puhastamine, mullateke ja tolmeldamine) eest, arvesse tuleks vtta elurikkuse panust kliimamuutuste leevendamisel jne.
Arengumaad nudsid, et eesmrkides pandaks kirja konkreetsed summad, mis jukatel riikidel tuleb vlja kia maailma elurikkuse kaitseks. Rikkad riigid vitsid vastu, et ei ole otstarbekas mrata rahasummasid enne, kui pole hinnatud tpseid vajadusi. Nii lepitigi kokku, et jrgmiseks kohtumiseks (2012) hindavad kik riigid oma olukorda ja vajadusi. Kompromissina seati strateegilise kava 20. eesmrgiks, et tuleb tunduvalt suurendada rahalisi vahendeid elurikkuse hoiu heaks ning summad tpsustatakse siis, kui vajadused on hinnatud.
Paljud riigid ja hendused (sh. Euroopa Liit) lksid lbirkimistele seisukohaga, et meetmete kogum uus strateegiline kava, elusloodude varade hoiu protokoll ning abinude koondamise strateegia tuleb heaks kiita tervikuna. Kui hte neist lkatakse tagasi, ei tunnistata kehtivaks ka teisi . Viimasel htul kujunesidki lbirkimised nii tuliseks, et lppesid alles mitu tundi prast sdad, kuid kik abinud said siiski heakskiidu.
Ka Eesti peab ha rohkem mtlema globaalselt. Oleme kik vastutavad maailma looduse seisundi eest. Arenenud majandusega riigina on meil kohustus aidata neid, kel on selleks vhem vimalusi. Peaksime tegema rohkem koostprojekte, eraldama rahasummasid vi niteks saatma teadlasi riikidesse, kes ise ei suuda oma loodusrikkusi piisavalt hsti kaitsta. ksiti peaksime kriitiliselt le vaatama oma tarbimisharjumused ning hindama, kuidas need mjutavad globaalset elurikkust.

Hinnakem elurikkuse majanduslikku vrtust. Nagoya kohtumise keskne teema oli vajadus majanduslikult vrtustada loodusrikkused ja kossteemide hvised.
Tervetest ja elurikastest kossteemidest, kus liikidevahelised seosed toimivad hsti, tulenevad eluliselt thtsad hved, nagu puhas vesi, hk, toit, ehitusmaterjalid jne. Majanduslikult on pikas perspektiivis enamasti kasulikum elusloodust hoida kui varad kohe rahaks teha. Esmapilgul ei pruugi see ilmneda, kuna inimloomusel on alati raskem tajuda paljude seostega kompleksse kossteeme kui hinnata ksikkomponente (nt. puit, kivim vi muld).
Niteks on vlja arvutatud, et Amazonase vihmametsade kaitsealade kossteemi hviste (erosioonikaitse, koturism jne.) tulu on 50% suurem kui seal elavate farmerite sissetulekud: need toovad riigile kolm korda rohkem sisse kui veisekasvatus. Nite vib tuua ka lhemalt, otimaalt, kus Natura 2000 kaitsealade vrgustikust tulenevad hved on hinnatud kolmandiku vrra suuremaks kui selle kulud.
Nii Nagoya strateegiline kava kui ka vahendite koondamise strateegia rhutavad vajadust hinnata elurikkuse majanduslikke vrtusi. Ainult nii saab rahast juhitud maailmale phjendada, et tasuta lunaid ei ole ka eluslooduse varadest elades, ja nidata, kui vrtuslik on tegelikult looduskeskkonna hoid. Riigid peaksid oma loodusrikkused, kossteemid ja nendest lhtuvad hved ra hindama ning hakkama nendega arvestama ka riigieelarvetes ja aruandlusssteemides.
Tuleb aru saada, et elurikkuse kaitse ei ole inimese majandustegevuse ttu takistus, vaid vastupidi see on meie elukeskkonna ja kogu olemasolu alus. Seda rhutab ka rahvusvaheliselt hinnatud ja konverentsil palju tsiteeritud aruanne kossteemide ja elurikkuse majanduslike vrtuste kohta [1].
Suur poliitiline toetus ja ldsuse thelepanu. Elurikkuse kaitse on keeruline, kui selle thtsust pole krgematele riigiesindajatele teadvustatud. Seetttu oli seekordseks juubelikohtumiseks kokku kutsutud rekordarv krgeid riigitegelasi. Arutlusringist vtsid osa konventsiooni 180 osalise esindajad, neist 122 olid kas riigipead vi ministrid. Eestit esindas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Kohal oli ka mitu loodushoidu oluliseks pidavat kuulsust, nagu filminitleja Harrison Ford ja Monaco prints Albert, kes kutsusid ldsust les viivitamatult tegutsema, et soodustada elurikkust maailmas.
Juba aastast 2008 on linnades elanud rohkem inimesi kui maal. On mistetud, et elurikkust tuleb vrtustada ka linnakeskkonnas, et tagada inimeste enda heaolu ja elamisvrne keskkond. Konverentsi raames korraldati esimene linnade tippkohtumine City Biodiversity Summit 2010. Seetttu oli kohtumisele kutsutud arvukalt linnapid ja omavalitsusjuhte ning veti vastu linnade ja omavalitsuste elurikkuse tegevuskava.
Nagoyas lausuti palju suuri snu ning tehti olulisi otsuseid. Kui kik riigid neid ka ellu viivad ja inimesed nende jrgi kituvad, siis nnestub planeedi Maa eluslooduse mitmekesisust kindlasti hoida vi isegi suurendada. Kahtlemata tulevad muudatused raskelt. Loomulikult algab kik ksikisikust ning muutustest meie endi mttelaadis. Hoidkem ja vrtustagem looduse mitmekesisust. Tegusat elurikkuse dekaadi!

Artiklit aitasid koostada Hanno Zingel ja Siiri Kerge keskkonnaministeeriumist ning Lauri Klein keskkonnateabe keskusest.

1. TEEB 2009. The Economics of Ecosystems and Biodiversity for National and International Policy Makers.

Lilika Kis (1980) on keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist.



Lilika Kis
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012